2-20-10729
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 04. detsember 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-10729 T. H. hagi A. K. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes 2628 eurot Hageja: T. H., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx xxx, xxxxx Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: Willem Ignatjev, e-posti aadress: xxx Kostja: A. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond, rahvastikuregistri andmetel on elukohaks märgitud: xxx linnaosa, xxx, Harju maakond, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista A. K.lt T. H. kasuks igakuine elatis 292 eurot alates 24.07.2020 (hagi esitamisest) kuni T. H. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui T. H. 21aastaseks saamiseni. A. K.l tasuda väljamõistetud elatis kalendrikuu eest ette hiljemalt iga 15. kuupäevaks T. H. arveldusarvele nr xxxxxx, selgitusega “elatisraha T.". Kohtuotsus asendab Viru Maakohtu 02.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-2010729 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Käesoleva kohtuotsuse alusel A. K.lt sissenõutavast elatisest tuleb maha arvestada T. H.le Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel makstud elatisabi. Makstud elatisabi osas läheb nõue A. K. vastu üle Eesti Vabariigile. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
1(5)
2-20-10729 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused 24.07.2020 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, milles palus hageja kasuks kostjalt välja mõista elatis 350 eurot kuus. Kostja ei ole hagejat materiaalselt toetanud ja hageja jätkab õpinguid xxx xxx. 27.07.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 13.08.2020 täpsustatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 14.05.2020, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses 21-aastaseks saamiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista PKS § 97 p 3 alusel elatis 292 eurot kuus tagasiulatuvalt 14.05.2020, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära hageja hoolduslepingu kehtivuse ajaks kuni 31.07.2025 või hageja hooldusvajaduse äralangemiseni. Elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. T. H. arveldusarvele nr xxxxxx, selgitusega “elatisraha T.". Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2(5)
2-20-10729 H. H. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja kooselust sündis xx.xx.xxxx hageja. 22.12.2003 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxx tuvastati hageja põlvnemine kostjast ja kostjalt mõisteti lapse ülalpidamiseks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai xx.xx.xxxx täisealiseks. Hageja asus õppima koka erialale xxx xxx 2019. aastal. 03.07.2020 esitas hageja sooviavalduse õppimise jätkamiseks (so 4. taseme kutseõppe erialal). 08.09.2020 xxx xxx tõendi kohaselt õpib hageja täiskoormusega puidupingioperaatori eriala kolmanda taseme kutseõppe õppekaval (kood 136457) statsionaarses-koolipõhises õppevormis. Õpilaste nimekirjas on hageja alates 31.08.2020, nominaalseks õppeajaks on 1 aasta. Hageja on abivajav isik ja ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kostja hoidub kõrvale vanema kohustuse täitmisest, st ei maksa hagejale elatist. Hageja esitas enda ja hageja seadusliku esindaja H. H. arvelduskontode väljavõtted. Hagejal puudub kinnisvara ja ta elab koos emaga. Hageja seaduslik esindaja omab sõidukit, hageja ja tema seadusku esindaja sissetulekud ja väljaminekud on kajastatud arvelduskontode väljavõtetes. 26.08.2020 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 29.09.2020 hagi tagamise taotluses palus hageja kohustada kostjat tasuma menetluse ajal igakuiselt elatist 292 eurot kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool miinimumpalka. 29.09.2020 jättis kohus hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest taotluses märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti tuli hagejal täpsustada hagi nõuet ja esitada menetluskulude nimekiri. Kohus rahuldas hageja 01.10.2020 vastuväite kohtu tegevusele. 02.10.2020 rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja kohustas kostjat tasuma tsiviilasja nr 2-20-10729 menetluse ajal hageja ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus, alates kohtumääruse tegemisest kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitas hagejale, et hageja on täisealine õppiv laps ja PKS § 101 lg-s 1 sätestatu (igakuine elatis ei või ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Seega ei pea kohus põhjendatuks hagi tagamise taotluses märgitult siduda menetluse ajal tasumisele kuuluvat elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatult pooles ulatuses miinimum töötasu muutumisega. 13.10.2020 hagiavalduse täpsustuses leidis hageja, et kohus on õigesti lähtunud hagi asjaoludest ja nõudest ning kohaldanud asjas erinormina PKS § 97 p-i 2 ja sellest tulenevalt märkis hageja, et hagis esitatud alternatiivne nõue on ära langenud. Täiendatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates Viru Maakohtule hagiavalduse esitamisest 24.07.2020 kuni hageja kutsekoolis õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus edastas kostjale hagiavalduse (sh täpsustatud hagiavaldused) koos lisadega, 29.09.2020 hagi tagamise taotluse, asjas tehtud kohtumäärused (26.08.2020 menetlusse võtmise kohtumäärus, 02.10.2020 hagi tagamise kohtumäärus, 02.10.2020 kohtumäärus, millega lahendati hageja vastuväide kohtu tegevusele). 26.08.2020 kohtumääruses kohustas kohus kostjat TsMS § 394 lõikest 1 tulenevalt esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et tähtajaks vastuse mitteesitamisel lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407). 3(5)
2-20-10729 Hagiavaldus ja eeltoodud menetlusdokumendid, sh kohtumäärused toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 26.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.12.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. 13.10.2020 täpsustas hageja hagi eset, mille kohaselt loobus hageja asjas esitatud alternatiivsest nõudest ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates Viru Maakohtule hagiavalduse esitamisest 24.07.2020 kuni hageja kutsekoolis õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks, kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 13.08.2020 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda T. H. arveldusarvele nr xxxxxx, selgitusega “elatisraha T.". Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus tutvunud asja materjalidega ja leiab, et hagiavaldus kuulub TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega, osaliselt. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Rahvastikuregistri andmetel on hageja täisealine isik ja kostja on hageja vanemaks. Xxx xxx tõenditest nähtuvalt õpib hageja alates 31.08.2020 täiskoormusega xxx xxx puidupingioperaatori erialal (nominaalne õppeaeg 1. aasta), eelnevalt õppis hageja samas kutsehariduskeskuses koka erialal. Eeltoodust tulenevalt on kostja PKS § 97 p 2 mõistes kohustatud abivajavat ja täisealiseks saanud õppivat isikut (hagejat) ülal pidama. Kohus selgitab hagejale, et hageja on täisealine õppiv laps ja PKS § 101 lg-s 1 sätestatu (igakuine elatis ei või ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatise nõudele. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Seega ei pea kohus hageja nõuet „kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära“ põhjendatuks ja kohus elatise nõuet eeltoodud sõnastuses ei rahulda. Kohus rahuldab hageja nõude tagaseljaotsusega selliselt, et mõistab A. K.lt T. H. kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates 24.07.2020 (hagi esitamisest) kuni T. H. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui T. H. 21-aastaseks saamiseni. Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) hiljemalt iga 15. kuupäevaks ja elatis tuleb kanda T. H. arveldusarvele nr xxxxxx, selgitusega “elatisraha T.". Viru Maakohtu 02.10.2020 määrusega hagi tagati ja kohustati kostjat maksma hagejale elatist 292 eurot kuus alates kohtumääruse tegemisest, so 02.10.2020 kuni tsiviilasjas nr 2-20-10729 lahendi jõustumiseni. Kohus märgib, et käesolev tagaseljaotsus asendab Viru Maakohtu 02.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10729 kohaldatud hagi tagamise abinõud. 4(5)
2-20-10729 Tagaseljaotsuse alusel A. K.lt sissenõutavast elatisest tuleb maha arvestada T. H.le Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel makstud elatisabi. Makstud elatisabi osas läheb nõue A. K. vastu üle Eesti Vabariigile. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (9*292). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.