Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(3)

2-20-13464 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule 16. septembril 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja bioloogiline ema kostja. Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13457 oli võetud ära lapse emalt isiku-ja varahooldusõigus alaealise lapse K V suhtes ning lapse eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve linn. Alates 01. novembrist 2019 viibib alaealine asendushooldusteenusel N perekodus. Lapse ema ei tunne huvi lapse vastu ega täida oma lapsevanema kohustust täies ulatuses ja seda lapse ülalpidamise näol. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis igakuiselt hageja kasuks lähtudes PKS § 101 lg 1 määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (kätte toimetatud kostjale postkasti panekuga 07. detsembril 2020). Kostja kohtule vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 2(3)

2-20-13464 Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 292 eurot alates hagi esitamisest 16. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2628 eurot (292*9). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid hagejale menetluskulud. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.