Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed, kes elavad koos hagejate seadusliku esindajaga. Kostja hagejatele elatist ei tasu. Hagejad paluvad välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 05.09.2019, kummagi hageja ülalpidamiseks 300.00 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.201904.09.2019 eest kummalegi hagejale 250.00 eurot kuus. Elatise paluvad hagejad välja mõista iga kuu 08. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr xxxx, selgitusega „elatis“. Hagejad on nõus enda menetluskulusid ise kandma. Kostja vastuväited Kostja tunnistab osaliselt esitatud nõudeid. Ta selgitab, et tasub elatist vahetult, mistõttu elatise võlgnevus puudub. Menetluse kestel on kostja teatanud, et on nõus elatist tasuma kokku 500.00 eurot. Kostja igakuine sissetulek on 500.00 eurot. Lisaks on kostja ülalpidamisel kolmas alaealine laps, kes elab koos temaga. Enda menetluskulusid on kostja nõus ise kandma. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx ja xxxx (dtl 36, dtl 37), kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate vajadusi. Seega tuleb lugeda hageja I vajadusteks ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 500.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 250.00 eurot kuus, ning alates 05.09.2019 600.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 300.00 eurot kuus. Hageja II osas tuleb lugeda tema vajadusteks ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 500.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 250.00 eurot kuus, ning alates 05.09.2019 600.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 300.00 eurot kuus. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejatele elatis alla hagis nõutava määra. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik ning kostjal on lisaks hagejatele ülalpidamisel alaealine laps, kes elab koos temaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest ei ole kostja tõendanud, kui suured on temaga koos elava lapse vajadused ning kuidas need kaetud on (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek ei pruugi olla piisav nõustavas määras elatise tasumiseks, ei anna alust elatise vähendamiseks. Samuti ei ole alust elatise suuruse vähendamiseks seoses kostja abikaasa töötusega alates 04.08.2020 (vt Eesti Töötukaasa 30.07.2020 tõend). Kostja majanduslik seisund ei ole nii halb, kui kostja soovib näidata (vt dtl 168-175). Mh nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõttest, et kostja kannab sageli kontole sularaha sadades eurodes (vt nt dtl 339, dtl 346, dtl 347, dtl 348, dtl 356, dtl 357). Kostja parem majanduslik seisund nähtub ka asjaolust, et kostjal on võimalik sageli viibida väljaspool Eesti Vabariiki ning kostja on valmis tasuma hagejatel igakuise elatisena 500.00 eurot olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on samas suurusjärgus (vrdl dtl 181-182 ja dtl 356). Seega ei ole põhjendatud väljamõistetavat elatist vähendada. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väidetele, et kostja annab hagejatele elatist vahetult. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et ta peab hagejaid vahetult üleval, mistõttu tal ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll), et kostjal tuleb kummagi hageja osas eraldi esile tuua ja tõendada, kuidas ta on kumbagi hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda tõendite kogumi esitamist, sh võõrkeelsete dokumentide kogumina (vt dtl 108-167, dtl 260-314). Kostja ei ole esile toonud, mida ja kuidas esitatud tõenditega hagejate ülalpidamist tõendab, seda eriti olukorras, kus kostjaga koos elab tema kolmas laps, keda ta samuti üleval peab. Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud tõendid tõendavad just hagejate ülalpidamist, siis ei ole

põhjendatud lugeda tasutud elatise hulka tavapärase suhtlusega kaasnevad tavakulud (spaa, kingitused, kiirtoitlustus jmt). Vastupidisel juhul jääksid sisuliselt ühe vanema kanda igapäevaelukulud ja teise vanema panus koosneks vaid meelepärastest meelelahutuslikest kuludest. See ei ole aga elatise kui lapse ülalpidamisvajaduste katmise sisu. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis mõlema hageja kasuks alates 05.09.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 300.00 euro ulatuses. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid avalduse maksekäsu kiirmenetluses 04.09.2019 ning nõuavad tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019.2019 eest kummagi hageja osas 250.00 euro ulatuses, s.o alla tolleaegse miinimummäära. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 hagejatele elatist tasunud. Küll aga leiab kostja, et tal võlgnevust ei ole, kuna on elatise tasunud vahetult. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll), et kostjal tuleb kummagi hageja osas eraldi esile tuua ja tõendada, kuidas ta on kumbagi hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda tõendite kogumi esitamist, sh võõrkeelsete dokumentide kogumina (vt dtl 108-167, dtl 260-314). Kostja ei ole esile toonud, mida ja kuidas esitatud tõenditega hagejate ülalpidamist tõendab, seda eriti olukorras, kus kostjaga koos elab tema kolmas laps, keda ta samuti üleval peab. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 eest kummalegi hagejale igakuises summas 250.00 eurot. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et K. M. D. ja C. D. hagi D. D. vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 300.00 eurot alates 05.09.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevuse kummagi hageja osas ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 eest igakuiselt 250.00 euro ulatuses. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hagejate seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx selgitusega „elatis“ iga kuu kaheksandaks kuupäevaks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel ja poolte nõusolekul (dtl 323) poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.01.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.