Hageja: V. K. (isikukood: XXX; Elukoht: XXX epost: XXX; Tel: XXX); Kostja: K. K. (isikukood: XXX; XXX); Kostja seaduslik esindaja: M. T.(isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: K. M. (Familex OÜ; registrikood: XXX; Tel: XXX; E-post: XXX).
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. K. hagi K. K. vastu elatise vähendamise nõudes läbi vaatamata seoses hagiavalduse tagasivõtmisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta kõik menetluskulud hageja V. K. kanda.
3.Mõista hagejalt V. K.lt kostja K. K. kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot.
4.Mõista hagejalt V. K.lt kostja K. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 210 euro ulatuses.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on V. K. hagi K. K. vastu elatise vähendamise nõudes.
2.24.11.2020.a esitas hageja menetlusdokumendi, milles on märgitud, et hageja soovib lõpetada tsiviilasja menetlust. Hageja hinnangul tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja soovib võtta hagi tagasi.
3.27.11.2020.a andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määras tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Menetluskulude nimekiri tuleb esitada hiljemalt 02.12.2020.a ja seisukoha menetluskulude osas tuleb esitada hiljemalt 04.12.2020.a.
4.01.12.2020.a esitas kostja oma menetluskulude nimekirja. Kostja palus jätta mõlema poole menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et hageja on oma käitumise ja põhjendamatu kohtu poole pöördumisega põhjustanud kostjale menetluskulusid. Kostjal on tekkinud järgmised menetluskulud, mis koosnevad järgmistest õigusabikuludest tunnihinnaga 120,00 eurot: Arve
Arve
Teenus
Ajakulu
Hind
number kuupäev (tund) (euro) 20118 04.11.2020 Tutvumine hagiavalduse ja menetlusse 0,25 30,00 20118
võtmise määrusega 04.11.2020 Vestlus kliendiga
positsioonide
0,25
30,00
20118
täpsustamise teemal 04.11.2020 Kostja vastuse koostamine ning selle
3,0
360,00
20132
kohtule edastamine 30.11.2020 Tutvumine hageja
0,25
30,00
0,5
60,00
4,25
510,00
menetlusdokumendi 20132
24.11.2020 ja
kohtu
27.11.2020 kirjaga 30.11.2020 30.11.2020 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine Kokku
Kostja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hageja oma menetluskulude nimekirja ja kostja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
7.Kuivõrd asjas ei ole lõppenud eelmenetlus, võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks kuulub
rahuldamisele. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 424 lg-le 1 ning TsMS § 423 lg 1 p-ile 2 jätab kohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata.
8.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
10.TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja hagi tagasivõtnud TsMS § 424 lg 1 alusel ning seejuures ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on oma 24.11.2020.a seisukohas märkinud, et ta kavatseb oodata ära perekonnaseaduse minimaalse elatise regulatsiooni muutmise ning pärast seda taas elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda: „Ja kuna elatisraha seadus on nagunii taaskord muutumas siis ootaksin ära uue elatisraha seaduse ega soovi praegu elatisraha reguleerimist“. Seega ei esine TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud hagejapoolse menetluskulude kandmise kohustust välistavat asjaolu ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
11.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostja õigusabikulud on 510 eurot ning kostja esindaja tunnitasumäär on 120 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Kohus ei pea põhjendatud kostja ajakulu 4,25 tundi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, hagiavaldus on kokku kahel lehel. Kostja vastus hagile on sisuliselt neljal lehel. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada kostja menetluskulu 2,5 tunni ulatuses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude
kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt osaliselt summas 300 eurot (2,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, milleks on 300 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
12.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
13.Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.