lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-50462/92

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-50462/92
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2015
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3650
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

9.juuni 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-50462

Tsiviilasi

XXXhagi XXX, XXX, XXX, XXX, korporatsiooni XXX, XXX, XXX, Swedbank AS-i ja XXXvastu kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX) Kostjad I, V ja VI: XXX (isikukood XXX), korporatsioon XXX (registrikood XXX), XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja II–IV ja IX: XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), XXX (XXX) ja XXX(isikukood XXX) Kostja VII: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Urge-Manitski Kostja VIII: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. mai 2015, kus osalesid hageja XXX, kostjate I, V ja VI lepinguline esindaja Carmen Tars, kostjad XXXja XXXning kostja VIII lepinguline esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX, korporatsiooni XXX, XXX, XXX, Swedbank AS-i ja XXXvastu kinnistusraamatu registriosades nr XXX, XXX kaasomandi osade suuruse kannete ja Tallinnas XXX asuvate hoonete ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja XXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt XXX kostja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 440,76 eurot (lepingulise esindaja kulu). Rahuldada kostjate XXX , XXX , XXX , korporatsioon XXX, XXX ja XXXtaotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXX nimetatud kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitis summas kokku

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-14-50462

1 196,29 eurot (lepingulise esindaja kulu) selliselt, et kostjale XXX tuleb hagejal tasuda 311,72 eurot, kostjale XXX166,64 eurot, kostjale XXX166,64 eurot, kostjale korporatsioon XXX 257,05 eurot, kostjale XXX 146,07 eurot ja kostjale XXX148,17 eurot. Mitte menetleda hageja 4. juuni 2015 avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX (hageja) esitas 20. märtsil 2014 hagi XXX (kostja I), XXX (kostja II), XXX (kostja III), XXX (kostja IV), korporatsiooni XXX (kostja V), XXX (kostja VI), XXX (kostja VII), Swedbank AS-i (kostja VIII) ja XXX(kostja IX) vastu kinnistusraamatus kaasomandi osade suuruse kannete ja ehitisregistri kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 6. juuni 2014. aasta määrusega. Kostja VIII esitas
11.juulil 2014, kostja VI 8. augustil 2014, kostja VII 14. augustil 2014 ning kostjad III ja IV
18.augustil 2014 hagile vastuse. Kostjad I, III–VI ja IX esitasid 8. septembril 2014 ühise vastuse hagile. Hageja esitas oma arvamuse kostjate vastustele 19. oktoobril 2015 ja
22.oktoobril 2014. Kostjad I, III–VI ja IX esitasid oma täiendava vastuse 1. detsembril 2014 ja kostja VII 2. detsembril 2014. Hageja esitas 30. jaanuaril 2015 täiendava arvamuse ja
11.veebruaril 2015 lisad. Oma täiendavad vastused esitasid kostja VIII 4. veebruaril 2015, kostja I 25. veebruaril 2015 ning kostjad I, V ja VI 26. veebruaril 2015.
3.Oma avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjad esitasid
29.jaanuaril 2015 kostja VII, 4. mail 2015 kostjad I, V ja VI (hõlmab osaliselt ka kostjate III, IV ja IX kulusid) ning 7. mail 2015 täpsustatud avalduse (samuti hõlmab osaliselt kostjate III, IV ja IX menetluskulusid). Kostjad III ja IV täpsustasid oma kulusid 5. mai 2015 kohtuistungil.
4.Kohus kuulas pooled ära 3. veebruari 2015 korraldaval istungil ja 5. mai 2015 kohtuistungil.

POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5.Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded: − kohustada kostjaid tegema tahteavaldus kinnistusraamatu registriosades nr XXX, XXX ja XXX kannete tegemiseks järgnevalt: kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese 2 (9)

2-14-50462 osa kande asendamiseks uue kandegaXXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 70,3 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4 mille üldpind on 36,9 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2 mille üldpind on 55,8 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 5, mille üldpind on 45,8 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandega: XXX mõttelise osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 6a mille üldpind on 57 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandega: XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 6 mille üldpind on 62,2 m2; kinnistusregistri registriosas nr XXX esimese osa kande asendamiseks uue kandegaXXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 10 mille üldpind on 64,7 m2 (edaspidi „esimene nõue”); − kohustada kostjaid tegema tahteavaldus ehitise teatise esitamiseks Tallinnas XXX asuvate hoonete kohta ehitisregistri kannete muutmiseks: põhimaja (ehitisregistri registri nr XXX) osas (hoone keldri pindala 160,3 m2; hoone pööningu pindala 151,2 m2; hoone maht 3136,3 m3; hoone üldpind (neto suletud pind) 721 m2) ning hoovimaja (ehitisregistri registri nr XXX) osas (korteri nr 2 pindala (üldpind) 55,8 m2; korteri nr 2 elamispind 40,8 m2; hoone maht 626,1 m3; hoone üldpind (neto suletud pind) 133,1 m2; edaspidi „teine nõue”).

6.Hageja põhiväited on järgmised: − hageja ja kostjad on Tallinnas aadressil XXX asuva ja korteriomanditeks jaotatud kinnistu (edaspidi „kinnistu”) kaasomanikud. Kinnistul paiknevad põhimaja (ehitusregistri kood XXX), hoovimaja (ehitisregistrikood XXX) ning kaks kuuri (ehitistregistri koodid XXX ja XXX, kõik koos edaspidi „hooned”); − hageja omandas hoovimajas asuva korteri nr 2 vallasasjana 1994. aastal ning ostumüügilepingus oli märgitud korteri pindala 49,7 m2. Hageja on teinud kindlaks, et hoonetes asuvate korterite erastamiseks kasutatud 2002. aasta eksplikatsioonil on ebaõigesti arvutatud ja märgitud hageja korteri üldpind, põhimaja ja hoovimaja maht, keldri pindala ja märkimata pööninguruumide pindalad. Seega on ehitisregistris ja kinnistusraamatus märgitud ebaõiged andmed. See kitsendab hageja õigusi.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Hageja esitas 4. juunil 2015 oma menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2 024 eurot (advokaadikulu 904 eurot, riigilõiv 550 eurot ja spetsialisti hinnang 570 eurot). Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlevad hagile vastu, v.a kostja VIII, kes nõustus taotletavate nõusolekute andmisega ja kostja II, kes ei ole hagile vastanud. Kostjate põhiväited on järgmised: − kostjad I, III, IV, V, VI ja VII leiavad, et hageja on ise teostanud oma korteris ebaseaduslikke ümberehitusi, mille tulemusena on hageja suurendanud näiliselt oma korteriomandi üldpinda ning mistõttu on muutunud kanded ehitisregistris ja kinnisturaamatus erinevaks tegelikkusest. Kostjad ei nõustu, et andmed on valed tulenevalt vigastest mõõdistustest; − 2002. aastal väljastatud eksplikatsioon on ümberkirjutis hooneregistris olevast eksplikatsioonist, mis on koostatud enne 1990. aastat. Eksplikatsiooni koostaja ei omanud õigust muuta hooneregistris olevaid andmeid; − seadusest ei tulene alust kaasomandi mõttelise osa vastavusse viimist, kui kaasomanik on oma arvel ehitise kasulikku pinda suurendanud. 3 (9)

2-14-50462

9.Menetluskulud paluvad hagile vastanud kostjad panna hageja kanda. Kostja VII menetluskulude nimekirja järgi on kostja VII kandnud menetluskulusid 500 USA dollarit (440,76 eurot, Eesti Panga kurss 29. jaanuari 2015 seisuga) 5 h eest tunnihinnaga 100 USA dollarit tunnis (toimingud: 2 h asja materjalidega tutvumine, 1 h kostja vastus kohtule ja 2 h kliendi teavitamine asja menetlusest). Kostja VII kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjate I, III, IV, V, VI ja IX ühised kulud on 958,80 eurot (11 h 45 min eest tunnihinnaga 68 eurot + 20 % käibemaks) ning lisaks kostjate I, V ja VI ühised kulud on 1 108,13 eurot (13 h 35 min eest sama tunnihinnaga). Kostjad I, III, IV, V, VI ja IX kinnitavad, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja nad ei ole käibemaksukohustuslased. Kostja VIII ei taotle hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt. Kohus teeb otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel lihtsustatud kujul.
11.Hageja ning kostjad I–VI ja IX on korteriomanditeks jaotatud kinnistu kaasomanikud, st neile kuuluvad seal asuvad korteriomandid. Kostjad VII ja VIII on korterile nr 10 vastava korteriomandi hüpoteegipidajad (I kd tl 9–10 ja 65–70). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-d 1 ja 8 sätestavad, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eelneva põhjal käsitleb kohus hageja nõudeid sooritusnõuetena kostjate kohustamiseks. Kui kohus hagi ühes või mõlemas nõudes rahuldab, siis asendab kohtuotsus kostjate vastavaid tahteavaldusi.
12.Hageja soovib esimese nõudega esiteks saavutada kinnistu korteriomandite (I kd tl 9–10 ja 65–70) mõtteliste osade suuruste muutmist ja nõuab selleks vajalike kostjate tahteavalduste andmiseks kohustamist. AÕS ei võimalda kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha Eesti NSV Tsiviilkoodeksi §-s 123 sätestatu alusel. Asja mõtteline osa on TsÜS § 56 järgi tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast. Mõtteliste osade suuruse muutmist ei saa kehtiva õiguse alusel nõuda, seega jätab kohus hageja nõude mõtteliste osade suuruse muutmiseks nõudel õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata (vt Riigikohtu 22. mai 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5903, p 10). Nõue jääb selle õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja II suhtes, kes ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ja kostja VIII suhtes, kes ei vaielnud hageja taotlusele vastu, sest leidis, et see ei kahjusta tema õigusi.
13.Esimene nõue on teiseks suunatud korterite nr 2, 5 ja 6a (I kd tl 9–10, 67 ja 69) üldpindade andmete (reaalosa suurus) muutmisele. Teise nõudega tahab hageja saavutada samade ja veel teatavate andmete muutmist ehitisregistris vastavalt 2011. aasta eksplikatsioonile (I kd tl 22-29, II kd tl 31–41 ja 69–79). Hageja väidab, et 2002. aasta eksplikatsioonis (I kd tl 14–21, II kd 5868) toodud andmed on ebaõigesti arvutatud. Hagiavalduse kohaselt on põhimaja osas andmed ehitisregistrisse valesti kantud – pööning on sissekandmata ja keldriruumide andmed põhinevad ekslikul mõõtmisel. Ebaõigete faktiliste andmete kandmine maatüki või ehitise kohta registrisse ei muuda selle tegelikke omadusi. Ehitisregistri andmetel on ehitusseaduse (EhS) § 56 lg 2 järgi üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Sarnaselt ka kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis” kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust, 4 (9)

2-14-50462 nagu järeldub KRS § 13 lg 2 teisest lausest. Koostoimes korteriomandiseaduse § 5 lg-tega 2 ja 3 kehtib see ka korteriomandi andmete kohta (Riigikohtu 8. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31 teine lõik). EhS § 57 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. aasta määruse nr 405 („Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus) § 13 loetlevad isikud, kes võivad esitada ehitisregistrile andmeid. Korteriomanikud ega kaasomandis oleva ehitise või kinnistu omanikud viidatud loetellu ei kuulu. Järelikult puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjate tahteavaldusi korterite nr 2, 5 ja 6a üldpindade kohta kinnistusraamatusse kantud andmete, aga ka hoonete kohta ehitisregistrisse kantud andmete muutmiseks. Sel põhjusel ei saa rahuldada esimese nõude käesolevas punktis uuritud osa ega teist nõuet. Sarnaselt eelmise punkti viimases lauses märgituga jääb hagi ka selles osas rahuldamata kõigi kostjate suhtes.

14.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. aasta määruse nr 72 (ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord) § 1 lg 2 sätestab, et ehitise omanik võib esitada olemasolevate ehitiste kohta käivate andmete täpsustamiseks kohalikule omavalitsusele ehitise teatise. Kohus kontrollib seetõttu hageja teist nõuet muu hulgas ka kui kohalikule omavalitsusele ehitise teatise esitamise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuet. Viimati viidatud määruse § 3 lg 2 näeb ette, et ehitise teatis peab olema allkirjastatud selleks volitusi omava isiku poolt. AÕS § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Järelikult ei ole kõnealuse teatise esitamiseks vajalik teiste kaasomanike nõusolek ja ka selliselt käsitletuna tuleb jätta hageja teine nõue rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu.
15.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised tõendid: I kd tl 11–13, 30–35, 174–179 ja 203 ning II kd tl 133–135, 154 ja 167–168, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
16.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 ning § 134 lg 1 alusel 7 000 eurot. Hageja on tasunud ettenähtust rohkem riigilõivu, mille tagastamist võib hageja taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
17.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
18.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu
11.veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et kostjate esindajate tasumäärad on põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga käibemaksuga.
19.Kostjate menetluskulude nimekirjad on kooskõlas tsiviilasja käiguga ning kostja VII esindaja loetletud toimingute ajakulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab kostja VII menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud summa 440,76 eurot (500 USA 5 (9)

2-14-50462 dollarit, Eesti Panga kurss 29. jaanuari 2015 seisuga; lepingulise esindaja tasu 5 tunni eest tasumääraga 100 USA dollarit tunnis).

20.Kostjate I, III–VI ja IX lepingulise esindaja ajakulu ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang kostjate I, III–VI ja IX esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ülevaade tähtaja piken1:00 kostjate 01.12.14 vastuse 4:00 damise taotlusest ja kohtu ettevalmistamise, sh kirjast; juriidiline analüüs; dokumentidega tutvumise ja kohtumine kostjaga III koostamise põhjendatud ajakulu tutvumine hageja 0:30 on kokku 4 h arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja seisukohaga, taotluse ja mahtu lisadega; analüüs; asjaolude täpsustamine klientidelt ülevaade hageja dokumen- 0:10 tidest, analüüs ja võrdlus 10.11.14 määrusega 0:35 tutvumine ja ülevaade klientidele; hageja 19.10.14 ja 22.10.14 vastuste analüüs kostjate seisukoha 0:55 koostamine; hageja seisukohtade analüüs ja vastuväidete kaardistamine hageja tõendite võrdlus ja 0:15 analüüs, nõupidamine kohtumine klientide 2:50 esindajaga; kostjate ühise 0:25 seisukoha koostamine ja edastamine kohtukutse vastuvõtmine, 0:10 põhjendatud ja vajalik toiming 0:10 info istungist klientidele ning ajakulu ülevaatlik tutvumine 0:05 põhjendatud ja vajalik toiming 0:55 14.01.15 määrusega, ning ajakulu tähtaegade fikseerimine tutvumine 14.01.2015 0:50 määrusega, analüüs, ülevaade ja asjaolude täpsustamine klientidelt Toiming ja ajakulu taotluses

08.10.14

20.10.14

22.10.14

11.11.14

20.11.14

21.11.14

24.11.14

01.12.14

16.12.14

14.01.15

15.01.15

19.01.15 päring raamatupidajale

0:05 kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud 19.01.15 nõupidamine ja kirjavahetus 0:25 kohus arvestab nimetatud klientidega seonduvalt ajakuluga (nr 13–15) edaspidi 20.01.15 istungil osalemisega 0:05 nr 18 juures, mis vastab ka 28.01.15 ettevalmistumine 03.02.15 0:55 istungil avaldatud esinduse ulatusele istungiks, sh kohtupraktika ja õigusaktide analüüs 6 (9)

2-14-50462

Nr Kuupäev

01.02.15

02.02.15

Vahesumma: 18 03.02.15

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ülevaade hageja täiendavast 0:10 hageja dokumentidega 1:00 seisukohast ja tõenditest ja tutvumise põhjendatud ja määruskaebusest vajalik ajakulu on 1 h ettevalmistumine istungiks, 2:20 arvestades hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja pikkust; sh tutvumine hageja istungiks ettevalmistamist seisukoha ja tõendite ning hindab kohus koos toiminguga määruskaebusega; nr 18 nõupidamised tabeli nr 1-17 kulud on kostjate I, III–VI ja IX ühine kulu 6:05 ettevalmistumine istungiks 2:15 03.02.15 istung kestis 11:10– 1:20 ja istungil osalemine 11:50, st kokku 40 min, istungiks valmistumise ajakulu ei ole üldjuhul põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus, seega on valmistumise ajakulu põhjendatud ja vajalik 40 min ulatuses nõupidamine kostjaga I 0:40 istungi protokolliga tutvumine 0:35 ning istungijärgne analüüs on põhjendatud 5 min ulatuses tutvumine istungi 0:30 ning istungijärgne analüüs ja nõupidamine klintidega on protokolliga, täiendavate põhjendatud kokku 30 min tõendite kogumine nõupidamine, uue 0:15 ulatuses arvestades menetluse seisu ja kohtu määratud mõõdistamise vajaduse tähtaegasid hindamine tutvumine hageja uuesti 0:05 põhjendatud ja vajalik toiming 0:05 esitatud notari kirjaga ning ajakulu Toiming ja ajakulu taotluses

03.02.15

04.02.15

09.02.15

11.02.15

13.02.15 tutvumine kohtu kirjaga määruskaebuse rahuldamata jätmise ja ringkonnakohtule saatmise kohta 17.02.15 seisukoha koostamine hageja 30.01.15 taotlustele ja seisukohtadele ja 11.02.15 täiendavale tõendile 18.02.15 kostjate seisukoha koostamine hageja 30.01.15 taotlustele ja 11.02.15 täiendavale tõendile 23.02.15 kostjate seisukoha koostamine hageja 30.01.15 taotlustele ja 11.02.15 täiendavale tõendile 25.02.15 tutvumine kostja I 25.02.15 seisukohaga

0:10 arvestades kohtukirja sisu ja pikkus, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 min

0:05

1:30 kostjate 26.02.15 vastuse ettevalmistamise ja koostamise (toimingud nr 24–29) põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 h arvestades, selle sisu ja 1:05 mahtu ning asjaoluga, et kohus on 14.01.15 määruse analüüsimise ajakulu mõistnud välja eraldi 0:25

2:00

26.02.15 kõne kliendiga, asjaolude täpsustamine

0:05

0:05

7 (9)

2-14-50462

Nr Kuupäev

Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta

26.02.15 kostjate seisukoha lõplik 0:10 vormindamine ja esitamine 30 25.03.15 tutvumine ringkonnakohtu 0:15 tutvumine ringkonnakohtu 0:05 määrusega hageja määrusega on põhjendatud määruskaebuse rahuldamata 5 min ulatuses, sest maakohtu jätmise kohta, analüüs, määrus jäi muutmata, nõupidamine klientidega põhjendused on ca pool lehekülge ning menetluse käik ja määruskaebus on kostjatele teada; määrus analüüs ja nõupidamine klientidega ei ole põhjendatud ja vajalik toiming, kuivõrd nimetatud määrusest ei tulene kostjatele mingeid tähtaegu ega kohustuslike toiminguid, mille osas oleks vaja klientidega nõu pidada 31 29.04.15 ettevalmistumine istungiks, 3:00 vt nr 18 ja 32 2:05 sh ülevaade asjas esitatud tõenditest ning põhiliste seisukohtade kaardistamine Vahesumma: tabeli nr 18-31 kulud on kostjate I, III–V ja IX ühine kulu 6:15 32 05.05.15 esindus istungil 2:05 05.05.15 istung toimus 12:05 – 2:05 14:10, seega on ajakulu põhjendatud ja vajalik 33 05.05.15 istungi eelne ja järgnev 1:00 protokolliga tutvumise ajakulu 0:15 analüüs (sh tutvumine on 5 minutit, istungi eelne protokolliga ja parandamise analüüs on hõlmatud istungi taotluse vajaduse analüüs) ettevalmistamise kuluga ja istungile järgnev analüüs on põhjendatud 10 min osas, kuna kohus määras pooltele täiendavad tähtajad seoses menetluskuludega ning teatas lahendi kuulutamise aja, seega suuremas ulatuses pole nimetatud toiming põhjendatud Vahesumma: tabeli nr 32-33 kulud on kostjate I, V ja VI ühine kulu 2:20 Kokku (tund:minut) 25:20 Kokku (tund:minut) 14:40 (tundides) 25,33 (tundides) 14,67

21.Kohus määrab kostjate I, III–VI ja IX vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalised suurused eelneva tabeli põhjal järgmiselt: − kostjate I, III–VI ja IX ühine kulu on 6 h 5 min ehk 6,08 h eest 496,13 eurot ( = 6,08 × 68 + 20%) – see kulu jaguneb viidatud kuue kostja vahel võrdselt; − kostjate I, III–V ja IX ühine kulu on 6 h 15 min ehk 6,25 h eest 510 eurot ( = 6,15 × 68 + 20%) – kostjad on 7. mai 2015 täpsustuses märkinud, et vastavast arvest nr 20140457 soovivad nad kulude summas 816 euro hüvitamist järgmiselt: kostjale I 265 eurot 8 (9)

2-14-50462 (32,48%), kostjale III 134,30 eurot (16,46%), kostjale IV samuti 134,30 eurot (16,46%), kostjale V 177,60 eurot (21,76%) ja kostjale IX 104,80 eurot (12,84%); − kostjate I, V ja VI ühine kulu on 2 h 20 min ehk 2,33 h eest 190,13 eurot ( = 2,33 × 68 + 20%) – see kulu jaguneb kolme kostja vahel võrdselt; − kostjale I tuleb hüvitada 311,72 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 32,48% + 190,13 : 3); − kostjale III tuleb hüvitada 166,64 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 16,46%); − kostjale IV tuleb hüvitada 166,64 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 16,46%); − kostjale V tuleb hüvitada 257,05 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 21,76% + 190,13 : 3); − kostjale VI tuleb hüvitada 146,07 eurot ( =496,13 : 6 + 190,13 : 3); − kostjale IX tuleb hüvitada 148,17 eurot ( =496,13 : 6 + 510 × 12,88%); − kokku kuulub kostjatele I, III–VI ja IX hüvitamisele 1 196,29 eurot ( = 311,72 + 166,64 + 166,64 + 257,05 + 146,07 + 148,17) – selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku, samuti iga kostja panust kulude kandmisesse arvestades põhjendatud; − rahuldamata jääb kostjate I, III–VI ja IX taotlus 870,67 euro ulatuses õigusabikulude hüvitamiseks ( = 2066,93 –1196,29 ).

22.Kohus jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks menetlemata TsMS § 331 lg 1 alusel. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuli hagejal esitada menetluskulude avaldus enne kohtuvaidlusi. Lisaks oli kohus 5. mai 2015 istungil määranud pooltele täiendavad tähtajad menetluskulude täpsustamiseks, mida hageja ei järginud. TsMS § 176 lg-tes 7 ja 8 sätestatud korras tuleks kohtul vastaspoolelt küsida arvamust menetluskuludele, st hageja avalduse menetlemine põhjustaks menetluse viibimist. Samuti ei ole hageja põhistanud avalduse hilisemat esitamist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja