2-20-11769/3 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hageja ja kostja lahutasid abielu xxxx.a. Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut. Poolte ühisvaraks on: 1) 2007.a ehk abielu kestel soetatud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx; 2) 2013.a ehk abielu kestel soetatud haagis xxxx, mille turuväärtuseks hindab hageja 400 eurot; 3) poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid 05.01.2015.a seisuga. Hageja pangakontodel oli 05.01.2015.a seisuga kokku 570,63 eurot. Hagejale on teadmata kostja nimele avatud pangakontodel 05.01.2015.a seisuga olnud rahaliste vahendite suurus, mistõttu taotleb hageja kohtult tõendite kogumist. Poolte ühisvara väärtus kokku on seega 7470,63 eurot (400 eurot + 570,63 eurot + 6500 eurot). Kostja võõrandas 2020. a märtsikuus hageja nõusolekuta 2007.a ühisvara hulka soetatud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille turuväärtus on ca 6500 eurot. Arvestades, et sõiduki võõrandamisest on möödas peaaegu pool aastat, võis sõiduki turuväärtus 2020. a märtsis olla isegi suurem kui 6500 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt ühisvara hulka välja hüvitise summas 6500 eurot. Hagejale jääb ühisvara jagamise tulemusena 685,31 euro ulatuses (400 eurot + 285,31 eurot) ühisvara ning kostjale jääb ühisvara 6785,31 euro ulatuses (285,31 eurot + 6500 eurot).

2-20-11769 Arvestades ühisvara osade võrdsust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3050 eurot ((6785,31 eurot - 685,31 eurot)/2), millisel juhul jääb kummalegi poolele võrdselt ehk 3735,31 euro ulatuses vara ehk 50% kogu ühisvarast. Hageja palub ühisvara jagada alljärgnevalt: 1) haagis xxxx (registreerimismärk xxxx) turuväärtusega 400 eurot jääb hagejale. 2) poolte arveldusarvetel olevad rahalised vahendid jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Kuivõrd hageja arveldusarvetel oli 05.01.2015 seisuga kokku 570.63 eurot, siis ühisvara jagamise tulemusena jääb kummalegi poolele 285,31 eurot. Hageja täpsustab antud positsiooni pärast kostja arveldusarvete väljavõtete krediidiasutustelt väljanõudmist, kui selgub, kui palju oli 05.01.2015 seisuga rahalisi vahendeid. 3) kostjalt ühisvara hulka välja nõutav hüvitis summas 6500 eurot jääb kostjale. 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 3050 eurot Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult e-toimiku vahendusel vastu kätte toimetatud 05.11.2020.a, kuid kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagile vastust esitanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).