Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamise menetlus Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
Viljandi kohtumaja 30. november 2015 nr 2-13-51353 Agrofos Eesti OÜ versus OÜ Foodtrade võlanõue 14 030,60 € kohtunik Toomas Lillsaar kirjalik menetlus Agrofos Eesti OÜ (registrikood 11246313, aadress Tehnika 117-3, 10139, Tallinn) advokaat Valeriy Gimaev (Narva Esimene Advokaadibüroo e-post: [email protected]) OÜ Foodtrade (registrikood 11694394, aadress Linsi hoidla, Vilimeeste küla, Tarvastu vald, Viljandimaa) advokaat Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
1.Jätta Agrofos Eesti OÜ hagi OÜ Foodtrade vastu rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses hagi lahendamisega 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 välja mõista Agrofos Eesti OÜ-lt OÜ Foodtrade kasuks kostja kantud menetluskulud summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 45 senti; 2.3 kohustada Agrofos Eesti OÜ-t tasuma OÜ-le Foodtrade hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja selgitus kohtuotsusele 3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I Hageja nõue, kostja vastuväited, asjaolud ja nende tõendamine Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt müüdud 2013. aasta aprillikuus Agrofos Eesti OÜ (hageja) poolt OÜ-le Foodtrade (kostja) 10 000 tonni rapsikooki ning 2013. a maikuus 22 000 tonni rapsikooki. Selle kohta on 08.04.2013.a esitatud arve nr 1561 (tl 4) ja 02.05.2013.a esitatud arve nr 1572 (tl 5). Hageja on korraldanud ka rapskoogi vedu. Arvete nr 1561 ja 1572 alusel on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale rapskoogi ja selle veo eest kokku 12672 eurot (s.o 3960 + 8712).
2.Kauba kättesaamise osas ning arvete tasumise kohutuse tekkimise osas hageja ja kostja vahel vaidlus puudub, kuna alates 2013.a juulikuust on hageja ja kostja töötaja Sandra Kustavus’e vahel toimunud kirjavahetus (lisad 6-13), milles kostja on korduvalt kinnitanud, et arve tasutakse, sh on kostja 29.07.2013 kinnitanud, et arved 1561 ja 1572 tasutakse augustikuus. Kirjavahetust on peetud Foodtrade OÜ e-posti aadressilt, kus on ka Foodtrade OÜ asukoha aadress, mis on kajastatud nii äriregistris, kui ka Foodtrade OÜ kodulehel. Seega kostja on arvete tasumise kohustust tunnistanud, kuid arveid ei ole tänaseni tasunud.
3.Arve nr 1561 tasumise tähtaeg on saabunud 03.05.2013, arve nr 1572 tasumise tähtaeg on saabunud 16.05.2013. Kostja ei olnud kohtuväliselt nõus raha tagastama. Hageja on seega sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse.
4.Seisuga 30.10.2013.a kostja võlg hageja ees on järgmine: põhivõlg – 12 672 eurot; viivis 0,02% päevas – 433,54 eurot (viivisearvestus tl 14).
5.Kokku on kostja võlg hageja ees 30.10.2013 seisuga 13 105,54 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja hagiavaldusega taotleb. Lisaks taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt. Kostja ei ole kunagi hageja nimetatud kaupa ja arveid saanud, samuti ei ole hagejaga ka eelnevaid ostu-müügi alaseid suhteid. Hagi aluseks olevad müügitehingud on toimunud hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel, mida tõendavad ka Foodtrade Logistics OÜ-le hageja poolt esitatud arved 1561 ja 1572.
7.Kostja hinnangul on hageja teadlikult loonud tegelikkusele mittevastavad arved, mille alusel esitada haginõue kostja vastu. Asjaolule, et hageja on teadlikult loonud tegelikkusele mittevastavad arved, viitab see, et enne müügitehinguid tegi hageja OÜ-le Foodtrade Logistics ekirjade abil müügipakkumisi ning hageja ja OÜ Foodtrade Logistics pidasid ka e-kirjade vahendusel läbirääkimisi (tl 23-27). Seega omas hageja täielikku ülevaadet ja selgust, kellega ta tehingu teeb ning kes on tema ees maksekohuslane. Peale tehingute tegemist on hageja väljastanud ka OÜ-le Foodtrade Logistics, kui müügitehingu poolele arved. Järelikult situatsioon, kus hageja on kohtule esitanud arved, millelt nähtub maksjana kostja, ei jäta muud tõlgendusvõimalust kui see, et hageja on teadlikult ning rahalise kasu saamise eesmärgiga loonud tegelikkusele mittevastavad dokumendid, millest tulenevat õigust üritatakse kohtu kaudu realiseerida.
8.Mõistetamatu on hageja arusaam tõendada kostja maksekohustust e-kirjadega. TsÜS § 5 järgi ei saa tsiviilõigussuhted tekkida tehingu järgselt peetud e-kirjade vahetusest. Kostja selgitab, et eelnevalt Foodtrade Logistics-OÜle kuulunud e-maili aadress [email protected] on pärast
ettevõtte Foodtrade Logistics OÜ võõrandamist jäänud Foodtrade OÜ omandisse ja Foodtrade OÜ uus töötaja Sandra Kustavus on lihtsalt püüdnud infot edastada Foodtrade Logistics OÜ nimel, kuna ta pidas loomulikuks antud e-mailidele vastata, samuti oli Sandra Kustavus edastanud kontaktid, kellega peaks edaspidi ühendust võtma, kuna Foodtrade Logistics OÜ õigusjärglus oli muutunud.
9.Kostjale jäävad arusaamatuks ka hageja õiguslikud alused hagiavalduse, kus VÕS § 208 lg 1 kohaselt justkui oleks Agrofos OÜ ja Foodtrade OÜ vahel sõlmitud müügileping, mida tegelikkuses ei ole ja, mida ei ole ka hageja suutnud tõestada. Hageja tõendeid lisanud ei ole, ehkki teda kohustab selleks TsMS § 230.
10.Kuna hageja kostjale nimetatud arveid nr 1561 ja 1572 esitanud ei ole, ning kostja ei ole ka nimetatud arvete alusel kaupa saanud, siis ei saa ka rääkida kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuna kohustus puudub ja seega ei ole saanud kostja ka kohustust rikkuda. Samuti ei ole võimalik kostjalt nõuda viivist, kuna alus viiviste küsimiseks puudub. Hageja täiendavad seisukohad ja esitatud asjaolud
11.Kostja töötajaks on Sandra Kustavus, milles puudub ka vaidlus, ehk Sandra Kustavus ei ole Foodtrade Logistic OÜ töötaja, kuna kostja vastusest tulenevalt Foodtrade Logistic OÜ on võõrandatud. Kostja töötaja Sandra Kustavus on hagiavalduse lisas toodud kirjavahetuses korduvalt kinnitanud „maksame arved“. Kirjavahetuse all on just kostja kontaktid, lisaks on veel kostja ise kinnitanud, et Sandra Kustavus on kostja töötaja. Seega kirjavahetuses on kostja töötaja kinnitanud kohustust tasuda hagejale esitatud arved.
12.Hageja viitab et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04 asunud seisukohale, et võla olemasolu tunnistamiseks ei ole vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti. VÕS § 30 lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis. Õigustatud poole nõusolek võlatunnistuses sisalduvaga võib seisneda nõude esitamises kohustatud poole vastu. Võlatunnistuse kehtivus ei sõltu selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Hageja leiab, et kostja töötaja Sandra Kustavuse kirja puhul tegemist on tegemist võlatunnistusega.
13.Samuti viitab hageja, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-2106 asunud seisukohale, et VÕS § 30 ei reguleeri kõikvõimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kostja töötaja kirja puhul on tegemist seega deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja on kinnitanud kohustuse olemasolu. Seega hageja ja kostja vahel on lepingulised suhted, millised on lisaks veel kinnitatud ka võlatunnistusega, mis on välja antud kirjalikus vormis.
14.Kostja on oma vastuses lisanud arveid, mis on väidetavalt esitatud Foodtrade Logistics OÜ-le. Samas kostja poolt lisatud arvetest tulenevalt arve saaja asukohaks on kostja asukoht. Seega arve on adresseeritud just kostjale. Hageja raamatupidamisprogrammist tulenevalt on arved esitatud kostjale. Kostja on nende arvete alusel tekkinud kohustuse olemasolu kinnitanud (maksame augusti paiku). Ei ole usutav, et kostja töötaja kinnitab enda võlgnevuse olemasolu (kusjuures kostja kinnitab arvete numbreid ka), kui hagejal on lepinguline suhte hoopis teise ettevõttega. Kostja just kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees, kusjuures märkides ära milliste arvete alusel teostab makseid.
15.Hageja on pärast eelistungit 13.10.2014 esitanud täiendavad tõendid (tl 39-40), mis tema arvates tõendavad, et rapsikook on saabunud Tallinna, Agrofos Eesti OÜ lattu. Samuti leiab hageja, et CMR 4713786 juures olev saateleht (tl 38 pöördel) tõendavat hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna seal on saajaks märgitud Foodtrade. Kostja täiendavad seisukohad ja esitatud asjaolud
16.Kostja märgib täiendavalt, et 25.04.2013. a saatelehe alusel anti rapsikook Foodtrade OÜ-le veo teostamiseks. Foodtrade Logistics OÜ-l endal rapsikoogi ostmise ajal veoautod puudusid (tl 45-46). Sellest tulenes vajadus kasutada kostja sõidukeid ka Foodtrade Logistics OÜ-le mõeldud kauba transportimisel. Saatelehele allakirjutanud isik töötas kostja juures autojuhina ning tema tööülesanded eeldasid transportimiseks mõeldud kauba vastuvõtmist (tl 47-50 pöördel). Seetõttu
ei saa rapsikoogi üleandmisest kostja veokijuhile järeldada, et hageja ja kostja vahel oli müügitehing.
17.Hageja kinnitas, et CMR saatelehtede alusel saabus rapsikook hageja Tallinna lattu. Kuivõrd lepingueelsed läbirääkimised peeti siiski hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel ning et Foodtrade Logistics OÜ-l puudusid veokid rapsikoogi vedamiseks, tõendab 25.04.2013. a saatelehet vaid seda, et rapsikook anti kostjale üle transportimise eesmärgil. Tegelik müügisuhe oli hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel, mida tõendab ka hageja poolt Foodtrade Logistics OÜ-le müügiarvete esitamine. II Kohtu põhjendused
1.Menetlus kohtus
1.1.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.
1.2.Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
2.Tuvastatud asjaolud, asjakohased normid, õiguslik analüüs ja järeldused
2.1.Hagi lahendamisel on oluline tuvastada, kas hageja ning kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 (Müügilepingu mõiste) mõttes, mille alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale põhinõue ning põhinõude tasumisega viivitamise tõttu viivis 0,02% tasumata põhivõlalt päevas. Hageja on seisukohal, et hageja ning kostja vahel on sõlmitud müügileping, kuid müügilepingut kohtule esitatud ei ole. Kostja väidab, et müügilepingut pole sõlmitud hagejaga, vaid hagi aluseks olevad müügitehingud on toimunud hageja ja OÜ Foodtrade Logistics (registrikood 12191985) (hetkel ärinimi Hansafarmer OÜ) vahel.
2.2.TsMS § 230 (Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus) lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hageja kohustus menetluses tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Kuna müügilepingut kohtule hageja ei esitanud, leidis hageja, et pooltevaheline õigussuhe tuleneb hoopis võlatunnistusest. Seega on hageja menetluse edenedes täiendanud haginõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, tuginedes edaspidi valdavalt võlatunnistusele. Võlatunnistusena käsitleb hageja Foodtrade OÜ töötaja Sandra Kustavuse poolt e-posti aadressilt [email protected] 23.07.2013 ja 29.07.2013 saadetud e-kirju hagejale, mille järgi kinnitas Sandra Kustavus, et arved 1561 ja 1572 makstakse 20. augusti paiku (tl 6-13).
2.3.VÕS § 30 (Võlatunnistus) lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (nn konstitutiivne võlatunnistus) või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (deklaratiivne võlatunnistus). Hageja leiab, et kostja töötaja on andnud kostja nimel hagejale e-kirja teel deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 3 järgi ei pea võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui muuhulgas tunnistab võlgnik võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Samas peab ka asjaolu, et võlatunnistus on antud ekirja teel, olema usaldusväärselt tõendatud, et tekitada kohtus veendumust, et tegu oli võlatunnistusega. Kohtule ei ole esitatud tõenditest nähtuvalt sellist tõsikindlat veendumust tekkinud. E-kirju on vahetatud hageja poolt e-posti aadressilt [email protected] ning vastaspoole eposti aadressidelt [email protected], [email protected], [email protected] (tl 6). Sandra Kustavuse poolt 29. juulil 2013 Ivan Kapajevile (hageja müügijuht) saadetud e-kirja lõpust võib välja lugeda, et see on saadetud Foodtrade OÜ poolt (tl 7), samas 23 juulil 2013 kell 11:34 kirjutatust nähtub, et kiri on edastatud Foodtrade Logistics OÜ nimel („Foodtrade Logistics OÜ пишет“/kirjutab/). Äriregistri andmetel on alates 16.08.2012 kostja ametlikuks sidevahendiks e-post: [email protected]. Kostja poolt viidatud Foodtrade Logistics OÜ
kontaktandmeteks äriregistris oli [email protected] (kuni 29.07.2013) ning [email protected]. Ka hageja ise on esitanud arved ühtlasi Foodtrade Logistics OÜ-le (tl 23 pöördel ja tl 24 pöördel). Samuti on Foodtrade Logistics OÜ nimel hagejale 9. mai 2013 eposti aadressilt [email protected] kirjutanud Heidi Türk, kes palub arve nr 1572 (kirja teema) õige kuupäevaga ümber teha. Samuti on Foodtrade Logistics OÜ nimel 15. aprillil 2013 Kirsi Rappu saatnud aadressilt [email protected] hagejale e-kirja, milles palub hinnapakkumist kuumpressitud rapsikoogi tellimiseks (tl 25-25 pöördel). Nimetatud kirjale on ka hageja töötaja Svetlana Kelman 15. aprillil 2013 omapoolse pakkumisega hageja nimel vastanud (tl 25).
2.4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal ja kostjal ei saa olla ei võlatunnistusest ega müügilepingust tulenevat võlasuhet, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ning kindlaksmääramine
3.1.Hageja on taotlenud kindlaks määrata menetluskulud ning kohustada kostjat hüvitama talle menetluskulud summas 300 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest. Samuti taotleb hageja menetluskuludelt viivist (tl 59-60).
3.2.Kostja on taotlenud kindlaks määrata menetluskulud ning kohustada hagejat hüvitama talle menetluskulud summas 532,45 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest. Samuti taotleb hageja menetluskuludelt viivist (tl 61-70).
3.3.TsMS § 438 (Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused) lg 2 kohaselt kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
3.4.TsMS § 162 (Menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
3.5.TsMS § 174 (Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel) lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3.6.TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast.
3.7.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 61-70) ning palub menetluskuludena enda kasuks hagejalt välja mõista 532,45 eurot. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud, vastavuses käesolevas tsiviilasjas tehtud õigustoimingute mahuga – menetlusdokumentide koostamine ning kohtuistungil osalemine – ning tuleb hagejalt välja mõista. Samuti on aktsepteeritav kostja esindaja tunnihind. Kostja menetluskulude suuruse rahalise kindlaksmääramise kuulub rahuldamisele ning hageja kohustub kostjale hüvitama esindajatasu 532,45 eurot. Kuivõrd kostja on taotlenud menetluskuludelt ka viivist tuleb hagejal TsMS § 177 (Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta) lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.8.TsMS § 178 (Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine) lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
4.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest
4.1.Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1).
4.2.Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
4.3.Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.