4.Välja mõista A.L. K.E. kasuks elatis 75 eurot kuus alates 16.12.2020 kuni K.E. täisealiseks saamiseni, so XX.XX.XXXX.
5.Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele E.E. arveldusarvele (arveldusarve nr EEXXXXX, selgitus: elatis).
6.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
7.Jätta rahuldamata elatise nõue, mis ületab 75 eurot kuus.
8.Jätta rahuldamata elatise väljamõistmise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.
9.Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad ja kindlaksmääramist vajavad menetluskulud puuduvad.
10.Välja mõista A.L. igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul riigituludesse DNA-ekspertiisi kulu summas 171 eurot, mille tasumisest on hagejat vabastatud. Väljamõistetud kulusid tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole.
11.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele ning edastada jõustumisel XXXX XXXXX rahvastikutoimingute talitusele. Edasikaebamise kord
12.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
13.TsMS § 630 lg 1 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.
14.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
15.Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
16.TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt hageja esindaja soovib põlvnemiste tuvastamist. Põlvnemise tuvastamisel kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks miinimummääras. Kostja põhjendused Kostja ei nõustu hagiavaldusega ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole nõus ei põlvnemisega ega elatisega. Peale kohtubioloogiaekspertiisi tulemuste teadasaamist kostja põlvnemisele vastu enam ei vaielnud, kuid elatise välja mõistmisega ei ole endiselt nõus kuna tal on XXXXX XXXX ning tema sissetuleku suuruseks on XXX eurot, millest kohtutäitur peab kinni 36,65 eurot. Kohtuistung 14.09.2020. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning ei soovinud midagi lisada. Kostja vaidles vastu sellele, et tema on K.E. isa. Kostja avaldas, et tema sissetulek on XXX eurot kuus, kuna on XXXX. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega. Kohtu põhjendused I
1.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
2.PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
3.K.E.põlvnemist A.L. tõendab ka ekspertiisiakt nr XXXX. DNA analüüsi tulemuste alusel on tõenäosus, et A.L.on K.E.bioloogiline isa 99,999999999 %.
4.Kostja tunnistas kohtuistungil, et tal on hageja seadusliku esindaja suhe olnud, nad on kohtunud kahel korral.
5.Kohus leiab, et kohtuistungil tuvastatud asjaolude ja ekspertiisiakti alusel on võimalik tuvastada, et K.E. põlvneb A.L. II
6.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
7.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal
võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.
8.Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
9.Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
10.Kostja on avaldanud, et ta on XXX ning tema sissetulekuks ühes kuus on XXX eurot XXXX ning XXX eurot XXXX. Kohtutäiturid peavad antud summast kinni 36,65 eurot.
11.Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal ei ole tuvastatud XXX XXX vaid XXXXX. XXXXX ei ole takistuseks isikul sobiva töö leidmisel. Kohus tegi ka töötamiseregistrisse ja e-Maksuametisse kostja kohta päringu. Kostjal on kehtiv töötamise kanne, mille kohaselt on kostja XXXX T. OÜ-s. Nimetatud firmalt on kostja saanud viimase väljamakse juulis 2020. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud nimetatuid andmeid ise, siis on kohtul alust kahelda kostja tegelike sissetulekute suuruse osas.
12.Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15).
13.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
15.Kostja sissetulekute suurus on XXX eurot. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja sissetuleku kaheks jagamisel jääks kostja enda kasutada XXX eurot. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja sissetulekust kohtutäiturite poolt kinnipeetavaid summasid, sest alaealisele makstav elatis on esimese järjekorra kohustus. Kostja sissetulekud laekuvad R.Õ. arveldusarvele. Kostja ei ole esitanud oma arveldusarvete ega ka R.Õ. arveldusarvete väljavõtteid.
16.Kohus kaalunud kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning asjaolu, et vanem on kohustatud kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista lapse kasuks elatis 75 eurot igakuiselt alates 16.12.2020.
17.Hageja on palun elatise sidumist ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.
18.Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul mõistlik kuna kohus mõistis elatise välja väiksemas summas kui seadusjärgne miinimumelatis.
19.Kohus on seisukohal, et elatise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga tuleb jätta rahuldamata. III
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
21.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad ja kindlaksmääramist vajavad menetluskulud puuduvad.
22.A.L.vabastati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.09.2020 kohtumääruse alusel DNAekspertiisi tasude ettemaksmisest kohtudeposiiti ning kohustati A.L. hüvitama riigi menetlusabiga seotud kulud 100% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale menetluskulude kindlaksmääramist.
23.Välja mõista A.L. igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul riigituludesse DNA-ekspertiisi kulu summas 171 eurot, mille tasumisest on hagejat esialgu vabastati. Väljamõistetud kulusid tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole.
24.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.