02.detsember 2015 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
R. M. hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5960,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. M. (IK xxx, xxx) Hageja esindaja: lepinguline esindaja V. Š. Kostja: H. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Asja arutamine kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. M. hagi.
2.Välja mõista H. K.ilt R. M. kasuks 5960,43 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend eurot 43 senti) eurot.
3.Välja mõista H. K.ilt R. M. kasuks viivis põhinõudelt (5960,43 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.
1.Lõpetada menetlus R. M. hagi H. K.i vastu kohustamaks kostjat tasuma kuni valduse Soo 17-25 Kiviõli korteriomandi vabastamiseni korteriomandile lasuvad kõik kommunaalmaksed seoses hagist loobumisega (TsMS § 428 lg.1 p.3).
5.Rahuldada R. M. menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista H. K.ilt R. M. kasuks hageja kantud menetluskulude hüvitamiseks summas kokku 845 (kaheksasada nelikümmend viis) eurot;
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja R.M. esitas 10.03.2015 Viru Maakohtule hagi H.K.i vastu kahju summas 5960,43 väljamõistmise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt hageja omandas kirjalikul enampakkumisel kohtutäitur Kairi Laiõun vahendusel korteriomandi aadressil: xxx Kinnistusraamatusse tehti omaniku kA. hageja suhtes 11.12.2007 a (lisatud kinnistusraamatu väljatrükk). Hageja proovis korduvalt saada sisse oma omandile, kuid tulutult ja pöördus täitemenetluse alustamise avaldusega kohtutäituri poole (lisatud avaldus). Täitemenetluse käigus pole kohtutäitur Kairi Laiõun tänase päevani andnud hagejale üle korteri valdust. Hageja on korduvalt palunud korteri valdajal tõendada oma seaduslikke aluseid korteri valdamiseks ja selleks sõlmida üürileping või vabastada eluruum. Kostja seda teinud ei ole. Hageja arvestuste kohaselt on vahepealsel perioodil esitatud kommunaalteenuste arvete tulemusena AS Kiviõli Soojus poolt esitatud arvestuse alusel nõue suurenenud 5960,43 euroni, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja varaline kahju seisneb otsese varalise kahju tekkimises seoses korteriomandi valdamisega tekkinud kulutustest kommunaalkuludele AS Kiviõli Soojus ees summas 5960,43 eurot (lisatud arve ja arvestuse alused). Kostja ja A. L. M. vaheline õigussuhe ei ole kantud kinnistusraamatusse, seega ei ole antud kA. hageja suhtes kehtiva iseloomuga ja hageja ei teadnud sellest ka korteriomandi soetamisel, selline info ametlikes teadaA.tes puudus. Hageja palus:
2.Välja mõista tekitatud varaline kahju 5960,43 eurot;
3.Hageja taotles välja mõista intressid kohtuotsuse tegemisest, kuni kohustuse lõpliku täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras
4.Kohustada Kostjat tasuma kuni valduse Soo 17-25 Kiviõli korteriomandi vabastamiseni korteriomandile lasuvad kõik kommunaalmaksed.
5.Jätta kõik menetluskulud Kostja kanda.
2.Kostja H.K. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt pidanuks kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest. Korteri endine omanik A.-L. M. sõlmis kostjaga korteri kasutamise lepingu ja omanik pidi nimetatud korteri müüma kostjale.
II KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.TsMS § 436 lg.7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Maakohus on seisukohal, et hagi esemeks on alusetu rikastumisest tulenev väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise tõttu summas 5960,43 eurot (VÕS § 1027 ja 1037 ning AÕS § 85) perioodi eest 31.12.2007 kuni 30.11.2014.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja kasutas korterit asukohaga: Soo tn 17-25 Kiviõli linnas seal elamiseks, sh ka ajal kui hageja oli nimetatud korteriomandi enampakkumiselt omandanud ja omanikuna kinnistusraamatusse kantud (periood 31.12.2007 kuni 30.11.2014); 2) kostja ei ole tasunud nimetatud korteriomandi kasutamisest tulenevaid kulutusi, sh korteri soojusenergiaga varustamise kulutusi. 3) Hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut korteri kasutamiseks kostja poolt.
6.Kostja vastuväited: Kostja ei pidanudki korteriga seotud kulutuste eest maksma, sest ta sõlmis 18.07.2006 korteri endise omaniku A.-L. M.ga korteri kasutada andmise lepingu, millest tulenevalt anti korter kostjale kasutamiseks tasuta.
7.VÕS § 1027 kohaselt isik peab VÕS alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
8.Tsiviilasja materjalidega leidis tõendamist, et hageja omandas kirjalikul enampakkumisel kohtutäitur Kairi Laiõun vahendusel korteriomandi aadressil: Kiviõli Soo tn 17-25. Kinnistusraamatusse tehti omaniku kA. hageja suhtes 11.12.2007 a. Samuti on tõendamist leidnud, et hageja on tasunud korteriomanikuna korterisoojusenergiaga varustamise kulud, kuid seoses asjaoluga, et kostja kasutas seda korterit seal elamiseks, ei ole hageja nimetatud teenust kasutada saanud, so kostja on rikastunud hageja arvel kasutades teenust mille eest tasus hageja (tl 22-42).
9.VÕS § 1037 lg.1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg.1 ja 3 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Antud juhul kinnistusraamatusse kostja õiguseid ei ole kantud.
10.TMS § 161 sätestab ostja võib üüri- või rendilepingu üles öelda VÕS § 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. VÕS § 323 kohaselt üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS § 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingut võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Maakohus leiab, et eelpool viidatud TMS § 161 ja VÕS 323 sätestatu on kohaldatav ka kinnisasja tasuta kasutamise lepingu puhul. Hageja seletuste kohaselt sai ta tasuta kasutamise lepingu olemasolust teada alles kohtumenetluse käigus (R.M. esitas 18.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.-L. M. ja H. K.i vastu ning 01.12.2014 vastuväites viitab H.K. vastavale kokkuleppele) ning esitas kostjale kirja, kus teavitas kostjat, et hageja on omandanud nimetatud korteri, on palunud infot selle kohta kas kostja soovib korterit vabastada või üürida ning märkinud, et juhul, kui kostja ei ole nõus sõlmima hagejaga üürilepingut, siis tuleb kostjal korter vabastada. Maakohus on seisukohal, et nimetatud kirjas kostjale on hageja teavitanud tingimuslikust lepingu ülesütlemisest (so juhul kui kostja ei soovi hageja lepingut sõlmida, tuleb tal korter vabastada) TMS § 323 ja VÕS § 312 mõttes. Ka kostja poolt viidatud 18.07.2006 korteri kasutamise lepingust tuleneb, et tal oli õigus kasutada korterit üksnes senikaua, kuni on tasutud võlgnevus BIG pangale korteriomaniku poolt. Tulenevalt sellest, et korter müüdi enampakkumisel BIG pank (Balti Investeeringute
Grupp AS) poolt algatatud täitemenetluse käigus võlgnik A.-L. M. suhtes, kustutati kinnistusraamatus Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks seatud kinnistu käsutamise keelumärge 05.12.2007 kohtutäituri avalduse alusel seoses 04.12.2007 enampakkumise tulemustega, so kohus eeldab, et enampakkumisest laekunud rahaga kustutati ka A.-L. M. võlgnevus BIG Pank ees. Maakohus on seisukohal, et hageja on kostjale 18.07.2006 A.-L. M.ga sõlmitud korteri kasutada andmise lepingu üles öelnud ning kostjal puudus õiguslik alus korterit peale ülesütlemisavalduses märgitud tähtaega kasutada.
11.Maakohus on seisukohal, et sõltumata 18.07.2006 korteri tasuta kasutada andmise lepingu kehtivusest või mitte, rikastus kostja hageja arvel, kui kasutas korteris elamisega korteri soojusenergiaga varustamise teenust ise selle eest midagi maksmata. Maakohus leiab, et kuigi kostja ja A.-L. M. vahel 18.07.2006 sõlmitud lepingus on märgitud kostja õigus tasuta korterit kasutada, siis nimetatud kokkulepe on TsÜS § 84 ja 86 alusel tühine hageja suhtes. Tegemist on hageja suhtes ebaõiglaselt koormava kokkuleppega, mis on kahtlemata vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg.2 p.1 ja 2 mõttes.
12.Eeltoodust tulenevalt maakohus rahuldab hagi 5960,43 euro nõudes ja VÕS § 113 sätestatud määras viivise nõudes.
13.Hageja loobus kohtumenetluse käigus oma nõudest kohustada kostjat tasuma kuni valduse Soo 17-25 Kiviõli korteriomandi vabastamiseni korteriomandile lasuvad kõik kommunaalmaksed. Selles osas kohus lõpetab menetluse seoses hagist loobumisega TsMS § 428 lg.1 p.3 alusel.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus rahuldab menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt: kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks 845 eurot, sh tasutud riigilõivu hüvitamiseks 425 eurot, hagiavalduse koostamise eest peab kohus põhjendatud kuluks 200 eurot, maksekäsu avalduse kulude eest 20 eurot, vastusega tutvumise kulu eest 50 eurot, arvamuse koostamise eest vastusele 50 eurot, kohtuistungiks ettevalmistamise eest 50 eurot, transpordikulude eest 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata nõude sõiduaja hüvitamiseks, sest hageja ei ole seda kulu vajalikul määral põhistanud. Kohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.