Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-19-10345 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused L. D. esitas 9.07.2019 Harju Maakohtule hagi A. D.i vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. Hageja ja kostja abielusuhted olid lõppenud faktiliselt 1980-ndate alguses, mil hageja jäi elama Eestisse ning kostja asus töötama ja elama Venemaale. Abielulised suhted lõppesid pärast poolte ühise poja sündi xxx. a, pärast mida hageja ja kostja enam teineteist ei külastanud. Hageja soetas 29.10.2003, s.o peale abielusuhete lõppemist, kinnisasja, registriosa xxx, hagejale kuulub 4/16 kaasomandi osa. Hageja tugineb enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg-le 1, mille kohaselt abikaasa lahusvaraks on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti tugineb hageja kehtiva PKS rakendussättele § 210 lg 3, mille kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne 2010.a. 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja taotleb tuvastada, et kinnistu 4/16 suurune mõtteline osa on hageja lahusvara. Samuti taotleb hageja asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistu kaasomandi osa ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on kohtumaterjalid edastatud Vene Föderatsiooni kohtu kaudu. Kostja teatas 13.04.2020 Purovski rajooni kohtu kohtunikule, et oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ta kohtusse ilmuda, talle pole vaja kohtudokumente edastada ja istungile ilmuda ta ei soovi. Samas avalduses võttis kostja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool TsMS § 164 lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise. Ühisvara jagamise hagi on hagiline abieluasi. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

2-19-10345

Kohus vabastas hageja menetlusabi korras hagilt riigilõivu 300 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu. Kohus leiab, et õigeksvõtul põhinevat lahendit saab menetluskulude väljamõistmise suhtes praegusel juhul samastada kompromissi sõlmimisega ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.