V. M. (IK xxx, elukoht: xxx; tel xxx, e-post: xxx)
Kostja:
O. M. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt O. M.ilt elatis - M. M. kasuks alates 01.07.2020.a. igakuise elatusrahana 230 (kakssada kolmkümmend) eurot kuus kuni tütre M. M. täisealiseks saamiseni (xxx.a.); - A. M.i kasuks alates 01.07.2020.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni poja A. M.i täisealiseks saamiseni (xxx.a.)
3.Igakuised elatisemaksed tuleb O. M.il kanda V. M. arvelduskontole nr EExxx Swedbank, selgitusega „elatusraha“.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatise makseid.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt elas peale V. M. ja O. M.i abielu lahutamist tütar M. M. esialgu isa juures. Poeg A. elas koos emaga emapoolse vanaema juures. Septembrist 2019 elavad hagejad koos emaga emapoolse vanaema juures. Alates 2019. a oktoobrikuust maksis O. M. laste ülalpidamiseks elatist suulise kokkuleppe alusel. Kuivõrd olukord on käesolevaks ajaks muutunud ja lapsed elavad koos emaga, soovib hagejate seaduslik esindaja kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.juulist 2020.a. Kostja koondati 2020. aasta juulist ning ta on ähvardanud, et edaspidi enam lastele elatist ei maksa. Hagejate seaduslikule esindajale on teada, et kostja vormistab endale väljateenitud aastate pensioni, kuna ta on töötanud allmaa- või pealmaamäetöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel või kaevanduste ehitamisel vähemalt 25 aastat. Kostja omandis on kõigi mugavustega kahetoaline korter, sõiduauto, garaaž ja kolmetoaline korter. Hagejate seaduslikul esindajal ei ole kinnis- ega vallasvara. Hagiavalduse kohaselt on M. igakuised vajadused 660 eurot ja A.i omad 550 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise hagejate kasuks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
2.Hagejate seaduslik esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. V. M. ei pea eluliselt usutavaks seda, et 49-aastasel tervel meesterahval ei ole võimalik leida endale tööd. Kostja müüs novembris 2020 xxx asuva kolmetoalise korteri. Hagejad elavad koos emaga Kohtla-Järve Järve linnaosas ning mitte enam jalutuskäigu kaugusel koolidest ja muudest haridusasutustest. M. õpib alates selle aasta oktoobrist xxx 11.klassis ja sõidab tasulise ühistranspordiga. A. õpib xxx ning sõidab samuti kas ühistranspordiga või hageja esindaja viib teda kooli. Mõlemad lapsed on allergikud ja astmaatikud, mistõttu kaasnevad sellega suuremad kulud mitmekülgsele ja tasakaalutatud toitumisele. Seoses meditsiiniliste vajadustega on suuremad kulud ka ravimistele. Lastele soetati prillid: A.i prillid maksid 176, 50 eurot, M. prillid – 250 eurot. M. igakuised ravikulud on keskmiselt 70-75 eurot ning A.il 60-70 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei nõustu kostja väitega, et kulutused hügieenitarvetele on mõlemal lapsel võrdsed. M. on 17-aastane tütarlaps ning tema igakuised kulud hügieenitarvetele on ilmselgelt suuremad. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et hagejate elatise nõue on põhjendatud ning nõutav summa õige ja õiglane.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. O. M. märgib, et ta on praegu töötu pensionär, arvel Töötukassas. Vanuse, töökogemuse, tervisliku seisundi ning piirkonna eripära tõttu ei ole kostjal lähemas tulevikus võimalik erialast tööd leida. Kostja igakuise sissetuleku moodustab Sotsiaalkindlustusameti makstav pension (ligikaudu 295 eurot kuus) ja töötuhüvitised (ligikaudu 910 eurot kuus). Kostja märgib, et hüvitismakse määra vähendatakse alates 9. juunist 2021 9 eurole päevas ehk ligikaudu 270 eurole kuus. Kostja leiab, et hagis esitatud laste kuluarvestused ei ole vastavuses tegelikkusega, nt hooajariiete või koolitarvete ostmine ei ole igakuine kulu. Kommunaalkulud on iga lapse kohta 30 eurot kuus. Transpordikulud lastel puuduvad, kuna lapsed elavad jalutuskäigu kaugusel koolidest. Tervishoiukulud on väiksemad ja enamus sellest hüvitab Haigekassa. Tegelikud ravikulutused kuus on 20 eurot, 240 eurot aastas iga lapse kohta. Hügieentoodete kulud ei ületa esimese lapse puhul 20 eurot kuus / 240 eurot aastas ja teise lapse puhul 10 eurot kuus / 120 eurot aastas. Kulud koolitarvetele jäävad suurusjärku 10 eurot kuus / 120 eurot aastas. Kulud riietele ei ületa kostja hinnangul esimese lapse puhul 100 eurot kuus / 1200 eurot aastas ja teise lapse puhul 80 eurot kuus / 960 eurot aastas. Kokkuvõttes leiab kostja, et M. igakuised kulud on 300 eurot ja A.il 240 eurot. Kostja on seisukohal, et temalt on põhjendatud elatis välja mõista tütre M. kasuks 150 eurot kuus ning A.i kasuks – 120 eurot. Kostja lisab, et majandusliku olukorra muutumisel (paranemisel) saavad hagejad alati pöörduda kohtu poole elatise suuruse muutmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. O. M. on M. ja A. M.i isa (tl 6-7).
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus.
Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
7.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses, tuleb kostjal tõendada, et esinevad PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad igakuiseid vajadusi eraldi tõendama.
9.Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kohus nõustub kostjaga selles, et töökoha kaotus ja sissetuleku oluline langemine mõjutab tema varalist seisundit ning võimekust lastele ülalpidamist anda. Teisest küljest rõhutab kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. 10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018.a. otsus nr 2-16-2343/41 p 13). Kohus peab võimalikuks, et Ida-Virumaa piirkonna eripära ning kostja osalist töövõimet arvestades võib kostjal olla mõnevõrra raskendatud uue töökoha leidmine, kuid kohus ei nõustu sellega, et ülalpidamiskohustuse täitmine soovitakse seada sõltuvusse sündmustest, mis võivad aset leida tulevikus (töötukindlustushüvitise vähenemine juunis 2021 ja sellest tulenevalt kostja sissetuleku oluline vähenemine), kuid mille saabumine ei ole kindel inimese enda mõistlike pingutuste korral. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et võimalikud muutused pere- ja töösuhetes ei halvendaks ebaproportsionaalselt laste elustandardit.
10.Üldjuhul tuleb tasuda elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus, 13-17 aastaste laste puhul
eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on lapse miinimumelatis 2019.aasta lõpu seisuga ca 343/2 = 172 eurot. Lähtudes viimase elatise uuringu andmetest on elatise vajaduspõhine suurus kuus ühe (7-12 aastase) lapse kohta 172 eurot ning (13-17aastase) lapse kohta 206 eurot.
11.O. M. esitas maakohtule Eesti Töötukassa 18.05.2020 otsuse nr 120030604 (tl 50-51), mille kohaselt on kostjale on määratud töötuskindlustushüvitis, mille suurus - alates 15.06.2020 kuni 22.09.2020 – 36,01 eurot kalendripäevas; - alates 23.09.2020 kuni 09.06.2021 – 28,80 eurot kalendripäevas. Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 tõendi kohaselt on O. M.ile määratud pension igakuiselt 369,98 eurot (kuulub kinnipidamisele tulumaks 74 eurot) (tl 92). Kostja igakuine sissetulek käesoleval ajal on 1159 eurot (864+295) kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand (reg nr 1144907) aadressil xxx(tl 87), mida kostja kasutab oma elukohana. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel kostja nimele on registreeritud 2 sõidukit: VAZ 21013 Sedaan reg nr xxx, 1986.a väljalase ning Honda Accord reg nr xxx, 2012.a. väljalase (tl 88). Kohtu päringule esitatud AS Swedbank vastuse kohaselt on kostjal kokku 5 kontot: arvelduskonto nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 283, 64 eurot, tl 119-142), nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 0 eurot, tl 117), nr EExxx (saldo 26.11.2020 seisuga 2000 eurot), limiidikonto nr EExxx (saldo 26.11.2020.a. seisuga 0 eurot, tl 183-185), hoiukonto nr EExxx (saldo 26.11.2020 seisuga 12 400, 28 eurot, tl 180-182). Hoiukontole nr EExxx laekus 26.08.2020 1 852 eurot ning 04.11.2020 – 13 400 eurot Konto EExxx väljavõtetest tulenevalt sõlmis kostja 04.11.2020 korteri xxx, müügilepingu nr 1019, müügist laekus 13 400 eurot. 15.11.2020 kandis kostja hagejate seaduslikule esindajale 3000 eurot.
12.V. M.le Maanteeameti Liiklusregistri andmetel sõidukeid ei kuulu, samuti kinnistusraamatu andmetel ei kuulu talle kinnisvara. Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 tõendi kohaselt on V. M.le määratud lapsetoetus 2 x 60 eurot, kokku 120 eurot kuus (tl 92). V. M. pangakonto väljavõtte kohaselt saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot, sai X OÜ töötasu ca 330-420 eurot kuus, elatist kostjalt 584 eurot (tl 143-179). Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et hagejate seaduslik esindaja töötas X 10.03.2018-09.10.2020 ning alates 01.11.2020 OÜ-s X, asukohaga xxx (tl 90). Hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto EExxx lõppsaldo seisuga 26.11.2020 on 3 990 eurot (tl 143-179).
13.Kohus arvestab elatise suuruse määramisel PKS § 101 lg 1 sätestatut, samuti Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatise suurust, kummagi vanema majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, laste vanust ning mõistab kostjalt välja M. M. kasuks elatise 230 eurot kuus, A. M.i kasuks 200 eurot kuus.
Kohus nõustub, et hagiavalduses toodud laste vajadused võivad olla mõnevõrra ülepaisutatud (nt igakuiste riiete ja jalanõude ning koolitarvete osas), kuid mitte määral nagu seda leiab O. M.. Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et lapsed on astmaatikud ja esitanud retseptid (tl 69-70), kuid ei ole tõendanud kas ravimid on välja ostetud (retsepti kehtivusaeg 09.04.2021), kas ravimite maksumuse hüvitab Haigekassa (sh osaliselt) või on see arvestatav vanema igakuise (või perioodilise kuluna). Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks elatist 584 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja koondati ning igakuine sissetulek on langenud, ei ole kostjal majanduslik olukord halvenenud määral (sh arvestades vara realiseerimisest saadud rahalisi vahendeid), mis õigustaks elatise vähendamist alla miinimumi kostja taotletud ulatuses.
14.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik pooltel taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.