Saneerimine › Saneerimisasjad

majandusaastat, kus majandustulemused oleks olnud negatiivsed. Samas ei ole liikmete ja klientide kasvu tagasihoidlike numbrite tõttu olnud võimalik vahendeid koguda, et rahuldada panga nõudeid, mis esmakordselt tuleks täita hiljemalt 20.10.2015 summas 46 907,66 eurot (lisa 1). Avaldaja on võimeline tekkivast maksejõuetusest üle saama, kuid selleks on vaja läbi viia ettevõtte saneerimismenetlus, mille käigus kujundatakse nõuded ümber. Muu hulgas ja SanS § 22 toetuvalt peab avaldaja silmas: 1) kohustuse täitmise alustamise tähtaja edasilükkamist kahe aasta võrra, võlasumma vähendamist kuni 50%; rahalise nõude täitmine osamaksetega graafiku kinnitamist kuue aasta peale intressiga 2% aastas. Välistatud ei ole kohustuse osaline asendamine avaldaja aktsiatega. Maamaksu võlg on 12 380 eurot, mille osas on taotletud ajatamist. Avaldaja on oma ettevõtet siiani suutnud edukalt majandada vaatamata turu mittesoosivale seisule. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, kuna senine kogemus kinnitab, et ka seniste taseme juures on võimalik ümberkujundatud nõuded täita. Eelmise aasta bilansi ja kasumiaruande järgi (lisa 3) on võlgnikul aktivaid/passivaid 4 479 780 euro väärtuses, ärikasum 85 392 eurot ja puhaskasum küll väike, aga siiski olemas summas 721 eurot. Finantsseisundi kohta kinnitab juhatus järgmist: finantsseisund on suhteliselt stabiilne ja vastab suures plaanis kavandatule. Liikmete arvu kasv on hoogustumas, kuid siiski tihedalt seotud Soome majandusseisuga, kuna suurem osa liikmetest on jätkuvalt Soomest. Soomes mängib golfi ca 2,4% inimestest ehk ca 145 tuhat inimest, kellest ca 10% käib mängimas ka Eestis ja neist on 534 on ka liikmed, kellest omakorda 1/3 käib mängimas võlgniku juures. Eestis, täpsemalt PõhjaEestis (Tallinn ja Harjumaa) on mängijaid ca 1% ehk ca 6000 inimest, kellest liikmeid hetkel 1723. Seega potentsiaal on suur. Võlgnik on alustanud detailplaneerimist rajamaks golfiväljaku äärde eramuid, mis on olnud eriti populaarsed ka Jõelähtme golfiväljaku puhul (lisa 4). Nende kinnistute müük annab positiivselt tunda ka võlgniku finantsseisundis. Planeerimise tulemusel muutub ka maa sihtotstarve ja seetõttu väheneb märkimisväärselt ka maamaks. Jooksvate majandustulemuste kohta kinnitab juhatus järgmist: bilansi ja kasumiaruande järgi (lisa 5) on aktivad/bassivad 9 kuu tulemusel 4 468 730 eurot. Ärikasum on veidi kasvanud, kuna 9 kuu tulemusel eelmise aastaga praktiliselt sama ehk 72 014. Ka puhaskasum on 9 kuuga suurem kui eelmisel aastal kokku ehk 1029 eurot. Rahavoogude tabel (lisa 6) perioodil 2015-2021 annab alust väita, et võlgnikul on rahalised eeldused täita saneerimiskava, milles kujundatakse nõuded ümber. Esimese astme kohtu määrus 26.10.2015 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja saneerimismenetluse algatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Saneerimismenetluse algatamata jätmisel tugines kohus saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg-le 1, mille järgi kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus leidis, et avaldaja on põhistanud, et maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Ilma saneerimata on avaldaja arvates maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline alljärgnevatel asjaoludel. Tulenevalt asjaolust, et majanduskeskkond on nii Soomes (kust on peamised avaldaja kliendid) kui Eestis madalseisus, kajastub see ka avaldaja klientide ja liikmete arvu kasvu tagasihoidlikumas kasvus kui oli prognoositud. Siiski on avaldaja aastate jooksul kasvanud ja pole olnud ühtegi majandusaastat, kus majandustulemused oleks olnud negatiivsed. Samas ei ole liikmete ja klientide kasvu tagasihoidlike numbrite tõttu olnud võimalik vahendeid koguda, et

rahuldada panga nõudeid, mis esmakordselt tuleks täita hiljemalt 20.10.2015 summas 46 907,66 eurot (lisa 1). Avaldaja on võimeline tekkivast maksejõuetusest üle saama, kuid selleks on vaja läbi viia ettevõtte saneerimismenetlus, mille käigus kujundatakse nõuded ümber. Muu hulgas ja SanS § 22 toetuvalt peab avaldaja silmas: 1) kohustuse täitmise alustamise tähtaja edasilükkamist kahe aasta võrra, võlasumma vähendamist kuni 50%; rahalise nõude täitmine osamaksetega graafiku kinnitamist kuue aasta peale intressiga 2% aastas. Välistatud ei ole kohustuse osaline asendamine avaldaja aktsiatega. Maamaksu võlg on 12380 eurot - taotletud on ajatamist. Avaldaja on oma ettevõtet siiani suutnud edukalt majandada, vaatamata turu mittesoosivale seisule. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, kuna senine kogemus kinnitab, et ka senise taseme juures on võimalik ümberkujundatud nõuded täita. Võlgnik märgib oma finantsseisundi kohta, et liikmete arvu kasv on hoogustumas, kuid siiski tihedalt seotud Soome majandusseisuga, kuna suurem osa liikmetest on jätkuvalt Soomest. Soomes mängib golfi ca 2,4% inimestest ehk ca 145 tuhat inimest, kellest ca 10% käib mängimas ka Eestis ja neist 534 on ka liikmed, kellest omakorda 1/3 käib mängimas võlgniku juures. Eestis, täpsemalt Põhja-Eestis (Tallinn ja Harjumaa) on mängijaid ca 1% ehk ca 6000 inimest, kellest liikmeid hetkel 1723. Käibevahendite defitsiidi tõttu ei ole avaldaja suutnud jooksva rahavoo baasil täita kohustusi nõuetekohaselt suuremate võlausaldajate ees. Kuigi avaldaja alustas likviidsusprobleemi ilmnemisel kulude kokkuhoiuga, on kokkuhoiu tulem väike. Riigikohus on lahendis 3-2-1-74-13 seisukohal, et ettevõtja maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel. Olukord, kus äriühingu netovara ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Seega on avaldajal antud hetkel vara kohustuste täitmiseks, kuid maksejõuetus võib saabuda ülejäänud kohustuste sissenõutavaks muutumisega. Kohus leidis, et avaldaja on põhistanud maksejõuetuse tõenäolist tekkimist tulevikus SanS § 8 lg 1 p 1 mõttes. Samas leidis kohus, et avaldaja ei ole põhistanud saneerimisvajadust (SanS § 8 lg 1 p 2). Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse § 2 kohaselt ”/.../ abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.” Kohtu hinnangul ei ole avaldaja veenvalt näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Majanduslikud raskused loodab avaldaja ületada sellega, et tal on kavatsus jätkata kasumlikku majandustegevust ja avaldaja on ka seisukohal, et majanduslikke raskusi tekitanud põhjused on võimalik kõrvaldada ettevõtte tasandil. Avaldaja peamiseks varaks on näiteks maa ja ehitised, masinad ja seadmed ning golfiväljak, mida müüa ei saa, sest siis katkeb avaldaja majandustegevus täielikult. Saneerimismenetluses soovib avaldaja täiendavate investeeringute kaasamist, milleks võlgnik on alustanud detailplaneerimist rajamaks golfiväljaku äärde eramuid, mis on olnud avaldaja väitel eriti populaarsed ka Jõelähtme golfiväljaku puhul. Nende kinnistute müük annaks positiivselt tunda ka võlgniku finantsseisundis. Planeerimise tulemusel muutub ka maa sihtotstarve ja seetõttu väheneb märkimisväärselt ka maamaks. Eeltoodut peab avaldaja saneerimise edukuse eelduseks. Avaldaja viitab saneerimisavalduses võlanimekirjale, milles kujundatakse nõuded ümber ning et võlgnikul on eeldused täita saneerimiskava. Avaldaja poolt esiletoodud asjaolu, et avaldajal on võimalused saneerimiskava täitmiseks, on paljasõnalised ja kohus seda asjaolu tuvastada ei saa. Kohus märkis, et mõistab küll investeeringute puhul läbirääkimiste pikka aega, kuid ei saa rajada oma ostustust põhistamata väidetele. Samuti märkis kohus, et finantseerimise saamine on kindel vaid kokkulepete saavutamisel (arvesse võivad tulla ka tingimuslikud kokkulepped). Seetõttu leidis kohus, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud saneerimisega taotletava abinõu esinemist, mistõttu ei saa teha ka järeldust selle rakendamise edukuse kohta SanS § 2 tähenduses.

Kohus leidis ka, et põhistatud ei ole see, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 3). Avaldaja ei ole esile toonud, millisel viisil makseraskuste ületamine on tulevikus kindlasti võimalik. Avaldaja arvab, et täiendavate investeeringute kaasamine oleks üheks abinõuks saneerimisabinõude rakendamisel. Kohtu hinnangul oleks tegemist olulises suuruses kohustusega. Majandustegevuseks raha puudumisel tuleb see kohustus võtta. Kui see kohustus võtta laenu näol, oleks äriühingu lõppemisel tegemist uue võlausaldajate ringiga. Käesoleval juhul on avaldaja arvestanud vaid olemasolevaid võlausaldajaid. Olulises mahus uute võlausaldajate tekkimine võib kaasa tuua selle, et ka tänu saneerimisele ei ole võimalik tänaste võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus ei olnud veendunud, et suuremahulise majandustegevuse finantseerimiseks kohustuste võtmisel oleks ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja ei ole seda kõhklust avalduses ka kõrvaldanud. Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus avaldaja on sõltuv Soome majandusseisust, kuna suurem osa liikmetest on jätkuvalt Soomest. Soetatud on vara, mida võlgade katteks müüa ei saa, sest sellisel juhul seiskub avaldaja majandustegevus koheselt. Majandustegevuse edasiseks arendamiseks antud hetkel vara puudub. Saneerimiskava edukus on aga seotud majandustegevuse arendamisega. Majandustegevuse arendamine tähendab olulises mahus täiendavate kohustuste võtmist. Olukorda, et ettevõttel tuleb leida täiendavaid finantseerimisallikaid on kinnitanud ka avaldaja ise. Kohus leidis, et avaldaja ei ole põhistanud saneerimise vajadust SanS § 8 lg 1 p 2 tähenduses, kuna rakendatavate abinõude (sh täiendavate investeeringute saamine, suuremate võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskavaga kehtestatud ulatuses) ei ole põhistatud ning olulises mahus uute võlausaldajate lisandumine ei pruugi tulevikus tagada kõigi tänaste võlausaldajate nõuete rahuldamise, mistõttu ei ole põhistatud ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist SanS § 8 lg 1 p 3 tähenduses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel kannab menetluskulud avaldaja. Määruskaebus 10.11.2015 esitatud määruskaebuses vaidlustab avaldaja Harju Maakohtu 26.10.2015 määruse osas, milles kohus jättis saneerimismenetluse algatamata, palub rahuldada saneerimisavalduse kaebuses muudetud/täiendatud kujul ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Urmas Arumäe. Avaldaja leiab, et kohus ei ole määruse tegemisel arvestanud kõigi asjaoludega, mille avaldaja välismaalasest seaduslik esindaja kohtu ette tõi või on neid tõlgendanud vääralt. Avaldaja möönab, et välismaalasena ja protsessiõigust peensusteni mittetundvana võis seadusliku esindaja argumentatsioon jääda mõnes küsimuses napiks. Selle tulemusena on avaldaja arvates ebaõiged kohtu järeldused, et kaebuse esitaja ei ole põhistanud saneerimisvajadust, ei ole veenvalt näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad ja et põhistatud ei ole see, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja märgib, et kasutab kaebuses TsMS § 662 lg-s 3 sätestatud võimalust esitada kaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Oma finantsseisundi kohta märgib avaldaja, et liikmete arvu kasv on hoogustumas, kuid siiski tihedalt seotud Soome majandusseisuga, kuna suur (mitte suurem nagu saneerimisavalduses ekslikult kirjutatud) osa liikmetest ehk 534 inimest on Soomest. Soomes mängib golfi ca 2,4% inimestest ehk ca 145 tuhat inimest, kellest ca 10% käib mängimas ka Eestis, kellest omakorda täpsema info põhjal 35% (varasemalt oli suurusjärguna esitatud 1/3) käib mängimas avaldaja juures. Nii iga liige kui ka mitteliikmest mängija jätab avaldaja ärisse raha. Põhja-Eestis on mängijaid ca 1% ehk ca 6000 inimest, kellest on avaldaja liikmeid hetkel 1723. Kohus ei ole selles selgituses näinud potentsiaali ega ole

põhjendanud, miks kohus leiab, et klientide arvu kasv ei paranda avaldaja majandusseisu. Lisaks täpsustab avaldaja, et liikmete juurdekasv läbi uute liikmete koolitamise on ca 200 uut liiget aastas, millele lisanduvad juba mänguoskusega liikmed. Uute liikmete lisandumine annab aastas avaldajale täiendavat sissetulekut 100 000 eurot. Samuti märgib avaldaja, et ta on alustanud likviidsusprobleemi ilmnemisel kulude kokkuhoiuga, sh juhtimise optimeerimisega. See annab tunda teatud aja tagant. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea avaldaja pingutusi kokkuhoiul positiivseks sammuks majandusraskuste ületamisel. Avaldaja on seisukohal, et kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-13, mille järgi ettevõtja maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel, ei ole kohaldatav, kuna hetkel ei räägita ettevõtja maksejõuetusest, vaid äriühingule kuuluva ettevõtte ajutiste majandusraskuste ületamisest. Kohus nimetab õigesti, et avaldajal on antud hetkel vara kohustuste täitmiseks, kuid maksejõuetus võib saabuda ülejäänud kohustuste sissenõutavaks muutumisega. Selline kohtu tõdemus kinnitab otseselt saneerimise vajadust. Avaldaja leiab, et ta on näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Avaldaja täpsustab, et loodab majanduslikud raskused ületada sellega, et tal on kavatsus jätkata kasumlikku majandustegevust ja et majanduslikke raskusi tekitanud põhjused on võimalik kõrvaldada ettevõtte tasandil. Samuti märgib avaldaja, et avaldajal on vara, nt maa, ehitised, masinad, seadmed ja golfiväljak, mida saab osaliselt (eramu krundid) müüa. Nende täiendavate investeeringute kasutamiseks ongi alustatud detailplaneerimist rajamaks golfiväljaku äärde eramuid, mis on olnud eriti populaarsed ka Jõelähtme golfiväljaku puhul. Nende kinnistute müük annaks positiivselt tunda ka avaldaja finantsseisundis. Planeerimise tulemusel muutub ka maa sihtotstarve ja seetõttu väheneb märkimisväärselt ka maamaks. Eeltoodut peab avaldaja saneerimise edukuse eelduseks. Avaldaja lisab kaebusele lepinguna käsitletava mulla võõrandamise agendilepingu, märkides, et avaldajal on mulda kokku ca 250 000 m3, mille ühe kuupmeetri turuhind on 6,40 eurot. Mulla müümisega on võimalik teenida viie aasta jooksul kokku ca 150 000 eurot. Selles osas on täiendatud ka kassavoo plaani. Seoses kassavoo plaaniga osundab avaldaja, et kohtul jäi märkamata avaldaja kassavoo plaanis kajastuv ümberkorraldus, mille järgi senine liikmemaksude kogumise kassavoog summas 150 000 eurot hakkab toimuma vastava MTÜ asemel avaldaja kaudu. Ka selles osas on kassavoo plaani täiendatud. Avaldaja ei nõustu, et tema võimalused saneerimiskava täitmiseks on paljasõnalised. Avaldaja viitab kohtu nimetatule, et finantseerimise saamine on kindel vaid kokkulepete saavutamisel ja märgib, et lisab seetõttu kaebusele eellepingud, mis võimaldavad kohtul oma seisukohta muuta ja teha järelduse saneerimiskava rakendamise edukuse kohta SanS § 2 tähenduses. Avaldaja rõhutab, et on esile toonud, et võlakohustuse ümberkujundamisel ja saneerimiskava täitmisel on makseraskuste ületamine tulevikus kindlasti võimalik. Seda tõendavad muu hulgas juba esitatud tõendid majandustegevuse senise jätkusuutlikkuse kohta, kaebusega esitatud tõendid investeerimisplaanide kohta ning kavandatavad kohustuste ümberkujundamise meetmed. Avaldaja märgib, et siin ei kavandata uusi võlausaldajaid, vaid investorid ostavad avaldajalt kokku 17 paarismaja eramukrunti kokku umbes 340 000 euro eest. Avaldaja kordab kaebuses varasemalt märgitut, mille kohaselt teenitakse mulla müügist viie aasta jooksul kasumit summas umbes 150 000 eurot ja maa sihtotstarbe muutmine vähendab kulusid maamaksule 12 000 võrra aastas. Samuti kordab avaldaja, et uute liikmete lisandumine kasvatab muu hulgas ka avaldaja klubi restorani ja kaupluse käivet ning koolitusteenuste käivet, mistõttu saab arvutuste kohaselt öelda, et teenuste müügi kasvult laekub aastas lisaks 100 000 eurot. Turunduse tõhustamiseks on ette nähtud konkreetsed tegevused Eestis ja välismaal (vt lisa 3) ning kavandatud ürituste kava aastaks 2016. Kavas on klubisse tuua ka erineva tasemega võistlusi, mis lisaks osalejatele toob kohale ka pealtvaatajaid, kes kasutavad kohapealseid teenuseid. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et avaldajal on vaja olulises mahus uute võlausaldajate kaasamist. Avaldaja märgib, et tal ei ole lisavõlgade võtmist plaanis. Avaldaja kaasab oma majandustegevuse parendamiseks vaid vara nagu kinnistud ja muld müügist saadavat

lisatulu. Avaldaja on arvestanud vaid olemasolevaid võlausaldajaid ning plaanis ei ole laiendada võlausaldajate ringi. Kohus on eksinud hinnangus, et soetatud on vara, mida võlgade katteks müüa ei saa, sest sellisel juhul seiskub avaldaja majandustegevus koheselt. Avaldaja eeltoodud selgitused mulla ja eramukruntide müügi kohta tõendavad, et avaldajal on ka vara, mida müüa ja mille müügiga nt eellepingute tasandil on ka tegeletud. Majandustegevuse arendamiseks hetkel vara on. Saneerimiskava edukus on seotud majandustegevuse arendamisega. Avaldaja leiab, et on käeolevaga põhistanud saneerimise vajadust SanS § 8 lg 1 p 2 tähenduses, kuna rakendatavate abinõude (sh täiendavate investeeringute saamine, suuremate võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskavaga kehtestatud ulatuses) on põhistatud ning olulises mahus uusi võlausaldajaid ei lisandu. Seega on põhistatud ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist SanS § 8 lg 1 p 3 tähenduses. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.10.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul puuduvad SanS § 8 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused saneerimismenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu käsutuses olevate andmete põhjal ei olnud võimalik järeldada, et avaldaja on veenvalt põhistanud saneerimisvajadust ja seda, et pärast saneerimist oleks avaldaja jätkusuutlik majandamine tõenäoliselt võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega saneerimismenetluse algatamata jätmisel ning leiab, et ka avaldaja poolt määruskaebuses esitatud uued asjaolud ega tõendid ei võimalda jõuda maakohtust vastupidisele järeldusele. Avaldaja poolt määruskaebuses esiletoodu, et tema seadusliku esindaja argumentatsioon võis jääda mõnes küsimuses napiks tulenevalt asjaolust, et tema seaduslik esindaja on välismaalane ja protsessiõigust peensusteni mittetundev isik, ei võimalda väärata maakohtu järeldusi saneerimisavalduse põhistamata jätmisest kohtu poolt osundatud küsimustes. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt kinnitab saneerimise vajadust otseselt kohtu tõdemus, et avaldajal on antud hetkel vara kohustuste täitmiseks, kuid maksejõuetus võib saabuda ülejäänud kohustuste sissenõutavaks muutumisega. Avaldajal hetkel olevale varale, ent ülejäänud kohustuste sissenõutavaks muutumisel tekkida võivale maksejõuetusele on kohus viidanud toetamaks järeldust, et täidetud on SanS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus (maksejõuetuse tõenäoline tekkimine tulevikus). Samuti ei saa nõustuda avaldaja väitega, et seejuures kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-13 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna hetkel ei räägita ettevõtja maksejõuetusest, vaid äriühingule kuuluva ettevõtte ajutiste majandusraskuste ületamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud Riigikohtu lahend ja selles omakorda viidatud kriminaalkolleegiumi seisukoht olukorrast, mis annab aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses, käesoleva avalduse lahendamisel asjakohane ning annab suunise hindamaks, kas antud juhul esineb selliseid asjaolusid, millele tuginedes võiks avaldaja maksejõuetuse tõenäolist tekkimist eitada. Ringkonnakohus selgitab, et ettevõtte saneeimisvajaduse ning pärast saneerimist

ettevõtte jätkusuutliku majandamise võimalikkuse veenvaks põhistamiseks peab avaldaja eelkõige majandusnäitajatele tuginedes põhistama, et just saneerimisabinõud võikisid ettevõtte maksevõime taastada. Läbi saneerimise positiivse tulevikuootuse prognoosimine on võimalik vaid juhul, kui avalduses on esile toodud asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Ringkonnakohtu hinnnagul ei ole avaldaja kohtule esitatud avalduses ega ka kaebuses veenvalt põhistanud saneerimisvajadust ega asjaolu, et saneerimisabinõude rakendamine võimaldab ettevõtte jätkusuutlikku majandamist. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Kaebuses märgib avaldaja, et loodab oma majanduslikud raskused ületada muu hulgas täiendavate investeeringute kaasamise ja kasumliku majandustegevuse jätkamisega. Täiendavate investeeringute kaasamiseks on avaldaja kaebusest nähtuvalt alustanud detailplaneerimist rajamaks golfiväljaku äärde eramuid, mis on olnud eriti populaarsed Jõelähtme golfiväljaku puhul. Kaebuse lisana on avaldaja esitanud avaldaja ja Laanegrupp Oy vahelise eellepingu golfiväljaku äärde rajatavate eramukruntide müügiks. Samuti on avaldaja kaebuse lisana esitanud avaldaja ja Hollei Oy vahel sõlmitud avaldajale kuuluva mulla võõrandamise agendilepingu ning eellepingud seoses avaldaja konsulteerimisega turunduse arendamiseks ja restorani hooldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses esiletoodu, et avaldajal on vara, mida müüa ja mille müügiga on eellepingute tasandil ka tegeletud ning turunduse tõhustamiseks eellepingute sõlmimine ei võimalda kinnitada avaldaja väiteid saneerimiskava edukuse kohta. Seda põhjusel, et kõik eelnimetatud täiendavad investeeringud ja majandustegevuse edasine arendamine eeldavad ka avaldaja poolt täiendavate kohustuste võtmist kaebusele lisatud eellepingute teiste poolte ees, kellest enamus ei ole saneerimisavalduses esitatud võlanimekirja kohaselt avaldaja seniseks võlausaldajaks. Toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus selles, et majandustegevuse arendamiseks kohustuste võtmisel oleks ettevõtte jätksusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik. Vastuseks avaldaja selgitustele avaldaja klientide arvu kasvust, mida avaldaja peab kaebusest nähtuvalt positiivseks sammuks majandusraskuste ületamisel, märgib ringkonnakohus, et arvestades ringkonnakohtu poolt eelnevalt leitut ei anna ainuüksi klientide arvu kasv ja sellega seoses prognoositav lisatulu alust pidada avaldaja jätkusuutlikku majandamist pärast saneerimist edukaks. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.