Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-07-24741 nähtub, et hageja kalkulatsiooni kohaselt kulus lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5999,60 krooni (383,44 eurot). Hageja kuludeks olid toidukulud 1798 krooni, lasteaiakulud 854 krooni; hügieenitarvete kulud 900 krooni; ravimitele, vitamiinidele 300 krooni; osteopaat ravi 106 krooni; riietele, jalatsitele 835 krooni kuus; mänguasjadele, raamatutele ja pliiatsitele 350 krooni kuus; kommunaalteenustele 716,60 krooni ja muudele kuludele (passi, elamisloa vormistamine) 140 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised ülalpidamiskulud kokku 690 eurot: söögikulud 180 eurot; koolikulud (söök koolis) 35 eurot; koolivorm 5 eurot; riided 80-90 eurot; TV ja internet 25 eurot; ravimid, vitamiinid jm 40 eurot; huviringid (sport) 80 eurot; täiendkoolitused (keeleõpe) 120 eurot; meelelahutus, taskuraha 70 eurot; kommunaalkulud keskmiselt 45 eurot. Seega nähtub hagiavalduses esitatud arvestusest, et hageja ülalpidamiskulud on elatise väljamõistmisest möödunud 12 aastaga suurenenud. Kohus asus seisukohale, et üldtuntud on asjaolud, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et laps vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Lapse igakuiste ülalpidamiskulude hulka kuuluvad eluasemekulud ja sidekulud, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud täiendkoolitusele, huviringidele ja spordile. On üldteada, et Tallinnas on tasuta ühistransport, kuid ei ole välistatud ka vajadus aeg-ajalt tasuda transpordikulude eest. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel kostja majandusliku seisundi kohta päringu kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja autoregistrisse. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu Keilas (korteriomand, 32,90 m2) ja ühisomandina kinnistu Tallinnas (korteriomand, 64,30 m2), mis on ka kostja elukohaks. Äriregistri andmetel kuulub kostjale N OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on kostja osaühingu juhatuse liige. 2019.majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist tegutseva ja eduka äriühinguga, kus on võimalik maksta tasu ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale. Autoregistri andmetel kuulub kostjale kaks sõiduautot ja mootorratas, mille olemasolu ja kasutamine eeldab ka sõidukitega seotud kulude kandmise võimekust. Rahvastikuregistri andmetel, Harju Maakohtu 09.05.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-24741 tegemise ajal oli kostjal üks laps, hageja. Käesoleval ajal on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps (sündinud 2009), seega on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi või töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et teine laps, osutuks elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või muu põhjuse tõttu, hagejale elatist maksta vähemalt perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 välja mõistetud elatise suurendamine 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani üldjuhul kostjale ebamõistlikult koormav, kuna PKS § 101 lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. Samuti ei ole kostja väitnud, et see paneks ta olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jätta väljamõistetud elatis suurendamata kuni hageja poolt nõutud, PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrani. Lähtudes eeltoodust rahuldas kohus hagi. Kohus suurendab kostjalt hageja ülalpidamiseks 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 välja mõistetud elatist, mis oli 159,78 eurot (2500 krooni) ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja

3(6)

täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 400 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 400 eurot, järgmiselt: materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine 30 minutit; hagi koostamine, tõendite struktureerimine (4,5 lk hagi – 45 minutit lk) keskmiselt 3 tundi; kostja vastusega tutvumine, analüüsimine ja vastuse koostamine 1 tund. Maakohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid, sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu tervikuna arvestades, peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 4 tundi summas 400 eurot. Apellatsioonkaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4(6)

Praeguses asjas esitas hageja hagi elatise suurendamiseks seetõttu, et pärast kohtuotsuse tegemist 2008. aastal on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus ja lapse vajadused on suurenenud. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mistõttu annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 13). Tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 14). Selline tõendamiskoormis kehtib lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 13). Arvestades, et hageja esitas hagi elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini seetõttu, et pärast eelmise kohtuotsuse tegemist on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus ja lapse vajadused on suurenenud, siis ei pidanud hageja tõendama, et lapse vajadused on suurenenud. Hageja tõi välja, millised on lapse vajadused käesoleval ajal ning maakohus analüüsis eelmise kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid ja tuvastas, et lapse vajadused on suurenenud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lapse vajadused on käeolevaks ajaks suurenenud või et maakohus oleks need asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud selle, et lapse vajadused on seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemad ega tuginenud oma halvale majanduslikule seisundile.

5(6)

hagejale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.