Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Hageja palub sisse nõuda kostjalt II 292 eurot elatist asenduskohustusena lapselapse M R ülalpidamiseks. Kostja II tunnistab hagi osaliselt, 5 eurot ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud N R ja V R abielust sündis 25.12.2010 ühine laps M R (hageja). Hageja elab koos ema N Rga. M R esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V R vastu elatise nõudes. 22.03.2013. a tagaseljaotsusega tsiviil-asjas nr 2-12-47809 mõistis Viru Maakohus V Rlt M R kasuks välja elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.10.2012 kuni M R täisealiseks saamiseni 25.12.2028. Hageja esitas seadusliku esindaja kaudu kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks, kuid täitemenetlus ei ole olnud tulemuslik. Vastavalt kohtutäituri 24.07.2020 õiendile oli 31.12.2019 seisuga kohtutäiturile täitmiseks edastatud elatise võlgnevus 24.07.2020 seisuga 4587.89 eurot. Käesoleval aastal suurenes jooksva elatise võlg (mida ei ole veel kohtutäiturile täitmiseks edastatud) 2044 euro võrra (7 x 292). Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on elatise võlg juba 6643,99 eurot (4599,99+2044). Vastavalt kohtutäituri õiendile võlgnik on olnud pidevalt kontaktis kohtutäituriga, on tasunud vastavalt võimalustele või kohtutäitur on töötasust kinni pidanud elatisraha. Võlgnikul on arestitud pangaarved, kohtutäitur kontrollib igapäevaselt, kas võlgnikud on tööle läinud. Hetkel võlgnik ei tööta ja registervara ei oma. Seega on kohtutäitur kasutanud elatisnõude täitmiseks kõiki seaduseandja poolt antud abinõusid, kuid kuna hageja isa V R ei tööta ning ei oma ka vara, mille müügist oleks võimalik igakuist elatist maksta, siis ei ole hagejal võimalik isalt elatist saada. Seega ei ole kohtulahendi täitmine viinud soovitud tulemuseni ning hageja on sunnitud esitama hagi elatise väljamõistmiseks vanavanematelt asenduskohustusena.

2-20-10335

Hageja on seisukohal, et kuna ta on täielikult ema ülalpidamisel, kes täidab tema suhtes ülalpidamiskohustust vahetult, mistõttu on ka kulutuste tõendamine konkreetselt hageja vajadusteks raskendatud, kehtib eeltoodu ka elatise väljamõistmise taotlemisel seaduses sätestatud miinimummääras asenduskohustusena. Seetõttu esitab hageja allpool üksnes nimekirja lapse ülalpidamiseks vajalikest kuludest. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on keskmiselt ühe kuu kohta järgmised: Jalanõud - 50 eurot; Rõivad - 70 eurot; Koolituskulud - 30 eurot; Kulud toidule - 150 eurot; Vitamiinid, ravimid - 40 eurot; Mänguasjad, raamatud - 25 eurot; Meelelahutus - 30 eurot; Kulud lemmikloomadele - 90 eurot; Majapidamiskulud - 30 eurot; Kulud spordile - 15 eurot; Tegevus huvialaringis - 50 eurot; Kommunaalkulud - 70 eurot; Kokku - 650 eurot. Lisaks eelnevatele igakuistele kuludele on vajalik soetada hagejale uus mööbel (500 eurot) ja teha remont hageja toas (1500 eurot). Hageja seadusliku esindaja sissetulekutest eeltoodud kulude katmiseks ei piisa, hageja seaduslik esindaja on hetkel töötuna arvel Töötukassas ning kulutusi hagejale aitavad kanda hageja seadusliku esindaja ema ja sõber. Oma sissetulekute tõendamiseks esitab hageja seaduslik esindaja enda ja hageja pangakonto väljavõtted.

Kostja II vastus Kostja II palub jätta hageja nõue mõista kostjalt 2 välja hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, ehk kuni 25.12.2028, rahuldamata. Kostja II palub vabastada kostjat II ülalpidamiskohustusest hageja suhtes. Kui kohus leiab, et kostjat II ei saa vabastada ülalpidamiskohustusest hageja suhtes, palub kostja II vähendada elatist hagejale alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, ning määrata elatist hagejale summas 5,00 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, ehk kuni 25.12.2028. Kostjad I R (edaspidi kostja I) ja L R (edaspidi kostja II või vanaema) on lapse M R (edaspidi hageja) vanavanemad. Kostjatel oli hagejaga ja hageja esindajaga alati head ja usaldusväärsed suhted. Hageja külastas pidevalt kostjat Tallinnas ning elas vanavanemate juures koolivaheajal, sh ka terve suve koolivaheajal (kolm kuud). Selle aja jooksul täitsid kostjad lapse suhtes ülalpidamiskohustust läbi selle, et hoolitses lapse eest, kasvatas teda ja kandsid hageja esma- ja muid rahalisi vajadusi, muuhulgas kandsid lapse kulusid toidule, riietustele, vaba aja veetmisele ja hobidele. Hageja seadusliku esin-

2-20-10335 daja ei katnud nimetatud ajal lapse esma- ja muid rahalisi vajadusi, muuhulgas ei katnud lapse kulusid toidule, riietustele, vaba aja veetmisele ja hobidele. 2020. aastal väljendas hageja ka soovi veeta koolivaheajad koos oma vanavanematega Tallinnas, kuid kostjale II teadmata põhjusel, keelas hageja seaduslik esindaja hagejal külastada kostjat II. Telefoni teel pöörduti hageja poole küsimusega, miks ta ei tulnud ja kas ta tuleb koolivaheajal vanavanemate juurde. Vastuseks selgitas hageja, et hageja seaduslik esindaja ei luba hagejale külastada kostjat. Kostja I suri 05.09.2020 (lisa 4), mille põhjusel ei osale I R enam lapse elus ning ei toeta hagejat materiaalselt. Kostja II on 75-aastane vanaduspensionär, kes elab üksinda korteris aadressil xxx, x. Kostja II on raske puudega isik, kellel on Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr x alusel tuvastatud raske puue kehtivusega 01.01.2018 – 31.01.2023. L Rl on diagnoositud xxxx, mis on oluliselt halvendanud tema tervist. 2020. aastal on kostja II terviseprobleemid süvenenud ja ta vajab pidevat abistamist nii oma elu korraldamisel, enda esindamisel kui ka erinevate arvete tasumisel. Lähiajal plaanib kostja II pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks, mille raames pakub sotsiaalhoolekande osakond talle teenust oma elu korraldamisega toime tulemisel. Kostja II ainukeseks sissetulekuks on vanaduspension suuruses keskmiselt 484,39 eurot kuus ja sotsiaaltoetus summas 26,85 eurot, mida tõendab tema arveldusarve väljavõte (lisa 8). Nõude esitamisele eelnenud 9 kuu jooksul oli kostja keskmiseks sissetulekuks 518,25 eurot kuus (463,36 x 3 kuud = 1 390,08 eurot + 505,42 x 6 kuud = 3 032,52 eurot + 26,85 x 9 kuud = 241,65 eurot. Kokku: 4 664,25 eurot / 9 kuud = 518,25 eurot). Kostja II kinnitab, et tal ei ole vara ja muid sissetulekuid. Vaatamata sellele osales nii kostja I (kuni surmapäevani) kui osaleb ka kostja II lapse elu korraldamises oma võimaluste ja võimete kohaselt. Nii kostja I kui ka kostja II tegid pidevalt hagejale rahalised ülekanded hageja esma- ja muid vajaduste katmiseks. Oma väide tõendamiseks toob kostja II näidisena L R ja I R pangakonto väljavõtted. Kostja II toetas hagejat ka oma võimaluste piires ning kandis hageja kontole esma- ja muid vajaduste katmiseks perioodil 01.01.2020 – 09.09.2020 kokku 145,00 eurot, ehk 16,11 eurot kuus (145,00 eurot / 9 kuud = 16,11 eurot). Hageja sai kostjalt 1 perioodil 01.03.2020 – 06.09.2020 kokku 337,24 eurot, ehk keskmiselt 56,20 eurot kuus (337,24 eurot / 6 = 56,206 eurot). Ühtlasi toetasid vanavanemad hagejat tasudes lapse kulud spordile. Kostja I tasus Sillamäe Linnavalitsuse arveid kogusummas 81,60 eurot. Kostja II selgitab, et arvete tasumine toimub kaks korda aastas. Seega osalesid vanavanemad lapse elu korraldamises oma võimaluste ja võimet kohaselt, toetasid last pidevalt esma- ja muid vajaduste katmiseks igakuiselt vähemalt summas 79,11 eurot (56,20 eurot + 16,11 eurot + 6,80 eurot = 79,11 eurot). Kostja II saab vajadusel esitada veel täiendavaid dokumente ülalpidamiskohustuse täitmise kohta enne 2020, kui kohus peab seda vajalikuks. Tähtsust omab ka asjaolu, et kostjatel on ka teine lapselaps C K , isikukood x, keda vanavanemad toetasid ja toetab praegu kostja II oma võimaluste piires.

2-20-10335 Kostja II leiab, et C K ei tohiks sattuda olukorda, kus ta on varaliselt vähem kindlustatud kui hageja. Sellel põhjusel kasutasid kostjad olevaid vahendeid hageja ja teise lapselapse ülalpidamiseks ja toetamiseks ühetaoliselt, st lapsi tuleb kohelda võrdselt (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11 p 20). Arvestades, et kostja I suri septembrikuus 2020 on tõenäoline, et kostja II majanduslik olukord muutub veel halvemaks, mis sisuliselt tähendab, et kostja II ei ole tõenäoliselt enam suuteline toetada nii hagejat, kui ka C K samas mahus nagu varem toetasid kostjad. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt 1 välja hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetlusdokumentidest tuleneb, et kostja I suri 05.09.2020. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 79 lõpeb ülalpidamiskohustus õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt 1 välja hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja II ei võta hagiavalduses toodud nõuded õigeks ja vaidleb nende vastu. Kostja II leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud. Kostja nendib vastuseks hagile järgmist: Riigikohus on korduvalt leidnud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (nt RKTKo nr 3-2-1-37-11, p 12). Nimetatud põhimõte kehtib ka elatise asenduskohustuse suhtes. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ja ei ole seda tõenditega tõendanud, vaid paljasõnaliselt nõuab kostjalt II välja hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja II leiab, et 27.07.2020 täiendatud hagis esitatud lapse ülalpidamiseks vajalikute kulude nimekiri ei saa mitte mingil põhjusel lugeda põhjendatuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanem peab kasutama elatisraha lapse huvides kõigepealt esmavajaduste katmiseks. Kostja II on seisukohal, et kulud lemmikloomadele summas 90,00 eurot kuus ei kuulu hageja esmavajaduste kuulude hulka. Ühtlasi leiab kostja II, et märgitud nimekirjas kulud on ülepaisutatud, näiteks ei ole usutav, et hageja kulutab jalanõuetele igakuiselt 50,00 eurot või 40,00 eurot vitamiinidele. Siinkohal on tähtis juhtida tähelepanu, et avaldatud nimekirjas spordi- ja huviringikulud tasub kostja II. Seega leiab kostja II, et hageja nõue, mille kohaselt palub hageja mõista kostjalt II välja igakuine elatis seadusjärgses alammääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), ei ole põhjendatud.

2-20-10335 Perekonnaseaduse § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Riigikohus rõhutas, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo nr 3-2-1-118-12 p 15). Nimetatud põhimõte kehtib ka elatise asenduskohustuse suhtes. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks hinnata muuhulgas ka kostja II võimalusi sissetulekut saada. Kostja II on raske puudega vanaduspensionär, ta on töötu ja tema tervise seisund on vägagi puudulik, mille alusel puudub kostjal võimalus leida endale tööd ja täita oma ülalpidamiskohustusi hagejale hagiavalduses küsitud ulatuses, s.o seadusjärgses alammääras. Vastavalt perearsti väljavõttele kostja haiguloost (lisa 7), perearsti O G saatekirjast on kosjal II diagnoositud ja esinevad L Rl on diagnoositud xxx. Lisaks sellele on kostja II vanaduspensionär ning ei saa tööd teha objektiivsel põhjusel oma vanuse tõttu. Selle alusel leiab kostja II, et tema tervise seisundi tõttu puudub kostjal 2 võimalus tööd teha eesmärgiga suurendada oma sissetulekut, et täita oma ülalpidamiskohustusi hagejale hagiavalduses küsitud ulatuses. Kostja II saab vanaduspensioni suuruses keskmiselt 484,39 eurot kuus ja sotsiaaltoetus summas 26,85 eurot, mida tõendab tema arveldusarve väljavõte. Nõude esitamisele eelnenud 9 kuu kostja keskmiseks sissetulekuks on 518,25 eurot kuus. Kostja II kinnitab, et tal ei ole vara ja muid sissetulekuid. Selle alusel leiab kostja II, et tema varaline seisund ei võimalda tal täita oma ülalpidamiskohustusi hagejale hagiavalduses küsitud ulatuses (kokku 292,00 eurot kuus). Kostja igakuised väljaminekud on järgnevad: Alates 05.09.2020 elab kostja II korteris aadressil xxx linn üksi, mille kasutamise eest kannab igakuiselt täiel määral kulud kommunaal-, elektrienergia- ja kindlustuskulude eest järgmiselt:

kuus (kokku 939,23 eurot / 8 = 117,40 eurot; kuus (323,26 / 8 = 40,407 eurot x AS teenuste eest keskmine kulu on 16,26 eurot kuus (130,06 / 8 = 16,26 eurot; x teenuste eest keskmine kulu on 18,99 eurot kuus (151,92 / 8 = 18,99 eurot.

2-20-10335

Kokku on kostja vältimatuks kuludeks eluasemele keskmiselt 193,06 eurot kuus (117,40 eurot + 40,41 eurot + 16,26 eurot + 18,99 eurot = 193,06 eurot). Kostja kulud toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele ja transpordile moodustavad kuus keskmiselt 200,00 eurot. Kokku on kostja vältimatuks kuludeks toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele ja transpordile keskmiselt 200,00 eurot kuus. Kostja kulud ravimitele moodustavad kuus keskmiselt ca 45,00 eurot. Näidisena toob kostja II x Apteek makstud arve ning selgitab, et ravimite ostmiseks on raha ka võetud kostja II arveldusarvelt välja sularahas (lisa 20). Kuna kostjal II esinevad kroonilised haigused ja tervislik seisund on puudulik, samuti seoses vanusega läheb tervislik seisund veelgi halvemaks, on tõenäoliselt edaspidi tema kuulud ravimitele suurenevad veelgi. Sularahas on raha kostja II poolt välja võetud selleks, et osta odavam toit ja vitamiinid turult, kus kostja II käib odava toidu ja odavamate vitamiinide ostmise eesmärgil üks kord kuus. Kui kostjal II ei oleks võimalust osta odavamad ravimid, suureneksid tema kulud ravimitele ja toidule vähemalt kaks korda. Kokku on kostja vältimatuks kuludeks ravimitele keskmiselt 45,00 eurot kuus. Kostja majapidamiskulud ning muud kaubad ja teenused moodustavad kuus keskmiselt 50,00 eurot. Eeltoodu alusel moodustavad kostja vältimatud kulud eluasemele, sideteenustele, toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele, transpordile ja ravimitele kokku keskmiselt 488,06 eurot (200,00 eurot + 45,00 eurot + 193,06 eurot + 50,00 eurot = 488,06 eurot) kuus ning kostja sissetulekud on kokku keskmiselt 518,25 eurot kuus. Kostja II varaline seisund on nii pingeline, et ei võimalda tal raha säästa olukordadeks, kus ta haigestumise või tervise seisundi halvendamise tõttu on kohustatud ravimeid osta tavalisest suuremas ulatuses ja teha tavalisest suuremaid kulutusi ravimitele. See, et kostja II elab oma võimaluste piires ja tema varaline seisund on nii raske, et ei võimalda tal raha säästa ja ülalpidamiskohustust täita, kinnitab ka asjaolu, et kõik kostja II abikaasa matusekulud kandis tema tütar N K. Kostja II leiab, et arvestades tema varalist seisundit ei ole tal võimalik täita ülalpidamiskohustust hagejale kahjustamata tema tavalist ülalpidamist. Riigikohus rõhutas, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva (RKTKo nr 3-2-1127-09). PKS § 100 lg 1 alusel võib ülalpidamist anda ka muul viisil kui rahas. Kostja II on seisukohal, et hageja toetamiseks ja ülalpidamiseks tegid vanavanemad kõik endast oleneva, mh täitsid ülalpidamiskohustus muu viisil võttes koolivaheajal hagejat endale (ning on valmis tehe seda ka edaspidi tulevikus) ning kandsid selle aja jooksul lapsega seotud kõik ülalpidamiskulud. Kostja II leiab, et on ebaõige mõista vanavanemalt välja lapsele elatisraha hagiavalduses küsitud ulatuses, kuna laps viibib märkimisväärse osa ajast ka kostja II juures ja ta kannab selle aja jooksul kõik lapsega seotud kulud.

2-20-10335 Siin tuleb ka märkida, et vastavalt Eesti kohtupraktikale on selgelt ja üheselt mõistetav, et elatise osas tehakse reeglina ülalpidamiskohustatud isikute vahel tasaarvestusi nende perioodide eest, mil laps viibib teise ülalpidamiskohustatud isiku (antud juhul kostja II) juures. Tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08 selgitas Riigikohus, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista (RKTKo 3-2-1-66-08). Kostja II on seisukohal, et nimetatud põhimõte kehtib ka elatise asenduskohustuse suhtes. Kostja II leiab, et arvestades tema varalist seisundit täidab kostja II ülalpidamiskohustusi oma võimaluste kohaselt muul viisil kui rahas PKS § 101 lg 1 alusel. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-33-11 p 20). Nimetatud põhimõte kehtib ka elatise asenduskohustuse suhtes. Kostja II leiab, et tema poolt esitatud tõendite kogumis hindamisel tuleb arvestada kostja II võimet elatise maksmisel, mille alusel tuleb asuda seisukohale, et elatise väljamõistmine nii igakuise elatusrahana summas 292,00 eurot kui ka sellest väiksema summana (kui kohus otsustab vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra) kahjustaks igal juhul kostja II tavalist ülalpidamist. Kuna kostja II sissetulekutest jätkub vahendeid ainult tema enda ülalpidamiseks, leiab kostja, et kostjalt ei saa välja mõista elatist hageja ülalpidamiseks nii summas 292,00 eurot kui ka sellest väiksemas summas (kui kohus otsustab vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra). Kostja II leiab, et hagejale elatise määramisel tuleb arvestada, et - kostja II igakuine sissetulek on 518,25 eurot kuus; - kostja II vältimatud kulud eluasemele, sideteenustele, toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele, transpordile ja ravimitele kokku keskmiselt 488,06 eurot kuus; - kostja II tervislik seisund on puudulik ja vanus on kõrge, mille alusel puudub kostjal 2 võimalus leida endale tööd ning täita oma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes. Kostja II on seisukohal, et arvestades kostja II maksevõimet ning kostja II poolt toodud põhjendused ja tõendid, tuleb kostjat II vabastada ülalpidamiskohustusest hageja suhtes. Vastasel juhul ei ole kostjal II võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ning tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja II leiab, et kostjal II ei ole võimalik suurendada oma sissetulekut nõudes oma lastelt elatise maksmist. Perekonnaseadus näeb küll ette, et üleneja sugulane võib alanejalt sugulaselt ülalpidamist nõuda, kuid selle eelduseks on üleneja sugulase abivajadus, st võimatus ennast ise ülal pidada oma vara arvel. Käesoleval juhul omab kostja II sissetulekut enda ülalpidamiseks. Samuti ei saa pidada seaduse mõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus üleneja sugulane nõuaks alanejalt sugulaselt elatist, et anda lapselapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel. Riigikohus selgitas, et ülalpidamiskohustatud isik peab oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja hageja ülalpidamiseks ühetaoliselt, kui kostja II varaline seisund ei võimalda pidada hagejat ülal ilma kostja II enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata (RKTKo nr 3-2-1-136-13).

2-20-10335 Antud juhul tuleneb menetlusdokumentidest, et kostja II sissetulekust piisab ainult tema enda igakuiste kulude katmiseks ja kostjal 2 ei jää vahendeid hagejale elatise maksmiseks miinimummääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega vabaneb kostja II hageja ülalpidamiskohustusest PKS § 102 lg 1 alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuistung 16.11.2020. a kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud nõuete ja seisukohtade juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, 20 euro ulatuses. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksetega. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selle ulatuses ei tule lapse vajaduste rahul9

2-20-10335 damise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). PKS § 106 lg 2 järgi ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.11.2015 lahendi nr 3-2-1-75-11 p-s 18 on Riigikohus asunud seisukohale, et asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Kolleegium leiab, et hoolimata PKS § 106 lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Samuti on Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 20 märkinud, et kui ühe vanema asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased, s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda. Seega on kostjatel tõendamiskoormus ning kostjad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda.

Vaidlust ei ole selles, et N R ja V R on M R vanemad ja selles, et M elab koos emaga. Samuti pole vaidlust selles, et V R Mle elatist ei maksa ja seda pole õnnestunud saada ka täitemenetluse abil. Vaidlust pole ka selle, et L R (kostja II) on V R ema ja M vanaema. Kostja II on vanaduspensionär, kel on tuvastatud raske puue. Tema vanaduspension on 484,39 eurot ja sotsiaaltoetus 26.85 eurot. Samas väidab kostja II, et on jõudu mööda toetanud M ülalpidamisel, võttes Mt enda juurde ja tasudes tema huvialaringide arveid. Neid asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud. Samas tuleb arvestada, et seda tehti olukorras, kui ka kostja I oli veel elus. Mõlemad vanemad peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdsel määral. Selleks, et hinnata vanavanemate kohustust, peaks olema teada, mil määral N R lapse ülapidamiskohusust täidab. Kuna N R on töötu, ei ole teada, mil määral ta M osas ülalpidamiskohustust täidab. Hagiavalduses on märgitud, et teda aitab selles ka sõber.

2-20-10335 Kohus nõustub kostja II väidetega, et lapse vajaduste alla ei saaks paigutada lemmiklooma kulusid, liiatigi veel 90 euro ulatuses. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja vastuse osas, et kostja II teise lapselapse C Ki väidetava ülalpidamisega seonduv ei ole käesoleva vaidluse olustik. Kõike neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostjalt II asenduskohustusena väljamõistetav põhjendatud elatis on 20 eurot kuus.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.