R. D. (end. U.) (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)
Kostja:
I. U. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. U.ilt elatis O. U. kasuks alates 02.10.2020.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni tütre O. U. täisealiseks saamiseni (xxx.a.).
Elatise nõue tagasiulatuva aja eest jätta rahuldamata.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb I. U.il kanda R. D. arvelduskontole nr EExxx Swedbank, selgitusega „O. U. elatis“.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis R. D. (end U.) ja I. U.i abielust 14.11.2003.a. tütar O. U.. Pärast vanemate abielu lahutamist elab O. U. koos emaga. Hageja väidab, et kostja ei toeta alates 01.01.2020.a. last materiaalselt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates 01.01.2020.a.
2.Hageja seaduslik esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja seaduslik esindaja märgib oma 23.11.2020 e-kirjas, et kogu 2020.aasta vältel oli poeg Sergei U. ema (R. D.) juures, kostja elab teises perekonnas. Sotsiaalkindlustusametilt saadud peretoetuse arvelt kogus R. D. raha pojale korteri ostmiseks ning ostis pojale riided. Hageja esindaja oli väidetavalt sunnitud ostma korteri varem, kuna kostja keeldus maksmast selle korteri eest, milles elas poeg. Kostja ei toetanud last materiaalselt kogu 2020.aasta vältel.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et kohus võttis hagi alusetult menetlusse. Kostja märgib, et hageja jättis kohtule olulised andmed teatamata, viies kohut sellega eksitusse. Nimelt sündis hageja vanemate abielust 2 last: poeg ja tütar. Lapsevanemad lahutasid oma abielu 2015. aastal. Poeg S. U. tuli 14-aastaselt vabatahtlikult elama isa juurde. Sellest ajast peale kasvatab kostja ise poega. Ka tagasiulatuv nõue tasuda elatist hagejale alates 01.01.2020 on kostjale esitatud alusetult. Kogu perioodi eest, mil poeg elas koos isaga, sai R. D. Sotsiaalkindlustusametilt pojale makstavat laste raha. Kostja märgib, et tal puudub igasugune vara ning uuele tööle X OÜ asus ta alles 26.10.2020 brutopalgaga 584.00 eurot, palka kostjale veel tasutud ei ole. Endises töökohas tasus tööandja palka sularahas, sellepärast puuduvadki kostja pangaarvel rahalised vahendid. Kostja juhib tähelepanu, et hageja seaduslik esindaja on jätnud mainimata, et kostja on kogu aeg aidanud perekonda rahaliste vahenditega ning kord on juba hageja esitanud kohtule hagiavalduse, millest hiljem loobus. Kostja märgib, et võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Kostja pöörab hageja tähelepanu sellele, et Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne vajaduspõhine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod) https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja esindaja kanda.
4.Kostja 08.12.2020 täiendava seisukoha kohaselt ei vasta tõele hageja seadusliku esindaja väide, et kostja mitte mingil moel oma poega rahaliselt ei toetanud. Kostja esitab kohtule tõendid, et korteri eest asukohaga xxx, kus elas poeg (praegune kostja elukoht), tasus just tema kommunaalmaksed, gaasi ja elektri eest. Alates 30. novembrist 2020 elab poeg eraldi oma korteris. Kuna kostjal
puudusid arvel rahalised vahendid, siis andis kostja sularaha täditütrele J. P., kes tasus tema nimel xxx, arveid oma arveldusarvelt. Kostja selgitab veelkord, et aitas oma endist naist ja tütart rahaliselt tasudes neile raha sularahas. Keegi talle ettepanekut tasuda elatist tütrele peale poja täisealiseks saamist teinud ei ole. Kostja palub arvestada ka tema suhtes käimasolevaid täitemenetlusi, samuti asjaolu, et saab miinimumpalka ning kannab mh eluasemekulu. Elatise tasumine hagejale nõutud määras oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja lisab, et kõik laenud, mida temalt sisse nõutakse, olid võetud R. D. poolt ning jäeti pärast abielu lahutamist kostja kanda. Kostja märgib, et on tsiviilasja raames kandnud menetluskulu 240 eurot ning palub jätta selle hageja seadusliku esindaja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. I. U. on O. U. isa (tl 7).
7.Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.01.2020, hagi on esitatud 02.10.2020.a. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
8.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses, tuleb kostjal tõendada, et esinevad PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi (TsMS § 230 lg 1). Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13)
9.Kostja on esitanud maakohtule X OÜ 26.10.2020 tõendi, mille kohaselt kostja töötab alates 26.10.2020 R. OÜ-s töölepingu alusel ja tema brutotöötasu kuus on 584 eurot (tl 36). Sotsiaalkindlustusameti 12.11.2020 tõendi kohaselt ei ole I. U.ile sotsiaaltoetusi ega pensioni määratud (tl 70). Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale ühtegi kinnisasja. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimele sõidukeid registreeritud, kuid kostja on R. U.le kuuluvate sõidukite Mercedes-Benz reg nr xxx, 1985.a väljalase ning BMW reg nr xxx, 1992.a väljalase kasutaja (tl 41-42). Kostja blokeeritud pangakonto väljavõttest tulenevalt on konto lõppsaldo seisuga 16.11.2020 – 35,04 eurot, väljavõtte kohaselt sai kostja 05.11.2020.a OÜ R. töötasu 128,01 eurot oktoobri eest. Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020 teatise kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid viimasel 12-l kuul 4102,39 (s.h palgatulu – 3564,55 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 537,84 eurot), mis teeb keskmiselt 341,85 eurot (tl 55. Kostja suhtes on algatatud täitemenetlused (022/2008/8466; 022/2008/8432; 042/2009/1799; 072/2012/1845; 072/2014/141; 095/2016/3155; 066/2012/1466) (tl 93-97).
10.R. D. majanduslikku seisundit iseloomustavatel andmetel: - kuulub R. U. ja L. L. ühisomandisse korter xxx (tl 40); - maanteeameti liiklusregistri andmetel on R. D. nimele registreeritud sõidukid: Mercedes-Benz reg nr xxx, v.l. 1985.a; MBW reg nr xxx 1992.a väljalase; BMW reg nr xxx, 1994.a väljalase; Volkswagen reg nr xxx, 1991.a. väljalase (tl 41-42) - Sotsiaalkindlustusameti 12.11.2020 tõendi kohaselt on R. U.le määratud lapsetoetus 60 eurot kuus (tl 70). - R. U. blokeeritud pangakonto väljavõtte kohaselt on konto lõppsaldo seisuga 16.11.2020 – 28.04 eurot (tl 75). - Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et hageja seaduslik esindaja töötab alates 15.10.2018 xxx; - Maksu- ja Tolliameti 01.11.2020 teatise kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid viimasel 12 kuul summas 10 057,92 (s.h palgatulu – 9858,17 eurot, Haigekassa haigushüvitis 199,75 eurot), mis on keskmiselt 838,16 eurot kuus (tl 60.
11.Vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavatest andmetest tuleneb, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund on parem kui kostjal (vallas- ja kinnisvara; töötasu näol).
Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele).
12.Igakuise elatise suuruse osas nõustub kohus sellega, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus ka keskmist töötasu saavale vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks. Kohus selgitab, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-17aastaste laste ülalpidamiskulud keskmiselt 412 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu tulemusel on elatise vajaduspõhine suurus 13-17aastase lapse kohta 206 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja töötasu suurust, varalist seisundit (puudub kinnisvara, sõidukid), hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit ning eespool nimetatud uuringu vajaduspõhise elatise suurust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tütre O. U. ülalpidamiseks elatise 200 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole tasunud elatist tütre ülalpidamiseks (alates hagi esitamisest). Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning lapse eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav.
13.Kostja väidab muuhulgas, et poeg Sergei elas alates 14. eluaastast koos isaga. Hageja seaduslik esindaja omakorda väidab, et poeg elas koos emaga ning tema ostis pojale korteri. Kostja kinnitab, et poeg elab eraldi alates novembrist 2020.a. Esmalt märgib kohus, et kinnistusraamatu andmetel ei kuulu S. U.ile kinnisvara. Hageja seadusliku esindaja väited selles, et poeg elas tema juures kuni eraldi elama asumiseni, ei ole eluliselt usutavad. O. U. elatise hagi on maakohtule esitatud 02.10.2020.a. Hageja nõuab elatist alates 01.01.2020, so tagasiulatuvalt, seega ka aja eest mil väidetavalt elas poeg Sergei hageja seadusliku esindaja juures (olles seejuures veel alaealine). Kohtule jääb mõistetamatuks R. D. käitumine sellisel juhul ehk miks ei ole kohtule esitatud elatise nõuet mõlema lapse poolt. Eelkirjeldatu kinnitab kohtu hinnangul kostja väiteid selle kohta, et poeg elas tema juures ning elatise hagi esitati kohtule siis, kui poeg asus elama eraldi (enam polnud olukorda, kus kummagi vanema juures elas laps).
14.Kohus jätab elatise nõude tagasiulatuva aja eest rahuldamata. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult
koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Käesolevas asjas ei ole hageja millegagi tõendanud, et on alates 01.01.2020 kuni hagi esitamiseni. kostjalt elatist nõudnud. Olukorras, kus nn jooksva elatise nõue esitatakse koos tagasiulatuva nõudega aja eest, mil hageja mingil põhjusel elatist nõudnud ei ole, on nõue põhjendamatu ning võib panna kohustatud isiku olukorda, kus tasudes juba kogunenud elatise võlga, on raskendatud elatise tasumine jooksva aja eest. Samuti pole käesoleval juhul hageja tõendanud seda, et talle oleks väidetava kostjapoolse kohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju.
15.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.