2-20-15036/8 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-20-15036 07.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. S AS edastas nõude sissenõudmiseks 10.10.2011 kohtutäiturile Andrei Krek ja palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1p 1alusel. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 066/2011/2455. Nõude katteks ei ole toimunud ühtegi laekumist. S AS on loovutanud nõude L AS-le. Endine nõude omanik L AS muutis nime ja oli AS L. AS L on ühendatud Julianus Inkasso OÜ-ga, mida kinnitab registri väljavõte. Kohtutäitur Andrei Krek on 27.08.2020 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja N J lahusvara arvelt. Õiendi kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Kostjale kuuluvad sõidukid ei ole eeldatavalt nende vanusest realiseeritavad ning nendel on varasemate täitemenetluste alusel seatud keelumärked teiste sissenõudjate kasuks. Ka kostjale kuuluvale hooneühistule K (XXX) hooneosa 18.1; liikmemaksumäär 181/117405 on seatud keelumärked eelnevate täitemenetluste, st teiste sissenõudjate kasuks. Võlgnikule kuulub püstol XXX, mille eeldatava väärtus on 100-200 eurot ning mille arvelt hageja saa hageja nõue täidetud. Muu vara võlgnikul puudub. Kostja on töötu ja ainukeseks sissetulekuks on pension XXX kuus. Muud sissetulekud puuduvad. Kostjale kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid laekumisi ei ole toimunud. Kohtutäituri andmete kohaselt kuulub kostja ja tema abikaasa/ kostja S D ühisvara hulka kinnistu registriosaga nr XXX. Kostjad on täituri andmetel abiellunud 09.08.2001 ning kinnisvara omandatud 03.07.2019. Abieluvararegistris abieluvaralepingud jne puuduvad, seega kehtib abikaasade vahel varaühisuse varasuhe ja lepingu ese on omandatud ühisvarasse. Hageja nõude jääk täitemenetluses nr 066/2011/2455 on hagiavalduse esitamise seisuga 6 674,44 eurot. Lähtudes kohtutäitur Andrei Krek teatest, ei ole käesoleval juhul võimalik täita võlgniku kohta tehtud täitedokumenti ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies ulatuses rahuldada. Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand korteriomandi võõrandamisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, jagada poolte ühisvara müügist saadud rahaliste vahendite jagamisega poolt vahel võrdsetes ning kostjale N J laekuvate rahaliste vahendite arvelt täita kohustus hageja ees. Menetluskulud palub hageja solidaarselt kostjatelt välja mõista. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale N J kätte toimetatud isiklikult 10.11.2020. Hagimaterjalid toimetati kostjale S D kätte 10.11.2020 pereliikme (abikaasa) kaudu. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostjale S D kätte toimetatuks. Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2-20-15036 käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kooskõlas eeltooduga kuuluvad kostjate kui abikaasade vahelistele varaliste suhetele kohaldamisele PKS-s toodud varaühisuse kohta käivad sätted. PKS § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lg 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-18-1611). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on täidetud, mistõttu kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Viru Maakohtu 15.10.2020 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega, poolte ühisomand tuleb lõpetada ja kinnistu müüa avalikul enampakkumisel.