lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-50462/95

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-50462/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)korporatsioon Fraternitas Liviensis80041237(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Margo Klaar, Indrek Soots

Kohtuasja number

2-14-50462

Kohtuasi

SS hagi HP, OL, NB, IB, korporatsiooni Fraternitas Liviensis, RJO, AK, Swedbank AS-i ja LB vastu kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: HP (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II: OL (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja III: NB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV: IB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja V: korporatsioon Fraternitas Liviensis (registrikood 80041237), Kostja VI: RJO (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I, V ja VI lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja VII: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli UrgeManitski Kostja VIII: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja IX: LB (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Keelduda SS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega selle esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.20.03.2014 esitas SS (hageja) Harju Maakohtule hagi hagi HP (kostja I), OL (kostja II), NB (kostja III), IB (kostja IV), korporatsiooni Fraternitas Liviensis (kostja V), RJO (kostja VI), AK (kostja VII), Swedbank AS-i (kostja VIII) ja LB (kostja IX) vastu kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad Tallinnas aadressil Weizenbergi tn 10 asuva ja korteriomanditeks jaotatud kinnistu (edaspidi „kinnistu”) kaasomanikud. Kinnistul paiknevad põhimaja (ehitusregistri kood 101012752), hoovimaja (ehitisregistrikood 101012753) ning kaks kuuri (ehitistregistri koodid 101012754 ja 101012755, kõik koos edaspidi „hooned”). Hageja omandas hoovimajas asuva korteri nr 2 vallasasjana 1994. aastal ning ostu-müügilepingus oli märgitud korteri pindala 49,7 m2. Hageja on teinud kindlaks, et hoonetes asuvate korterite erastamiseks kasutatud 2002. aasta eksplikatsioonil on ebaõigesti arvutatud ja märgitud hageja korteri üldpind, põhimaja ja hoovimaja maht, keldri pindala ja märkimata pööninguruumide pindalad. Seega on ehitisregistris ja kinnistusraamatus märgitud ebaõiged andmed. See kitsendab hageja õigusi. Kostja vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, v.a kostja VIII, kes nõustus taotletavate nõusolekute andmisega ja kostja II, kes hagile ei vastanud. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostjad I, III, IV, V, VI ja VII leidsid, et hageja on ise teostanud oma korteris ebaseaduslikke ümberehitusi, mille tulemusena on hageja suurendanud näiliselt oma korteriomandi üldpinda ning mistõttu on muutunud kanded ehitisregistris ja kinnisturaamatus erinevaks tegelikkusest. Kostjad ei nõustunud, et andmed on valed tulenevalt vigastest mõõdistustest. Samuti leidsid kostjad, et 2002. aastal väljastatud eksplikatsioon on ümberkirjutis hooneregistris olevast eksplikatsioonist, mis on koostatud enne 1990. aastat. Eksplikatsiooni koostaja ei omanud õigust muuta hooneregistris olevaid andmeid. Seadusest ei tulene alust kaasomandi mõttelise osa vastavusse viimist, kui kaasomanik on oma arvel ehitise kasulikku pinda suurendanud.

Maakohtu otsus

4.09.06.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja AK kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 440,76 eurot ja ülejäänud kostjate kasuks menetluskulud kokku summas 1196,29 eurot.
5.Kohus märkis, et hageja soovib esimese nõudega esiteks saavutada kinnistu korteriomandite (I kd tl 9–10 ja 65–70) mõtteliste osade suuruste muutmist ja nõuab selleks vajalike kostjate tahteavalduste andmiseks kohustamist. AÕS ei võimalda kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha Eesti NSV Tsiviilkoodeksi §-s 123 sätestatu alusel. Asja mõtteline osa on TsÜS § 56 järgi tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast. Mõtteliste osade suuruse muutmist ei saa kehtiva õiguse alusel nõuda, seega jätab kohus hageja nõude mõtteliste osade suuruse muutmiseks nõudel õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata (vt Riigikohtu 22. mai 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-03, p 10). Nõue jääb selle õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja II suhtes, kes ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ja kostja VIII suhtes, kes ei vaielnud hageja taotlusele vastu, sest leidis, et see ei kahjusta tema õigusi.
6.Esimene nõue on teiseks suunatud korterite nr 2, 5 ja 6a (I kd tl 9–10, 67 ja 69) üldpindade andmete (reaalosa suurus) muutmisele. Teise nõudega tahab hageja saavutada samade ja veel teatavate andmete muutmist ehitisregistris vastavalt 2011. aasta eksplikatsioonile (I kd tl 22-29, II kd tl 31–41 ja 69–79). Hagiavalduse kohaselt on põhimaja osas andmed ehitisregistrisse valesti kantud – pööning on sissekandmata ja keldriruumide andmed põhinevad ekslikul mõõtmisel. Ebaõigete faktiliste andmete kandmine maatüki või ehitise kohta registrisse ei muuda selle tegelikke omadusi. Ehitisregistri andmetel on ehitusseaduse (EhS) § 56 lg 2 järgi üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Sarnaselt ka kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis” kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust, nagu järeldub KRS § 13 lg 2 teisest lausest. Koostoimes korteriomandiseaduse § 5 lg-tega 2 ja 3 kehtib see ka korteriomandi andmete kohta (Riigikohtu 8. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31 teine lõik). EhS § 57 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
17.detsembri 2002. aasta määruse nr 405 („Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus) § 13 loetlevad isikud, kes võivad esitada ehitisregistrile andmeid. Korteriomanikud ega kaasomandis oleva ehitise või kinnistu omanikud viidatud loetellu ei kuulu. Järelikult puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjate tahteavaldusi korterite nr 2, 5 ja 6a üldpindade kohta kinnistusraamatusse kantud andmete, aga ka hoonete kohta ehitisregistrisse kantud andmete muutmiseks. Sel põhjusel ei saa rahuldada esimese nõude käesolevas punktis uuritud osa ega teist nõuet. Sarnaselt eelmise punkti viimases lauses märgituga jääb hagi ka selles osas rahuldamata kõigi kostjate suhtes.
7.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. aasta määruse nr 72 (ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord) § 1 lg 2 sätestab, et ehitise omanik võib esitada olemasolevate ehitiste kohta käivate andmete täpsustamiseks kohalikule omavalitsusele ehitise teatise. Kohus kontrollib seetõttu hageja teist nõuet muu hulgas ka kui kohalikule omavalitsusele ehitise teatise esitamise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuet. Viimati viidatud määruse § 3 lg 2 näeb ette, et ehitise teatis peab olema allkirjastatud selleks volitusi omava isiku poolt. AÕS § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Järelikult ei ole kõnealuse teatise esitamiseks vajalik teiste kaasomanike nõusolek ja ka selliselt käsitletuna tuleb jätta hageja teine nõue rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu.

Apellatsioonkaebus

30.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse, rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kohtukulud kostjate kanda.

9.Hageja hinnangul on maakohus ebaõiglaselt kasutanud seaduse norme. Hageja esimese nõude osas leiab hageja, et kohus ei ole õigesti rakendanud Riigikohtu otsust asjas 3-2-159-03. Kohtu menetluses 3-2-1-59-03 oli ülevaadatud hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ja kaasomandi osade vastavusse viimiseks. Põhjuseks oli maja kasulik pindade suurenemine nõuetele tingitud ümberehitamisega. Samas vaidlus oli seotud aegumistähtaegadega ja õigusotsuste tähtaegadega (kuni 1993). Maakohus ignoreeris olulisi asjaolusid: kohtumenetluses 3-2-1-59-03 tekkinud õigussuhted on erinevad käesolevast vaidlusest. Käesoleva vaidluse asjaolud, vaidluse õiguslikud alused, hageja nõuded ei pruugi olla võrreldavad 3-2-1-59-03 menetlusega.
10.Hageja teise nõude muudatuste tegemiseks ehitisregistrisse jättis maakohus samuti rahuldamata. Hageja selles osas maakohtu otsusega ei nõustu ja leiab, et teistel kaasomanikel on võrdsed õigused, kuna vaidluse küsimus on ühisomand. Ei ole võimalik eeldada, et üks kaasomanikest võib muuta andmed ühisvara osas ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Siis oleks rikutud teiste kaasomanike õigust AÕS § 74 ning § 71 lg 1 alusel. Lisaks konsulteeris hageja omavalitsustega, kust öeldi, et ehitusregistrisse muutmiste tegemiseks on vaja kaasomanike nõusolekut. Kohus on valesti otsustanud, et hageja soovib muuta korterite 2, 5 ja 6a üldpinna suurust. Hageja väitis kaebuses, et aritmeetilise veale tuginedes soovib ta muuta ainult oma korteri nr 2 kogu eluruumi pindala.

Ringkonnakohtu seisukoht

11.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb kooskõlas TsMS 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keelduda ning kaebus tagastada selle esitajale.
12.Eeldades hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust, ei anna need alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on hageja esimese nõude osas ebaõigesti tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-59-03, kuivõrd käesoleva vaidluse asjaolud on viidatud Riigikohtu lahendi asjaoludest erinevad. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja poolt esiletoodu käesoleva ja maakohtu viidatud vaidluse asjaolude erinevusest alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Vaatamata asjaolude erinevusele on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-59-03 leitule, mille kohaselt ei võimalda asjaõigusseadus kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha Eesti NSV Tsiviilkoodeksi §-s 123 sätestatu alusel. Toodust tulenevalt on maakohus käesolevas asjas õigesti järeldanud, et kuivõrd kehtiva õiguse alusel ei saa nõuda mõtteliste osade suuruse muutmist, tuleb hageja vastav nõue jätta õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. Samuti on hageja apellatsioonkaebuses sarnaselt varasemas menetluses väidetule tuginenud asjaolule, et muudatuste tegemiseks ehitisregistrisse on vajalik teiste kaasomanike nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud otsuses toodud motiividel ka nimetatud hageja nõude jätnud põhjendatult rahuldamata. Arvestades eeltoodut ei võimalda seega hageja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolud asuda vaidlustatud maakohtu otsuses leitust teistsugusele seisukohale, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
13.Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja