Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 20.03.2014 esitas SS (hageja) Harju Maakohtule hagi HP (kostja I), OL (kostja II), NB (kostja III), IB (kostja IV), korporatsiooni Fraternitas Liviensis (kostja V), RJO (kostja VI), AK (kostja VII), Swedbank AS-i (kostja VIII) ja LB (kostja IX) vastu kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad Tallinnas aadressil Weizenbergi tn 10 asuva ja korteriomanditeks jaotatud kinnistu (edaspidi „kinnistu”) kaasomanikud. Kinnistul paiknevad põhimaja (ehitusregistri kood 101012752), hoovimaja (ehitisregistrikood 101012753) ning kaks kuuri (ehitistregistri koodid 101012754 ja 101012755, kõik koos edaspidi „hooned”). Hageja omandas hoovimajas asuva korteri nr 2 vallasasjana 1994. aastal ning ostumüügilepingus oli märgitud korteri pindala 49,7 m2. Hageja on teinud kindlaks, et hoonetes asuvate korterite erastamiseks kasutatud 2002. aasta eksplikatsioonil on ebaõigesti arvutatud ja märgitud hageja korteri üldpind, põhimaja ja hoovimaja maht, keldri pindala ja märkimata pööninguruumide pindalad. Seega on ehitisregistris ja kinnistusraamatus märgitud ebaõiged andmed. See kitsendab hageja õigusi. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu, v.a kostja VIII, kes nõustus taotletavate nõusolekute andmisega ja kostja II, kes hagile ei vastanud. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostjad I, III, IV, V, VI ja VII leidsid, et hageja on ise teostanud oma korteris ebaseaduslikke ümberehitusi, mille tulemusena on hageja suurendanud näiliselt oma korteriomandi üldpinda ning mistõttu on muutunud kanded ehitisregistris ja kinnisturaamatus erinevaks tegelikkusest. Kostjad ei nõustunud, et andmed on valed tulenevalt vigastest mõõdistustest. Samuti leidsid kostjad, et 2002. aastal väljastatud eksplikatsioon on ümberkirjutis hooneregistris olevast eksplikatsioonist, mis on koostatud enne 1990. aastat. Eksplikatsiooni koostaja ei omanud õigust muuta hooneregistris olevaid andmeid. Seadusest ei tulene alust kaasomandi mõttelise osa vastavusse viimist, kui kaasomanik on oma arvel ehitise kasulikku pinda suurendanud. Menetluse edasine käik 04.05.2015 esitasid kostjad Harju Maakohtule enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja I menetluskulud seisuga 04.05.2015 710,40 eurot, kostja V menetluskulud 608,60 eurot ja kostja VI menetluskulud samuti 608,60 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate lepinguline esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 68 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude nimekirja kohaselt on kostjale VI 08.08.2014 ja 08.09.2014 vastuste koostamise eest esitatud arve nr 20140456 summas 163,20 eurot (koos käibemaksuga). Kõigi kostjate ühise 08.09.2014 kirjaliku vastuse koostamise eest on kostjatele I, III, IV, V ja IX väljastatud arve nr 20140457 summas 816 eurot, millest kostjal I tuli tasuda 265 eurot (koos

käibemaksuga) ning kostjal V teadaolevalt 163,20 eurot (koos käibemaksuga). 07.05.2015 esitatud menetluskulude täpsustuses märkisid kostjad, et nimetatud arvest tuli kostjal V tasuda 177,60 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kõigi kostjate ühine õigusabikulu perioodi 09.09.2014 kuni 02.02.2015 eest 958,80 eurot (koos käibemaksuga), millest tuleb kostjatel I, V ja VI tasuda võrdselt igaühel 159,80 eurot. Kostjate esindaja poolt perioodil 09.09.2014 kuni 02.02.2015 osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 08.10.2014 ülevaade hageja 26.09.2014 tähtaja pikendamise taotlusest ja kohtu kirjast tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise kohta, juriidiline analüüs ja kohtumine kostjaga III – 1h (68 eurot); 20.10.2014 tutvumine hageja seisukohaga, taotluse ja lisadega, analüüs, asjaolude täpsustamine klientidelt – 30min (34 eurot); 22.10.2014 kiirülevaade hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest, analüüs ja võrdlus – 10min (11,33 eurot); 11.11.2014 kohtu 10.11.2014 määruse vastuvõtmine, tutvumine, tähtaegade fikseerimine, analüüs, ülevaade klientidele, hageja 19.20.2014 ja 22.10.2014 vastuse vastuvõtmine ja analüüs – 35min (39,67 eurot); 20.11.2014 kostjate seisukoha koostamine, hageja seisukohtade analüüs ja vastuväidete kaardistamine – 55min (62,33 eurot); 21.11.2014 erineval ajal hageja esitatud tõendite võrdlus ja analüüs, nõupidamine klientidega – 15min (17 eurot); 24.11.2014 kohtumine kostjaga III, kostjate ühise seisukoha koostamine hageja 19.10.2014 ja 22.10.2014 arvamusele ja taotlustele – 2h 50min – 192,67 eurot; 01.12.2014 seisukoha lõplik koostamine ja esitamine kohtule – 25min (28,33 eurot); 16.12.2014 kohtuistungi kutse vastuvõtmine e-toimikus ja info istungist klientidele – 10min (11,33 eurot); 14.01.2015 ülevaatlik tutvumine kohtu 14.01.2015 määrusega, tähtaegade fikseerimine – 5min (5,67 eurot); 15.01.2015 põhjalik tutvumine kohtu 14.01.2015 istungit ettevalmistava määrusega, analüüs, ülevaade ja asjaolude täpsustamine klientidelt – 50min (56,67 eurot); 19.01.2015 päring raamatupidajale KE arve tasumise kohta – 5min (5,67 eurot); 19.01.2015 nõupidamine klientidega, sh seonduvalt seisukohtade esitamise ja istungil osalemisega – 25min (28,33 eurot); 20.01.2015 e-kirjavahetus klientidega seoses istungil osalemisega – 5min (5,67 eurot); 28.01.2015 ettevalmistumine 03.02.2015 istungiks, sh asjakohase kohtupraktika ja õigusaktide analüüs – 55min (62,33 eurot); 01.02.2015 kiirülevaade hageja poolt esitatud täiendavast seisukohast, tõenditest ja määruskaebusest – 10min (11,33 eurot) ja 02.02.0215 ettevalmistumine istungiks, sh põhjalikum tutvumine hageja esitatud täiendava seisukoha, tõendite ja määruskaebusega, nõupidamised klientidega, asja materjalide ülevaatamine ja põhiseisukohtade kaardistamine – 2h 20min (158,67 eurot). Perioodil 03.02.2015 kuni 04.05.2015 osutatud õigusabi eest on kostjate I, V ja VI ühine õigusabikulu summas 856,80 eurot (koos käibemaksuga), millest igaühel tuleb tasuda 285,60 eurot. Eelnimetatud perioodil osutatud õigusabi seisneb järgmistes toimingutes: 03.02.2015 ettevalmistumine istungiks ja istungil osalemine – 2h 15min (153 eurot); 03.02.2015 nõupidamine kostjaga I ja istungijärgne analüüs ja täiendavate asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude analüüs – 40min (45,33 eurot); 04.02.2015 tutvumine 03.02.2015 istungi protokolliga, klientide nõustamine seoses istungiga ning edasise menetlusega ja võimalike täiendavate tõendite kogumine – 30min (34 eurot); 09.02.2015 nõupidamine kliendiga seoses menetlusseisu ja perspektiividega, uue mõõdistamise vajaduse hindamine – 15min (17 eurot); 11.02.2015 tutvumine hageja poolt kohtule esitatud notari kirjaga – 5min (5,67 eurot); 13.02.2015 tutvumine kohtu kirjaga määruskaebuse rahuldamata jätmise ja ringkonnakohtule saatmise kohta – 10min (11,33 eurot); 17.02.2015 seisukoha koostamine hageja 30.01.2015 taotlustele ja seisukohtadele ja 11.02.2015 täiendavale tõendile – 1h 30min (102 eurot); 18.02.2015 seisukoha koostamine hageja 30.01.2015 taotlustele ja 11.02.2015 täiendavale tõendile – 1h 5min (73,67 eurot); 23.02.2015 seisukoha koostamine hageja 30.01.2015 taotlustele ja 11.02.2015 täiendavale tõendile – 25min (28,33 eurot); 25.02.2015 tutvumine kostja I 25.02.2015 seisukohaga – 5min (5,67 eurot); 26.02.2015 kõne kliendiga, faktiliste

asjaolude täpsustamine – 5min (5,67 eurot); 26.02.2015 seisukoha koostamine hageja 30.01.2015 taotlustele ja 11.02.2015 täiendavale tõendile, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 10min (11,33 eurot); 25.03.2015 tutvumine ringkonnakohtu määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, analüüs ja nõupidamine klientidega – 15min (17 eurot) ja 29.04.015 ettevalmistumine istungiks, sh ülevaade asjas esitatud tõenditest ja põhiliste seisukohtade kaardistamine – 3h (204 eurot). 07.05.2015 esitasid kostjad I, V ja VI menetluskulude nimekirja seoses 05.05.2015 kohtuistungiga. Nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulud seoses 05.05.2015 istungiga ühiselt 251,60 eurot (koos käibemaksuga), millest igaühel tuleb tasuda 83,87 eurot. Seoses nimetatud istungiga on kostjate lepinguline esindaja kulutanud kokku 3h 5min järgmiselt: esinduseks istungil 2h 5min ning istungile eelnevaks ja järgnevaks analüüsiks, sh tutvumiseks istungi protokolliga ja parandamise taotluse vajaduse analüüsiks ja kostjate nõustamiseks kokku 1h. Kostjad I, V ja VI taotlesid menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, kuna nad ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti kinnitasid kostjad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Maakohtu otsus 09.06.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas kostja AK taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja AK kasuks välja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 440,76 eurot. Ülejäänud kostjate taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku summas 1196,29 eurot järgmiselt: kostjale I tuleb hagejal tasuda 311,72 eurot, kostjale NB 166,64 eurot, kostjale IB 166,64 eurot, kostjale V 257,05 eurot, kostjale VI 146,07 eurot ja kostjale LB 148,17 eurot. Kohus märkis, et hageja soovib esimese nõudega esiteks saavutada kinnistu korteriomandite (I kd tl 9–10 ja 65–70) mõtteliste osade suuruste muutmist ja nõuab selleks vajalike kostjate tahteavalduste andmiseks kohustamist. Kohus märkis asjaõigusseadusele (AÕS) ja TsÜS §le 56, et mõtteliste osade suuruse muutmist ei saa kehtiva õiguse alusel nõuda, seega jättis kohus hageja nõude mõtteliste osade suuruse muutmiseks õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-59-03, p 10). Kohus jättis nõude õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja II suhtes, kes hagile vastuväiteid ei esitanud, ja kostja VIII suhtes, kes ei vaielnud hageja taotlusele vastu, sest leidis, et see ei kahjusta tema õigusi. Esimene nõue on teiseks suunatud korterite nr 2, 5 ja 6a (I kd tl 9–10, 67 ja 69) üldpindade andmete (reaalosa suurus) muutmisele. Teise nõudega tahab hageja saavutada samade ja veel teatavate andmete muutmist ehitisregistris vastavalt 2011. aasta eksplikatsioonile (I kd tl 22-29, II kd tl 31–41 ja 69–79). Kohus märkis, et korteriomanikud ega kaasomandis oleva ehitise või kinnistu omanikud ei kuulu EhS § 57 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. aasta määruse nr 405 („Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus) §-s 13 nimetatud isikute loetellu, kes võivad esitada ehitisregistrile andmeid. Järelikult puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjate tahteavaldusi korterite nr 2, 5 ja 6a üldpindade kohta kinnistusraamatusse kantud andmete, aga ka hoonete kohta ehitisregistrisse kantud andmete muutmiseks. Kohus jättis hagi ka selles osas rahuldamata kõigi kostjate suhtes. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. aasta määruse nr 72 (ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord) § 1 lg-st 2 tulenevalt kontrollis kohus hageja teist nõuet muu hulgas ka kui kohalikule omavalitsusele ehitise teatise esitamise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuet. Viidatud määruse § 3 lg-le 2 ja AÕS § 71 lgle 4 viidates leidis kohus, et järelikult ei ole kõnealuse teatise esitamiseks vajalik teiste

kaasomanike nõusolek ja ka selliselt käsitletuna tuleb jätta hageja teine nõue rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tugines maakohus Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud advokaadist esindaja tunnitasule 120 eurot käibemaksuga või -maksuta ja samuti Riigikohtu praktikas avaldatud asjaolule, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et kostjate esindajate tasumäärad on põhjendatud. Kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Kohus märkis, et arvestab seega hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuga. Kohus leidis, et kostjate menetluskulude nimekirjad on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja VII esindaja loetletud toimingud luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ning määras kostja VII menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud summa 440,76 eurot. Kostjate I, III-VI ja IX lepingulise esindaja ajakulu ei pidanud kohus esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatuks. Perioodil 08.10.2014 kuni 01.12.2014 kõigile kostjatele osutatud õigusabi toiminguid pidas maakohus arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu põhjendatuks 4 tunni ulatuses. 16.12.2014, 14.01.2015 ja 15.01.2015 toiminguid ja ajakulu pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks. 19.01.2015 toimingu (päring raamatupidajale) kulu väljamõistmist hagejalt ei pidanud kohus põhjendatuks. 19.01.2015, 20.01.2015 ja 28.01.2015 toimingute (nõupidamine ja kirjavahetus klientidega seoses istungil osalemisega ja ettevalmistumine 03.02.2015 istungiks) ajakuluga arvestas kohus 03.02.2015 toimingu (ettevalmitumine istungiks ja istungil osalemine) juures. 01.02.2015 ja 02.02.2015 toimingute osas märkis kohus, et hageja dokumentidega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund, arvestades hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja pikkust. 02.02.2015 istungiks ettevalmistamise kulu osas märkis kohus, et hindab seda koos 03.02.2015 toiminguga (ettevalmistumine istungiks ja istungil osalemine). Kohus märkis ajavahemikul 08.10.2014 kuni 02.02.2015 toimingute osas, et tegemist on kostjate I, III-VI ja IX ühise kuluga ja leidis kokkuvõttes, et nimetatud perioodil teostatud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 6 tundi ja 5 minutit. 03.02.2015 ettevalmistumise istungiks ja istungil osalemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus kokku 1 tund ja 20 minutit, märkides, et 03.02.2015 istung kestis kokku 40 minutit ja et istungiks ettevalmistumise ajakulu ei ole üldjuhul põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus. Seega pidas kohus istungiks valmistumise ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 40 minuti ulatuses. 03.02.2015, 04.02.2015 ja 09.02.2015 toimingute osas leidis kohus, et istungi protokolliga tutvumine on põhjendatud 5 minuti ulatuses ning istungijärgne analüüs ja nõupidamine klientidega on põhjendatud kokku 30 minuti ulatuses arvestades menetluse seisu ja kohtu määratud tähtaegasid. 11.02.2015 toimingut (tutvumine hageja uuesti esitatud notari kirjaga) ja selle ajakulu 5 minutit pidas kohus põhjendatuks. 13.02.2015 toimingu (tutvumine kohtu kirjaga määruskaebuse rahuldamata jätmise ja ringkonnakohtule saatmise kohta) ajakulu 10 minuti osas leidis kohus, et arvestades kohtukirja sisu ja pikkust on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 minutit. Kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud 17.02.2015 kuni 26.02.2015 toimingute osas leidis kohus, et kostjate 26.02.2015 vastuse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi arvestades selle sisu ja mahtu ning asjaoluga, et kohus on 14.01.2015 määruse analüüsimise ajakulu mõistnud välja eraldi. Kostjate 25.03.2015 toimingu (tutvumine ringkonnakohtu määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, analüüs, nõupidamine klientidega) osas leidis kohus, et tutvumine ringkonnakohtu määrusega on põhjendatud 5 minuti ulatuses, sest maakohtu määrus jäi muutmata, põhjendused on ca pool

lehekülge ning menetluse käik ja määruskaebus on kostjatele teada. Samuti leidis kohus, et määruse analüüs ja nõupidamine klientidega ei ole põhjendatud ja vajalik toiming, kuivõrd määrusest ei tulene kostjatele mingeid tähtaegu ega kohustuslikke toiminguid, mille osas oleks vaja klientidega nõu pidada. 29.04.2015 istungiks ettevalmistumiseks pidas kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi ja 4 minutit, lähtudes sellest, et 05.05.2015 istung kestis 2 tundi ja 5 minutit ning leides, et istungiks valmistumise ajakulu ei ole üldjuhul põhjendatud enamas ulatuses kui istungi kestus. Kostjatele perioodil 03.02.2015 kuni 29.04.2015 osutatud toimingute osas märkis kohus, et nimetatud kulud on kostjate I, III-V ja IX ühine kulu, mida kohus pidas põhjendatuks kokku 6 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kostjate 05.05.2015 ajakulu 2 tundi ja 5 minutit esinduseks istungil pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks, märkides, et istung toimus 12:05-14:10. 05.05.2015 istungi eelse ja järgneva analüüsi (sh tutvumine protokolliga ja parandamise taotluse vajaduse analüüs) põhjendatud ajakuluks pidas kohus kokku 15 minutut, leides, et protokolliga tutvumise ajakulu on 5 minutit, istungi eelne analüüs on hõlmatud istungi ettevalmistamise kuluga ja istungile järgnev analüüs on põhjendatud 10 minuti osas, kuna kohus määras pooltele täiendavad tähtajad seoses menetluskuludega ning teatas lahendi kuulutamise aja, seega suuremas ulatuses pole nimetatud toiming põhjendatud. Kostjate 05.05.2015 kulude osas märkis kohus, et see on kostjate I, V ja VI ühine kulu kokku 2 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostjate I, III-VI ja IX ühine kulu on 6 tundi ja 5 minutit ehk 6,08 tunni eest 496,13 eurot (6,08 × 68 + 20%), milline kulu jaguneb viidatud kuue kostja vahel võrdselt. Kostjate I, III–V ja IX ühine kulu on 6 tundi 15 minutit ehk 6,25 tunni eest 510 eurot (6,15 × 68 + 20%) – kostjad on 07.05.2015 täpsustuses märkinud, et vastavast arvest nr 20140457 soovivad nad kulude summas 816 euro hüvitamist järgmiselt: kostjale I 265 eurot (32,48%), kostjale III 134,30 eurot (16,46%), kostjale IV samuti 134,30 eurot (16,46%), kostjale V 177,60 eurot (21,76%) ja kostjale IX 104,80 eurot (12,84%). Kostjate I, V ja VI ühine kulu on 2 tundi 20 minutit ehk 2,33 tunni eest 190,13 eurot (2,33 × 68 + 20%) – see kulu jaguneb kolme kostja vahel võrdselt. Kohus leidis, et kostjale I tuleb hüvitada 311,72 eurot (496,13 : 6 + 510 × 32,48% + 190,13 : 3), kostjale III 166,64 eurot (496,13 : 6 + 510 × 16,46%), kostjale IV 166,64 eurot (496,13 : 6 + 510 × 16,46%), kostjale V 257,05 eurot (496,13 : 6 + 510 × 21,76% + 190,13 : 3), kostjale VI 146,07 eurot (496,13 : 6 + 190,13 : 3) ja kostjale IX 148,17 eurot (496,13 : 6 + 510 × 12,88%). Kokku kuulub kostjatele I, III–VI ja IX hüvitamisele 1196,29 eurot (311,72 + 166,64 + 166,64 + 257,05 + 146,07 + 148,17) – selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku, samuti iga kostja panust kulude kandmisesse arvestades põhjendatud. Kohus märkis, et rahuldamata jääb kostjate I, III–VI ja IX taotlus 870,67 euro ulatuses õigusabikulude hüvitamiseks (2066,93 –1196,29). Hageja apellatsioonkaebus 30.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse, rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Hageja esimese nõude osas leidis hageja, et kohus ei ole õigesti rakendanud Riigikohtu otsust asjas 3-2-1-59-03. Kohtu menetluses 3-2-1-59-03 oli ülevaadatud hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ja kaasomandi osade vastavusse viimiseks. Põhjuseks oli maja kasulik pindade suurenemine nõuetele tingitud ümberehitamisega. Samas vaidlus oli seotud aegumistähtaegadega ja õigusotsuste tähtaegadega (kuni 1993). Maakohus ignoreeris olulisi asjaolusid: kohtumenetluses 3-2-1-59-03 tekkinud õigussuhted on erinevad käesolevast vaidlusest. Käesoleva vaidluse asjaolud, vaidluse õiguslikud alused, hageja nõuded ei pruugi olla võrreldavad 3-2-1-59-03 menetlusega. Hageja teise nõude muudatuste tegemiseks

ehitisregistrisse jättis maakohus samuti rahuldamata. Hageja selles osas maakohtu otsusega ei nõustunud ja leidis, et teistel kaasomanikel on võrdsed õigused, kuna vaidluse küsimus on ühisomand. Ei ole võimalik eeldada, et üks kaasomanikest võib muuta andmed ühisvara osas ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Siis oleks rikutud teiste kaasomanike õigust AÕS § 74 ning § 71 lg 1 alusel. Lisaks konsulteeris hageja omavalitsustega, kust öeldi, et ehitusregistrisse muutmiste tegemiseks on vaja kaasomanike nõusolekut. Edasine menetluse käik 09.07.2015 määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus SS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4, leides, et eeldades apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust ei anna need alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu 09.07.2015 määrus jõustus 04.11.2015, mil Riigikohus jättis asjas nr 3-7-1-2-731 menetlusse võtmata hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 09.07.2015 määruse peale. Kostjate apellatsioonkaebus 09.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad HP (kostja I), korporatsioon Fraternitas Liviensis (kostja V) ja RJO (kostja VI) tühistada Harju Maakohtu 09.06.2015 otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata kostjate I, III-VI ja IX taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1850,11 eurot, sh maakohtu poolt tähelepanuta jäetud kostjate õigusabikulud kogusummas 979,20 eurot. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostjate I, III-VI ja IX kasuks välja kogu summa 3046,40 eurot järgmiselt: kostjale I kogusummas 794,27 eurot, kostjale III kogusummas 294,10 eurot, kostjale IV kogusummas 294,10 eurot, kostjale V kogusummas 706,97 eurot, kostjale VI kogusummas 692,57 eurot ja kostjale IX kogusummas 264,60 eurot. Alternatiivselt paluvad kostjad saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti paluvad kostjad mõista hagejalt välja kõik kostjate menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjad on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes kostjate I, III, IV, V, VI ja IX õigusabikulud summas 979,20 eurot tervikuna tähelepanuta ja hagejalt välja mõistmata. Maakohtu otsuse pdest 20 ja 21 nähtub, et maakohus jättis tervikuna tähelepanuta kostjate I, III-VI ja IX õigusabikulud kogusummas 979,20 eurot (816 + 163,20), mis olid tõendatud Legal Services OÜ arvetega nr 20140456 ja nr 20140457. Otsuse p-s 20 analüüsib kohus viidatud kostjate õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust vaid õigusabiteenuste eest, mida osutati alates 08.10.2014. Arved nr 20140456 ja 20140457 väljastati kostjatele aga õigusabiteenuste eest, mida osutati 21.07.2014 kuni 07.10.2014. Ka p-s 21 kajastab maakohus vaid õigusabikulusid, mis tekkisid kostjatele alates 08.10.2014. Maakohtu poolt õigusabikulude tähelepanuta jätmine summas 979,20 eurot nähtub ka asjaolust, et kohtu hinnangul esitasid kostjad I, III, IV, V, VI ja IX kokku taotluse õigusabikulude hüvitamiseks kogusummas 2066,93 eurot, kuna maakohtu otsuse p 21 lõpust nähtub, et kohus soovib jätta rahuldamata kostjate I, III–VI ja IX taotluse 870,67 euro ulatuses õigusabikulude hüvitamiseks (2066,93-1196,29). Kostjate I, III-VI ja IX õigusabikulud vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadele olid kokku aga 3046,40 eurot. Maakohus ei ole menetluskulude tähelepanuta jätmist millegagi põhjendanud. Samuti jättis maakohus kostjate õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel täielikult tähelepanuta menetlusosaliste paljususe ning hageja menetlusdokumentide ebaselguse, mistõttu vähendas ebaõiglaselt kostjatele hüvitatava menetluskulude suurust riivates nende põhiõigusi. Kostjate hinnangul on maakohus jätnud tervikuna arvestamata, et esindades 6

erinevat kostjat, kulub seisukohtade koostamisele, klientide nõustamisele, istungiteks ettevalmistumisele ja tõendite kogumisele oluliselt rohkem aega, kui seda oleks vaid ühe kostja puhul. Kostjad otsustasid ökonoomsuse seisukohalt võtta ühise esindaja, kes arvestaks seejuures nende igaühe huve, selle asemel, et võtta igaüks eraldi esindaja. Iga kostja huvidega arvestamine ning läbirääkimiste pidamine ühiste seisukohtade saavutamiseks võtab aega, mida maakohus ei ole arvestanud. Kui iga kostja oleks võtnud eraldi esindaja, oleks kogu menetlus veninud oluliselt pikemaks ning kulukamaks. Nähtuvalt otsuse p-st 20 on kohus tervikuna jätnud tähelepanuta hageja 19.10.2014 ja 22.10.2014 seisukoha ja hagi muutmise taotluse ebaselguse ja keeleliselt raskesti loetavuse. Dokumendid sisaldasid palju vastuolulist ning lisatud tõendid ja hagi muutmise taotlus vajasid analüüsi. Samuti nendele vastuse koostamiseks tuli pidada nõupidamisi klientidega, kes ei olnud vastuse esitamise sisus kohe üksmeelel. Seega tuli leida kõikide ühine seisukoht. Kohus leidis, et kogu selle tegevuse jaoks kulus kokku vaid 4 tundi, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Seejuures on asjakohatu maakohtu viide lepingulise esindaja kvalifikatsioonile menetluskulude ajakulu osas. Kvalifikatsiooniküsimus võiks olla päevakorral kui mitteadvokaadist lepinguline esindaja küsiks kõrgemat tunnihinda, kui advokaadist esindaja. Käesolevas menetluses on lepingulise esindaja tunnihind 68 eurot, mis on alla keskmise isegi mitteadvokaatidest juriidiliste teenuste osutajate osas. Kostjaid ei tohiks kohelda ebavõrdselt tulenevalt asjaolust, et neil ei olnud võimalik palgata kõrge tunnitasuga vandeadvokaati. Maakohtu poolt ajakulu vähendamine üle 10 tunni võrra on ilmselgelt ebamõistlik ja äärmiselt ebaõiglane kostjate suhtes, kes olid hageja põhjendamatult esitatud hagiavalduse tõttu sunnitud pöörduma õigusteenuse osutaja poole. Vastus kostjate apellatsioonkaebusele Hageja ei nõustu kostjate apellatsioonkaebusega ja peab maakohtu otsust kostjate vaidlustatud osas õigeks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel tuleb Harju Maakohtu 09.06.2015 otsus tühistada osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostjate I, V ja VI kasuks menetluskuludena täiendavalt välja kokku 617,90 eurot selliselt, et kostjale I tuleb täiendavalt tasuda 136,88 eurot, kostjale V 147,81 eurot ja kostjale VI 333,21 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Seoses apellatsioonkaebuses taotletuga tühistada maakohtu otsus või saata asi uueks arutamiseks maakohtule ka kohtu poolt kostjate III, IV ja IX menetluskulude kindlaksmääramise osas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevalt lahendamisele kuuluva apellatsioonkaebuse on kaebusest nähtuvalt esitanud üksnes kostjad I, V ja VI. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt saavad kaebuse esitanud kostjad I, V ja VI maakohtu otsuse peale edasi kaevata üksnes neid endid puudutavas osas. Kuivõrd kostjad III, IV ja IX ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus ka käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamisel käsitleda kostjate III, IV ega IX menetluskulude nõudeid ega tühistada maakohtu otsust nende menetluskulude suuruse osas. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kostjate III, IV ja IX menetluskulusid ja maakohtu väidetavaid rikkumisi nimetatud kulude väljamõistmisel. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud kostjate I, V ja VI menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, milles kostjad on maakohtu otsuse vaidlustanud. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on maakohtu poolt ajakulu vähendamine üle 10 tunni võrra kostjate suhtes ilmselgelt ebamõistlik ja äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et otsuses käsitletud kostjate lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisel on maakohus otsuses toodud põhjendustel jõudnud õigetele järeldustele ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 ega §-st 659 juhindudes vajalikuks maakohtu motiive korrata. Kostjad on kaebuses maakohtule ette heitnud, et kohus on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel jätnud täielikult tähelepanuta esindatavate menetlusosaliste paljususe, millest tingituna kulub kostjate hinnangul toimingute sooritamisele oluliselt enam aega. Vastuseks kostjate sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-158-12 (p 14) saab asjaolu, et mitmel kostjal on olnud ühine esindaja, arvestada esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja vastaspoolelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt seetõttu, et neil on ühine esindaja, oleks üksnes menetlusosaliste paljususest tingituna kulud õigusabile suuremad kui ühe esindatava puhul. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid kostjatel ühise esindaja olemasolu tõttu hinnata kostjatele õigusabi osutatuks suuremas mahus kui seda tegi maakohus. Samuti on kostjad kaebuses seisukohal, et asjakohatu on maakohtu viide lepingulise esindaja kvalifikatsioonile menetluskulude ajakulu osas. Kvalifikatsiooniküsimus võiks kostjate arvates olla päevakorral juhul kui mitteadvokaadist lepinguline esindaja küsiks kõrgemat tunnihinda kui advokaadist esindaja. Ringkonnakohus kostjate eelnimetatud seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et menetlusosaliste lepingulise esindaja kvalifikatsioon ei ole oluline mitte üksnes esindajatasu suuruse hindamisel, vaid ka sooritatud toimingute ajakulu hindamisel, kuivõrd näiteks vandeadvokaadist esindaja puhul võib tema kvalifikatsiooni ja kogemusi arvestades pidada ajakulu dokumentide koostamiseks ja toimingute sooritamiseks eelduslikult väiksemaks kui lepingulise esindaja puhul, kes advokatuuri ei kuulu või kellel õigusalane kvalifikatsioon sootuks puudub. Praegusel juhul esindas kostjaid lepingulise esindajana Carmen Tars, kes omab toimiku materjalidest nähtuvalt (kd I tl 157) magistrikraadi õigusteaduses ja kelle tunnitasuks on 68 eurot (ilma käibemaksuta), millise tasu on maakohus hinnanud põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni silmas pidades käesoleval juhul asuda seisukohale, et kostjate lepingulisel esindajal võis kuluda menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemisele maakohtu hinnatust rohkem aega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus kostjate esindaja poolt ajavahemikul 08.10.2014 kuni 01.12.2014 tehtud toiminguid pidanud põhjendatuks kokku 4 tunni ulatuses, mis on kostjate hinnangul ilmselgelt ebamõistlik. Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad nimetatud toimingute osas kohtule ette, et kohus on tervikuna jätnud tähelepanuta hageja 19.10.2014 ja 22.10.2014 seisukoha ja hagi muutmise taotluse ebaselguse ja keeleliselt raskesti loetavuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja 19.10.2014 arvamuse ega 22.10.2014 tõendite väidetav ebaselgus ega keeleline raskesti loetavus ei anna käesoleval juhul alust suurendada nimetatud dokumentide analüüsimisele ja neile seisukoha koostamise ajakulu ega seeläbi ka

maakohtu poolt põhjendatuks peetud 4-tunnist ajakulu 08.10.2014 kuni 01.12.2014 tehtud toimingutele. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus eelnimetatud ajavahemikul kostjatele osutatud toimingute ajakulu hindamisel lisaks kohtule esitatud dokumentide mahule arvestanud ka dokumentide sisu. Toodust tulenevalt ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, et maakohus on jätnud tähelepanuta 19.10.2014 ja 22.10.2014 seisukoha ja hagi muutmise taotluse ebaselguse ja keeleliselt raskesti loetavuse. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvate 08.10.2014 kuni 01.12.2014 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu pidada kokku 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et otsuses käsitletud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Sellele vaatamata on maakohus eksinud kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse arvutamisel ja selle tulemusena mõistnud kostjate I, V ja VI kasuks hagejalt välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui kostjatel on õigus saada. Nimelt on maakohus perioodil 03.02.2015 kuni 04.05.2015 osutatud õigusabitoimingute puhul ebaõigesti leidnud, et nimetatud perioodi eest põhjendatuks peetud kulu 6 tunni ja 15 minuti ulatuses on kostjate I, III-V ja IX ühine kulu. Kohtule 04.05.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodi 03.02.2015 kuni 04.05.2015 õigusabikulu puhul tegemist kostjate I, V ja VI ühise kuluga, millest igaühel tuleb tasuda võrdne summa. Seisukohta, mille kohaselt on perioodil 03.02.2015 kuni 04.05.2015 osutatud õigusabi kostjate I, V ja VI ühiseks kuluks, toetavad ka asja materjalid. Kohtule 26.02.2015 esitatud kostjate menetlusdokumendi pealkirja kohaselt on tegemist üksnes kostjate I, V ja VI vastusega. Samuti on 05.05.2015 kohtuistungi protokolli kohaselt Carmen Tars esindanud nimetatud istungil üksnes kostjaid I, V ja VI, millest tulenevalt võib ka 29.04.2015 ajakulu vastava istungi ettevalmistamiseks pidada kostjate I, V ja VI ühiseks kuluks. Samuti on maakohus perioodi 03.02.2015 kuni 04.05.2015 eest õigusabikulude hüvitamise otsustamisel ekslikult sidunud nimetatud perioodi toimingute kulu kostjatele esitatud arvega nr 20140457 ja selles näidatud iga kostja kulude suurusega. Ringkonnakohus märgib, et arve nr 20140457 summas 816 eurot (koos käibemaksuga), millest kostjate 07.05.2015 menetluskulude täpsustuse kohaselt kuulub kostjal I tasumisele 265 eurot (32,48%) ja kostjal V 177,60 eurot (21,76%), on kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt kostjatele I, III, IV, V ja IX esitatud kostjate ühise kirjaliku 08.09.2014 vastuse koostamise eest ning arve ei ole seotud kostjatele perioodil 03.02.2015 kuni 04.05.2015 osutatud õigusabiga. Toodust tulenevalt on maakohus otsuses perioodi 03.02.2015 kuni 04.05.2015 eest vajalikud ja põhjendatud kulud summas 510 eurot kolme kostja vahel võrdse jagamise asemel ekslikult jaganud kuue kostja vahel lähtudes arve nr 20140457 kulude jaotusest kostjate vahel. Seega on kostjate I, V ja VI ühine kulu perioodi 03.02.2015 kuni 04.05.2015 eest 6 tundi ja 15 minutit ehk 510 eurot koos käibemaksuga (6h 15min x 68 + käibemaks 85 eurot), mis jaguneb kolme kostja vahel võrdselt, s.o igal kostjal tuleb tasuda 170 eurot. Arvestades maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostjate lepingulise esindaja kulusid kuuluks nii kostjale I, II kui ka kostjale III igaühele seega hüvitamisele 316,08 eurot (496,13 : 6 + 510 : 3 + 190,13 : 3). Lisaks eeltoodule on kostjad kaebuses õigesti osundanud asjaolule, et maakohus on kostjate õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel jätnud tähelepanuta kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvad õigusabikulud, mis tekkisid enne 08.10.2014. Maakohus on otsuses võtnud seisukoha üksnes kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvate toimingute osas, mis sooritati alates 08.10.2014. Vaidlustatud maakohtu otsusest ei nähtu, millistel põhjendustel on kohus kostjate õigusabikulud seoses toimingutega, mis tehti enne 08.10.2014, jätnud hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata. Maakohtu nimetatud eksimus on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtul.

Kostjate 04.05.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale VI 08.08.2014 ja 08.09.2014 vastuse koostamise eest Legal Services OÜ poolt esitatud arve nr 20140456 summas 163,20 eurot (koos käibemaksuga). 08.09.2014 vastuse koostamise eest esitas Legal Services OÜ kostjatele I, III, IV, V ja IX arve nr 20140457 summas 816 eurot (koos käibemaksuga), millest kostjal I tuli tasuda 265 eurot (koos käibemaksuga) ja kostjal V vastavalt 07.05.2015 menetluskulude täpsustusele 177,60 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebuse kohaselt on eelnimetatud arved esitatud õigusabiteenuste eest, mida osutati ajavahemikul 21.07.2014 kuni 07.10.2014. Kuivõrd tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja VI Legal Services OÜ juristile Carmen Tars andnud volituse enda esindamiseks kõikides vaidlustes hagejaga 21.07.2014 ja kostjad I ja V on volitanud Carmen Tarsi endid esindama 22.08.2014 ning nii 08.08.2014 vastuse kostja VI nimel kui ka 08.09.2014 vastuse kõigi kostjate nimel on allkirjastanud lepinguline esindaja Carmen Tars, on kostjate lepinguline esindaja seega osalenud menetluses ja tegutsenud kostjate nimel juba 08.08.2014 ja 08.09.2014 toimingute tegemise ajal. Toodust tulenevalt tuleb Carmen Tarsi käsitleda kostjate lepingulise esindajana TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning vastavad kulud tuleb vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastaspoolel hüvitada. Arvestades kostjate lepingulise esindaja Carmen Tarsi tunnitasu, mis menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 68 eurot (ilma käibemaksuta), on lepinguline esindaja kostjale VI esitatud arvest nr 20140456 tulenevalt kulutanud seega 2 tundi kostja VI 08.08.2014 ja 08.09.2014 vastuste koostamiseks. Arvestades eeltoodut, nimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab ringkonnakohus, et ajakulu 2 tundi (163,20 eurot koos käibemaksuga) kostja VI 08.08.2014 ja 08.09.2014 vastuste koostamise eest on põhjendatud ja vajalik ning kuulub seega hagejalt väljamõistmisele. Kostjatele I, III, IV, V ja IX esitatud arvest nr 20140457 summas 680 eurot (ilma käibemaksuta) tulenevalt on kostjate lepingulisel esindajal kulunud kostjate ühise 08.09.2014 vastuse koostamiseks kokku 10 tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate ühise 08.09.2014 sisuliselt ca 5 leheküljelise vastuse koostamiseks ei saanud kostjate lepingulisel esindajal mõistlikult kuluda enam kui 6 tundi, mis arvestades kostjate lepingulise esindaja tunnihinda teeb kokku 489,60 eurot (6h x 68 eurot + käibemaks 81,60 eurot). Pidades lisaks eeltoodule silmas, et kohus on eelnevalt kostja VI menetluskulude hindamisel juba osaliselt 08.09.2014 vastuse koostamise kulu rahuldanud, leiab ringkonnakohus, et kostjatele I, III, IV, V ja IX esitatud arve 08.09.2014 vastuse koostamise eest on põhjendatud 5 tunni ehk 408 euro osas (5h x 68 eurot + käibemaks 68 eurot). Kuivõrd kostjad on 07.05.2015 menetluskulude täpsustuses märkinud, et arvest nr 20140457 soovivad nad kulude summas 816 hüvitamist selliselt, et kostjale I hüvitatakse 265 eurot (32,48%) ja kostjale V 177,60 eurot (21,76%), siis mõistab kohus hagejalt seoses arvel nr 20140457 kajastatud põhjendatud õigusabikuluga kokku summas 408 eurot kostja I kasuks välja 132,52 eurot (koos käibemaksuga; 32,48%) ja kostja V kasuks 88,78 eurot (koos käibemaksuga; 21,76%). Kokku kuulub kostjale I seega hüvitamisele 448,60 eurot (316,08 + 132,52), kostjale V 404,86 eurot (316,08 + 88,78) ja kostjale VI 479,28 eurot (316,08 + 163,20). Seega mõistab ringkonnakohus kostjale I lisaks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele täiendavalt välja menetluskulu summas 136,88 eurot (448,60-311,72), kostjale V 147,81 eurot (404,86257,05) ja kostjale VI 333,21 eurot (479,28-146,07). Arvestades eeltoodut ja maakohtu poolt väljamõistetud kostjate III, IV ja IX menetluskulude suurust, mida apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole, kuulub kostjatele I, III-VI ja IX seega kokku hüvitamisele 1814,19 eurot. Kuivõrd kostjad taotlesid menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 3046,40 eurot, jääb kostjate I, III-VI ja IX taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata 1231,81 euro ulatuses (3046-1814,19).

Menetluskulud Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata, tuleb apellatsioonimenetluses kantud kostjate I, V ja VI menetluskulud jätta nende endi kanda. Toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.