Viru Maakohus Andres Hallmägi
Kohtuasja number
7. detsember 2020, Narva kohtumaja 2-20-13514
Kohtuasi
D Mi hagiavaldus S Mi vastu elatise nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: D M (isikukood xxx, elukoht: xxx), Alaealise (seaduslik) esindaja: V Z (isikukood zzz) Kostja: S M (isikukood xxx, elukoht: xxx) Esindaja jurist Jana Kaup
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-20-13514
Hageja nõue D M esitas seadusliku esindaja V Z kaudu Viru Maakohtule S Mi vastu hagiavalduse 292 euro elatise nõudes ja tagasiulatuvalt alates 01.06.2020. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt, 220 euro ulatuses. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja (laps) elab hageja seadusliku esindaja juures. Kostja märgib seda, et ei hoidnud kõrvale ülalpidamise osutamisest hagejale. Kosja ei ole nõus tasuma elatisraha 292 eurot, kuna tal sündis teine laps 28.12.2019. Kostja leiab, et selles asjas esinevad alused elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (2-6-11905 p 18; 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Teiseks leiab kostja leiab, et hagiavalduse toodud kulutused lapsele on ülemääraliselt ülepaisutatud (näiteks eluasemekulud 150 eurot, transpordikulud 200 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 130 eurot jm. Kostja ei ole nõus hageja esitatud kulude nimekirjaga. Kostja leiab, et mõistlikud ning vajalikud hageja kulud on järgmised: Eluasemekulud: Kulutused Toidule: Kulutused transpordile: Sidekulud: Kulutused tervishoiule: Kulutused hügieenitarvetele: Kulutused riietele ja jalanõudele: Muud vältimatud püsikulutused (loetelu): Lasteaia kulud
40 euro 150 euro 10 euro 0 euro (arvestades lapse vanust) 20 euro 10 euro 35 euro
Kokku
80 euro 325 euro.
2-20-13514
Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande 2020 veebruar järgi, mille viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors, on 3-6 aastaste ülapidamine 327 eurot (lk 47)/ 2= 164 eurot kuus. Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt väiksemad kui 1 miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski laps vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt siis kostja poolt pakutud mõistlik ja põhjendatud elatise on 220 eurot. Kostja viitab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka riiklike peretoetustega (arvestades Riigikohtu lahendit asjas 3-2-1-35-17, p-d 28.2). Seega palub Kostja kohtul välja nõuda andmed hageja seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste kohta ning nendega asja lahendamisel arvestada. Kostjal vara puudub. Elukohaks on üürikorter, kus elab koos elukaaslase ja lapsega. Last peab ülal vahetult. Kostja töötab x AS-s x, tema sissetulekuks kuus on keskmiselt 876 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulud on: söögikulu 300 eurot (10 eurot x eluruumi majanduskulud 60 eurot (keskmine arve 180 : 3 inimene), hügieen – 30 eurot, ravikulud – 30 eurot, riided ja jalanõud - 40 eurot, transport - 100 eurot, vaba aeg – 60 eurot, side, interenet – 15 eurot. Kokku 635 eurot. Lahutades 876 – 635= 241 eurot, mis kahe lapse vahel jagades teeb 120 eurot. Kostja on nõus tasuma 220 eurot. Lisaks peab Kostja Hagejat ka vahetult ülal – hageja viibib tihti koos isaga. Riigikohus on leidnud ka, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit ning et kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (3-2-1-35-17 p-d 21, 22). Elatist nõuab tagasiulatuvalt alates 01.06.2020. Kostja on tasunud elatis 09.05 – 200 eurot, 28.08 - 150 eurot, 08.09. – 500 eurot, Samuti oli laps isaga sellel perioodil vahetult – seega ei ole põhjendatud elatise tagasiulatuv tasumine alates 01.06.2020. Ülaltoodu alusel palub kostja rahuldada hagi osaliselt ning määrata kostjale elatis 220 euro kuus.
2-20-13514
lg 1 sätestatud miinimummäära. Üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
2-20-13514
Menetluskulude jaotus
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.