1.M Zi, V Zi ja E Za hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M Zilt elatis hagejate M Zi, V Zi ja E Za kasuks alates 01. septembrist 2020. a igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot iga lapse kohta kuus so kolmele lapsele
kokku 600 (kuussada) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda V Za arvelduskontole XXX.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sündisid V Za ja M Zi abielust XXX. a poeg M, XXX. a poeg V ja XXX. a tütar E. Vanemate kooselu lõppes 2020. aasta juulis, sellest ajast elavad hagejad koos emaga. Hagejate esindaja märgib, et kõik lastega seotud kulutused on ema kanda – huviringid, lasteaia tasu ja igapäevased kulud. Kostja tasus elatist 2020. a augustis 400 eurot. Hagejad on välja toonud ühe kuu kulud lapse kohta. Esimese lapse kulud on 414 eurot, teise lapse kulud 411 eurot ja kolmanda lapse kulud on 385 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummmääras alates 01. septembrist 2020. aastast.
2.Kohus selgitas asja lahendamist kompromissi sõlmimisega. Hagejate seaduslik esindaja teates, et hagejad ei ole nõus kompromissi sõlmimisega.
M ZI VASTUVÄITED
3.Kostja ei vaidle vastu, et tal on hagejate ees ülalpidamiskohustus. Kostja märgib, et arvestades tema sissetulekut ja elatise nõuet, ei ole tal võimalik seadusega kehtestatud määras elatist maksta. Kostja juhib ka tähelepanu asjaolule, et hagejad saavad igakuiselt riikliku peretoetust, mille arvelt võivad olla osa lapse vajadustest kaetud. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse kostja sissetulekut ning asjaolu, et laste ema saab igakuiselt lastetoetust oleks mõistlik elatise suurus ühe lapse kohta 180 eurot kuus mis vastaks kõigi laste huvidele ja hagejate tegelikule ülalpidamisvajadusele. Kostja selgitas, et suheldes hagejate esindajaga võimaliku kompromissi sõlmimise osas, keeldus hagejate esindaja kompromissi sõlmimisest põhjendades seda sellega, et on juba kohtule jõudnud vastata, et pole kompromissiga nõus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et M Zi, V Zi ja E Za hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. M Zi, V Zi ja E Za on M Zi lapsed.
6.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
7.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
8.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Kostja väitel, arvestades tema majanduslikku olukorda, ei ole ta suuteline maksma elatist seadusega kehtestatud määras. Kostja esitatud töötasusu tõendist nähtub, et kostja kuue (6) kuu keskmine töötasu moodustab 1 184,66 eurot. Kostja on suuteline maksma ühele lapsele elatist 180 eurot kuus.
10.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja omakorda pidi tõendama oma väiteid, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses.
11.Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist juulis 160 eurot ja augustis 400 eurot, mida on hageja ka hagiavalduses märkinud. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates 01. septembrist 2020. a.
12.Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. M Zi töötab XXX-s ning tema töötasu viimasel 6 kuu keskmine on 1 184,66 eurot. Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et ta on XXX ning tema töötasuks on 80 eurot kuus.
13.Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2).
14.Kohus arvestab käesoleval juhul nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet ning võrdselt kostja kõigi alaealiste laste huve ning leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud. Kohus nõustub, et laste kasvades, suurenevad ka nende vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea laste vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
15.Kohus nõustub, et keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
16.Olukorras, kus kostja poole aasta keskmine töötasu on ca 1 184 eurot oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu. Kohus nõustub, et kolmele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liig koormav, ülejõu käiv ning kahjustada vanema enda elementaarset toimetulekut. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
17.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 3-6 aastase lapse ülalpidamiskulu 319 eurot (ühe vanema kohta ca 160) ja 13 kuni 17 aastase lapse ülalpidamiskulu 412 eurot (ca 206) kuus. Eva saab 2021 jaanuaris 3 aastaseks seega arvestas kohus 3-6 aastase lapse ülalpidamiskulude arvestusega.
18.Kohus on seisukohal, et 200 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 200 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hagejate esindaja poolt esitatud kulutabeli kohaselt moodustavad esimese lapse kulud kuus 414 eurot, teise lapse kulud 411 eurot ja kolmanda lapse kulud kuus moodustavad 385 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust ja hagejate seadusliku esindaja poolt välja toodud kulutabelist peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatise hagejate ülalpidamiseks alates 01.09.2020. a igakuiselt kokku 600 eurot (3x200).
19.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.