Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus

09.11.2020 e-kirjas teatas hageja I veelkord elatise nõude täpsustamiseks, et tema töötasu on 559,73 eurot, tema töövõimetoetus on 312,37 eurot, hageja II invaliidsustoetus on 357,36 eurot, pere sotsiaaltoetus 79,18 eurot, kokku sissetulekud 1308,64 eurot. Nad elavad vanemate majas. Igakuised kulud maja korrashoiule on 300-400 eurot (küttepuud, elekter, remont), toit 600 eurot, poja riided 300 eurot (riided xxx, jalanõud nr xxxxx), arvuti järelmaks 90-95 eurot, kokku kulud 1300-1400 eurot. 15.11.2020 e-kirjaga täpsustas hageja I, et elektrikulud ühes kuus on 40-50 eurot, telefon ja internet 40-50 eurot, küttepuud aastas 800 eurot, jooksvad kulutused maja korrashoiuks 1000 eurot (prügivedu, sanitaarremont jms), lisaks hageja I enda kulud riietele, hügieenitarvetele ja muudele kuludele. Hagejad ei esitanud lõppeseisukohti. Kostja vastuväited Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. 19.03.2020 toimunud kohtuistungil taotles kostja DNA testi tegemist, sest ta kahtles, et hageja II on tema laps. Talle on kogu aeg räägitud, et hageja II ei ole tema poeg. Kostja selgitas, et täitur võtab ta palgast maha 37 eurot ja töövõimetoetusest 90 eurot. Ta maksab võlausaldajatele veel 40 eurot. Raha jääb kätte alla elatusmiinimumi, palgast 170 eurot ja töövõimetoetusest 153 eurot. Sotsiaaltoetust saab ta 43 eurot. Ta ei osanud öelda, palju tal raha jääb kätte, kui täiturid võtavad rahad maha. Kui kohus peaks raha nõudma, siis ei jää talle üldse raha. 15.10.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta töötab praeguxxxxxxxx koristajana osalise töökoormusega. Ta saab palka umbes 205 eurot. Ta töötab kolmel päeval nädalas ja 3,5h korraga. Ta ei saa tervise tõttu töötada täiskoormusega. Kostja sissetulek kokku on 430450 eurot. Kui ta töölt ära läheb, jääb talle ainult pension ja ta kaotab korteri ja kõik. Kostja lõppseisukohti ei esitanud. Kohtu põhjendused Esmalt käsitleb kohus põlvnemise tuvastamise nõuet (I), seejärel elatise nõuet (II). I Põlvnemise tuvastamise nõue Kohus tegi kindlaks, et Txxxxx Sxxxxxxx on xxxxxxxxxx sündinud poeg Dxxxx Sxxxxx (tl 6). Isa kohta sünniaktis kannet tehtud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 84 sätestab, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. 25.03.2020.a määrusega rahuldas kohus poolte taotluse DNA-ekspertiisi määramiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastas kohtule 11.06.2020 koostatud ekspertiisiakti nr 20EGE0571 (tl 27-29), millest nähtub, et Axxxxxxxx Uxxxxxx bioloogiline isadus DxxxxxSxxxxxx suhtes ei ole välistatud. AxxxxxxxxxUxxxxxxsaab >99,999999999% tõenäosusega olla Dxxxx Sxxxxxxxbioloogiline isa. Seega on kohtu hinnangul Dxxxx Sxxxxxxxpõlvnemine Axxxxxxxx Uxxxxxxxx tõendatud. Kuivõrd pooled ei ole siiani vabatahtlikult isadusekannet tegema läinud, tuleb TxxxxxxSxxxxxx nõue põlvnemise tuvastamiseks rahuldada.

TsMS § 455 lg 2 alusel edastab kohus otsuse perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. II Elatise nõue Kohus tegi ülal kindlaks, et kostja on alaealise hageja II isa. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega on kostjal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Hageja seaduslik esindaja taotles hageja ülalpidamiseks elatist miinimumulatuses alates isaduse tuvastamise hetkest miinimummääras kuni hageja II täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Esmalt märgib kohus, et ei saa elatist välja mõista kuni hageja II õpingute lõpetamiseni. Alaealise lapse puhul saab kohus elatise välja mõista kuni tema täisealiseks saamiseni. Kui laps täisealiseks saanuna õpib ja vajab ülalpidamist, peab ta ise pöörduma kohtusse elatise nõudega, sest elatise nõude l on teine õiguslik alus: PKS § 97 p 2. Nimetatud asjaolu ei saa kohus ette hinnata, sest selline asjaolu ei ole tulevikus kindlalt teada ning seetõttu ei saa elatist sellisel kujul välja mõista. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020 kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust elatise alammäära ulatuses eraldi tõendama. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-7-05 ja nr 3-2-1-33-11 märkinud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses. Samas on Riigikohus hiljem lahendi 3-2-1-174-16 p-s 13-14 möönnud, et elatise alammäär võib käesoleval ajal olla liiga kõrge arvestades miinimumelatise iga-aastast tõusu, lapse tegelikke vajadusi ja vanemate sissetulekuid. Kostja on vaielnud vastu elatise suurusele, viidates enda majanduslikule ja tervislikule seisundile. Seega peab kohus hindama terviklikult kogumis nii hageja II igakuiseid kulusid ja sissetulekuid ning mõlema vanema majanduslikku seisundit. Kohus on palunud hagejal I esitada kohtule andmed hageja II igakuiste kulude kohta. Vaatamata korduvatele täpsustustele ei ole hageja I kulusid konkreetselt ja selgelt välja toonud. Hageja I on esitanud erinevaid summasid. Seega lähtub kohus kulude hindamisel enda varasemast praktikast ning reaalsest elulisest olukorrast. Hageja I on märkinud, et elab koos lapsega endale kuuluvas majas ning nendega koos elab ka tema õde. Kulude osas on hageja I täpsustanud vaid mõne üksiku kulu osas, et kulu on konkreetselt seotud hagejaga II. Ülejäänud kulude hindamisel arvestab kohus seega, et kulu on kolme inimese peale mitte ühe

peale, sest leibkonnas elavad koos siiski kolm inimest ning hageja I ei ole kulude jagunemist ja nende kandmist vaatamata korduvatele võimalustele täpsustanud. Hageja I on kirja pannud igakuised järgmised kulud: toit 600 eurot, poja riided 300 eurot, poja arvuti järelmaks 90-95 eurot, telefon/internet 40-50 eurot, jooksvad kulud maja korrashoiuks 1000 eurot (puud 800€/a, elekter 40-50 eurot, prügivedu, sanitaarremont), hageja I enda isiklikud kulud. Esmalt märgib kohus, et ei saa elatise määramisel arvestada remondile kuluvaid summasid. Hageja I remondib siiski endale kuuluvat kinnisasja ning põhjendatud pole nimetatud nende kulude kandmine lapse arvelt. Tegemist ei ole lapsele kuuluva varaga. Hageja II toidukulu 200 eurot (600/3) on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik ning see on enam-vähem vastavuses ka hiljutise 2020.a veebruaris koostatud uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne“. Nimetatud aruande kohaselt on 1317aastase lapse igakuise toidukorvi hind 166,80 eurot. Hageja II riiete kulu 300 eurot ei ole sellises summas põhjendatud. Riideid ei osteta iga kuu ning hoolimata sellest, et hageja II on suur laps, ei ole mõistlik riiete kulu ühes kuus 300 eurot- aasta kuluks teeb see 3600 eurot. Hageja I ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõttu oleks vaja iga kuu sellise summa ulatuses soetada hagejale II riideid (nt puude tõttu riiete kiirem hävinemine vmt). Kohtu hinnangul on mõistlik kulu ühes kuus 150 eurot, arvestades, et suuremas suuruses riided võivad maksta natuke rohkem. Eelviidatud uuringu kohaselt on 13-17aastaste poiste riiete ja jalanõude kulu ühes kuus 50 eurot. Kohus hindab, et hageja II arvuti järelmaks 95 eurot kuus on mõistlik ning eeldatavalt võibki järelmaksu osamaksed sellises ulatuses olla. Mõistlikud on ka interneti/telefoni arved 50 eurot kuus, jagatuna kolme vahel, s.o 16,66 eurot. Eluasemekulude mõistlik suurus ühes kuus on: puud 22,22 eurot (800/12/3), elekter 16,66 eurot (50/3) ja prügivedu 4,66 eurot (14/3). Prügiveo osas on hageja I esitanud tõendina Eesti Posti maksekorralduse, millel on märgitud nimeks Natalja Põdra ja aadressiks Liiva 13. Tegemist ei ole hageja I kinnisasjaga ja seetõttu ei saa kohus neid tõendeid arvestada. Prügivedu võib olenevalt elukohast ja teenuse sisust (nt konteineri rent) olla ühes kuus 14 eurot ning selline summa oleks mõistlik. See tuleb jagada kolme inimese vahel, st prügivoe kulu arve esitatakse kogu leibkonna peale. Hageja I isiklikud kulud kannab hageja I ja neid ei saa hageja II kulude hindamisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja II mõistlikud kulud ühes kuus kokku 505,20 eurot. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus hagi rahuldamata jätmiseks elatise nõude osas või kostjalt hageja II ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis. Kohus on seisukohal, et vähemalt osa hageja II vajadustest on kaetud hageja II enda sissetulekutega ja toetustega. Lisaks on kostja enda väitel, osaliselt töövõimetu ning ei saa seetõttu teha täiskoormusega tööd. Talle jääb kätte alla elatusmiinimumi. Kohtu hinnangul on tegemist mõjuvate põhjustega PKS § 102 lg 2 tähenduses, mida kohus peab hindama ja arvestama.

Kohus leiab, et hageja II sissetulekud tuleb arvestada maha hageja II kuludest ning sellest ülejääva osa peaksid kandma hageja II vanemad võrdsetes osades. Hageja II vanemad ei peaks kandma hageja II kulusid täies ulatuses, kui hagejale II laekub sissetulekuid, mille arvelt ta enda kulud saaks tasuda. Kohtule avaldatu kohaselt on hageja II sissetulekuteks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Hageja I on esitanud enda pangakonto väljavõtte (tl 52-54), kust nähtub, et talle laekub sotsiaalkindlustusametist peretoetus 79,18 eurot, hageja I töövõimetoetus 312,37-322,78 eurot (töötukassa otsusel 10,4123 eurot kalendripäev, tl 61), hageja I töötasu 559,72 eurot (palgatõend, tl 59) hageja II töövõimetoetus 357,36 eurot ja hageja II sotsiaaltoetus 87,44 eurot. Peretoetus 79,18 eurot koosneb lapsetoetusest 60 eurot ning üksikvanema toetusest 19,18 eurot. Pärast käeoleva otsuse tegemist langeb üksikvanema toetuse maksmise alused ära, sest hageja II sünnitunnistusele tehakse isakanne. Kohus ei arvesta nimetatud hageja II sissetulekut elatise määramisel. Hageja II töövõimetoetuse päevamäära osas ei ole hageja I esitanud töötukassa otsust. Arvestades, et hageja I kontole maksti hageja II töövõimetoetust oktoobris septembri eest, siis on eeldatavalt päevamääraks 11,912 eurot. Seega saab hageja II töövõimetoetust vahemikus 357,36-369,27 eurot ehk keskmiselt 363,32 eurot. Kohus arvestab elatise määramisel hageja II sissetulekutena töövõimetoetust 363,32 eurot, sotsiaaltoetust 87,44 eurot ja lastetoetust 60 eurot. Kokku on hageja II sissetulekud ühes kuus 510,76 eurot. Seega ületavad hageja II sissetulekud hageja II igakuiseid kulusid, mis tähendab seda, et hageja II igakuised kulud on võimalik vähemalt praegusel ajal katta täies ulatuses tema sissetulekutega. Seega ei vaja hageja II täiendavalt rahalist ülalpidamist oma vanematelt, sest tema enda sissetulek katab tema vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi elatise nõudes rahuldamata. Kohus märgib, et kui tulevikus peaks muutuma käesoleva otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud, on hagejal II võimalik uuesti pöörduda kohtusse elatise nõudes, kuid selgitab, et hagejal tuleb sel juhul selgelt oma nõuet tõendada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõige 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas põlvnemise tuvastamise hagi täies ulatuses ning jättis elatise hagi rahuldamata. Seetõttu jätab kohus põlvnemise tuvastamise nõudes menetluskulud kostja kanda ning elatise nõudes hageja II kanda. Kumbki pooltest ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtule teadaolevalt on ainukesed menetluskulud DNA-ekspertiisi kulud. Kuna kostjal puudusid muud menetluskulud, ei määra kohus elatise nõude osas menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 25.03.2020.a määrusega määras kohus molekulaarbioloogilise ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks ning kohustas hagejat I ja kostjat tasuma ettemaksuna eksperdi tasuks 171 eurot. Hageja I tasus 85,50 eurot, kuid kostja ei tasunud enda poolt. Kohus korraldas eksperdile tasu maksmise osaliselt riigi vahenditest. Kohus tegi seega kulutusi seoses tõendite kogumisega põlvnemise tuvastamise nõudes. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p-le 1. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata

või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kostja ei täitnud enda kohustust tasuda ekspertiisi ettemaksuks 85,50 eurot ning riik pidi ise selle summa enda vahenditest kandma, tuleb kostjalt riigituludesse käesoleva lahendiga välja mõista 85,50 eurot. Ülejäänud 85,50 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja I kasuks. Muud menetluskulud seoses põlvnemise tuvastamisega jätab kohus rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejatel nimetatud kulud puuduvad. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.