Osaühingu Aktiva Finants hagi AN vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.09.2015 määrus vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kadri Timuska Kostja: AN (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta AN määruskaebus Harju Maakohtu 09.09.2015 määruse peale rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 09.09.2015 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AN kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AN-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas maksettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja 28.10.2014 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.11.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 297,41 euro, intressi 19,14 euro, viivise 22,05 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt vormistati Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (pank) ning kostja vahel 05.07.2013 kostja topeltneto krediitkaart nr 5404161144473759 tarbimislaenu lepinguks nr 09320817822, mille kohaselt anti kostjale laenu summas 390 eurot. Leping öeldi panga poolt 30.10.2013 üles ning pank loovutas 29.11.2013 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 04.09.2015 määrusega lõpetas maakohus menetluse hageja hagis kostja vastu põhivõlgnevuse 63 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,67 euro väljamõistmise osas seoses nõuetest osalise loobumisega.
3.Kostja esitas 26.01.2015 kohtule vastuse hagiavaldusele ning 09.02.2015 vastuhagi nõude loovutamise tühisuse (kehtetuks) tunnistamiseks ning leppetrahvi väljamõistmiseks summas 200 eurot või nõude suhtes aegumise kohaldamiseks. Kostja märkis, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjat nõuetekohaselt nõude loovutamisest teavitanud. Lisaks on kostja laenukohustuse kolmanda isiku kaudu täitnud.
4.Harju Maakohus jättis kostja vastuhagi käiguta ning kohustas 11.05.2015 kirjaga kostjat kõrvaldama kohtu poolt osundatud puudused 10 päeva jooksul alates kohtu kirja kättetoimetamisest. Leppetrahvi nõude osas leidis kohus, et see on ebaselge ning kostjal tuleb täpsustada, millisel õiguslikul alusel on kostja vastav nõue kujunenud ning välja tuua nõuet põhistavad faktilised asjaolud. Kohus selgitas, et vastuhagiavalduse resolutsioonis tuleb kostjal selgelt märkida kellelt täpselt kostja mida nõuab. Vastuhagis esitatud nõude osas, millega kostja palus tunnistada nõude loovutus tühiseks (kehtetuks), selgitas kohus, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seoses eeltooduga leidis kohus, et kostjal tuleb kohtule selgitada, milles seisneb antud juhul kostja tuvastushuvi. Kohus selgitas seejuures kostjale, et vastavat kostja taotlust on võimalik kohtul läbi vaadata hagi vastuväitena. Lisaks juhtis kohus tähelepanu, et kostja poolt esitatud vastuhagilt on tasumata riigilõiv ning kostjal tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt oma vastuhagiavalduse hinnast.
5.10.06.2015 esitasid kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) kohtule (vastu)hagi hageja ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu. Kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) palusid kohtul tunnistada panga ning hageja vahelise nõude loovutuse lepingu ning kostja ning panga vahelise laenulepingu 09320817822 tühisust (kehtetust). Samuti paluti vastuhagis mõista hagejalt välja ühine leppetrahv 300 eurot või solidaarselt pangaga leppetrahv kostja ning Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel kasuks). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.09.11.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus TsMS § 371 lg 1 p-de 5, 9 ja 10, TsMS § 3401 lg 2 ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kostja poolt 09.02.2015 vastuhagina esitatud nõuete ning kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) poolt 10.06.2015 vastuhagina esitatud nõuete menetlusse võtmisest nii vastuhagina kui eraldi hagina. Kostja ning Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) menetluskulud jäid nende endi kanda.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on TsMS § 373 lg 1 järgi vastuhagi lubatud esitada üksnes kostjal hageja vastu. Käesoleval juhul on 10.06.2015 kostja koos Osaühinguga HEDVIGER, kes ei ole seejuures käesoleva tsiviilasja menetlusosaliseks (põhihagis kostjaks), esitanud (vastu)hagi lisaks hagejale teise menetlusvälise isiku, s.o panga, vastu. Nimetatust tulenevalt ei ole lubatav 10.06.2015 esitatud hagi menetlemine vastuhagina TsMS § 373 mõttes (vt Riigikohtu 18.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3412, p 14 ja 03.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 20).
8.TsMS § 373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-dest 5, 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Seejuures sätestab TsMS § 371 lg 2 p 2, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Seoses 09.02.2015 ja 10.06.2015 vastuhagi avaldustes märgitud tuvastusnõuetega märkis kohus, et vastavate tuvastusnõuete, milles palutakse tunnistada (tuvastada) nõude loovutus ning laenuleping nr 09320817822 tühiseks (kehtetuks) või tuvastada nõude suhtes aegumise kohaldamine, puhul ei ole täidetud TsMS § 373 lg 1 p-des 1-3 sätestatud vastuhagi esitamise eeldused. Kostja (ja Osaühing HEDVIGER) on 10.06.2015 (vastu)hagis välja toonud, et esitatud vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. Kohus leidis, et vastuhagides esitatud tuvastusnõuded ei ole kuidagi suunatud põhihagi tasaarvestamisele ning seetõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud tuvastusnõudeid vastuhagi korras lahendada. Lisaks märkis kohus, et kostja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada kohtule eraldi tuvastusnõude üksnes siis, kui tal on võlasuhte olemasolu tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tal tuleb ka kohtule vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Kostja ei ole aga praeguses asjas esile toonud, et tal oleks tuvastusnõuete esitamiseks erilist tuvastushuvi. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on tuvastushuvi põhjendamise vajalikkusele (kohtu 11.05.2015 kirjas) kostja tähelepanu juhtinud.
10.Kohus asus seisukohale, et esitatud vastuhagi avaldustes nimetatud tuvastusnõuded on oma sisult vastuväited hageja hagiavaldusele ning ka sel põhjusel puudub kohtu hinnangul kostjal tuvastushuvi antud nõuete menetlemiseks. Seoses nimetatuga on ka Riigikohus oma 19.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 p-s 36 märkinud, et sellise vastuhagi esitamine on üldjuhul tarbetu ja võib olla TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel lubamatu ning tuleks jätta menetlusse võtmata, kui kohtu menetluses on juba sama vaidluse lahendamine, sh hageja(te) vastassuunalise hagi alusel (vt ka Riigikohtu 12.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-185-13, p 10). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ka praegusel juhul on kohtule esitatud vastuhagides toodud tuvastusnõuded lubamatud ning nende menetlemisest tuleb ka
TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda, kuivõrd need on käsitletavad vastuväidetena hageja hagiavaldusele. Seoses aegumise tuvastamisega viitas maakohus Riigikohtu 31.01.2014 otsuse nr 3-2-1-166-13 p-le 12 ning leidis, et kostja vastav aegumise taotlus on käesoleval juhul lahendatav hagi vastuväitena.
11.11.05.2015 kirjas juhtis kohus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja leppetrahvinõude kujunemine on ebaselge ning leidis, et kostjal tuleb nimetatut kohtule täpsustada ja selgitada, millisel õiguslikul alusel on kostja vastav nõue kujunenud. Kohus märkis, et kõigi nõude aluseks olevate asjaolude kohta tuleb võimaluse korral esitada asjakohased tõendid, viidates selgelt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole eeltoodud puudusi kõrvaldanud, kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud arusaadavaid selgitusi oma leppetrahvinõude kujunemise kohta. Kohus rõhutas, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad tulenema (vastu)hagist endast. 10.06.2015 vastuhagis on viidatud küll hagejapoolsele informeerimiskohustuse täitmata jätmisele, kuid samas ei ole kohtule selgelt välja toodud, millest konkreetselt vastav hageja kohustus (ning esitatud leppetrahvi nõue) tuleneb. Kohus juhtis tähelepanu, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatus, s.o informeerimiskohutuse rikkumise korral kohaldatavas leppetrahvis, kokkulepitud ka nt tarbimislaenu lepingu nr 09320817822 raames. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd vastuhagides esitatud leppetrahvi nõue on endiselt ebaselge, tuleb nimetatud nõude menetlemisest keelduda.
12.Lisaks eeltoodule juhtis kohus 11.05.2015 kirjas kostja tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud vastuhagilt on tasumata ka riigilõiv ning selgitas, et kostjal tuleb kohtule tasuda riigilõiv lähtuvalt oma vastuhagiavalduse hinnast. Vaatamata eeltoodule ei ole aga kostja oma (09.02.2015) vastuhagi avalduselt kohtule riigilõivu tasunud. Kohus selgitas, et kuivõrd kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks oma vastuhagi aluses ja esemes ebaselgusi kõrvaldanud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kostja vastuhagi avalduse hinda ning määrata sellelt makstavat riigilõivu suurust. Samuti ei ole riigilõivu tasutud ka 10.06.2015 kohtule esitatud vastuhagilt. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi(de) menetlemisest ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel keelduda. Määruskaebus
13.28.09.2015 esitasid kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) määruskaebuse, mille maakohus jättis 02.10.2015 määrusega käiguta ja andis tähtaja kaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks ning kohustas kaebuse esitajaid esitama kohtule menetlusdokumendi, milles on selgelt väljendatud protsessulaane taotlus, märkides ära, millises ulatuses ja millist maakohtu määrust kaebuse esitajad vaidlustavad ning missugust lahendit kaebuse esitajad taotlevad.
14.19.10.2015 esitas kostja täpsustatud kaebuse, millega palub tühistada Harju Maakohtu 09.09.2015 määruse kostjat puudutavas osas ning saata asi maakohtule uue otsuse tegemiseks, millega jätta hagi läbi vaatamata või tsiviilasjas menetlus lõpetada. Ühtlasi märkis kostja, et vaidlustab Harju Maakohtu 02.10.2015 määruse, millega määrati tähtaeg määruskaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks.
15.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kontrollinud tsiviilasja kohtualluvust. Kostja elab alates 19.12.2014 püsivalt Soome Vabariigis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades) art 16 lg 2 järgi ei allu käesolev tsiviilasi Eesti kohtule.
16.Maakohus ei ole eelmenetluses kontrollinud, kas nõude loovutus ning nõude omandamine hageja poolt on toimunud kehtivalt. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamine ei ole toimunud kehtivalt kuna panga osanikud ei ole nõude loovutusega nõustunud. Kohus ei ole välja selgitanud kostja õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamisel, milleks on 490 euro tasumise tuvastamine Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) poolt laenulepingu katteks kostja eest. Maakohus on ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise, kui nõuab kostjalt hageja informeerimiskohustuse täitma jätmise ja leppetrahvi nõude põhjendamist. Maakohus ei ole andnud kostjale rekvisiite riigilõivu tasumiseks. Vastus määruskaebusele
17.Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
18.02.11.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) 28.09.2015 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja kostja 19.10.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu 02.10.2015 määrust.
19.Muus osas jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 09.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis õigesti kostja hagi menetlusse võtmata.
21.Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et kostja hagis esitatud tuvastusnõuded kujutavad endast vastuväiteid hageja hagile, millele kohus saab anda hinnangu hageja poolt esitatud hagi lahendamise käigus. Kostja nõudeid ei ole alust menetleda iseseisva hagina. Hageja on kostja vastu esitanud laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõude, mida lahendades tuleb kohtul võtta seisukoht, kas lepingud on kehtivad ning kas vaidlusalune võlgnevus on tasutud. Maakohtul puudus alus võtta menetlusse ka leppetrahvi nõuet, kuna hoolimata maakohtu nõudmisest ei selgitanud kostja leppetrahvi nõude aluseks olevaid asjaolusid.
22.Alusetu on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud kostjale rekvisiite riigilõivu tasumiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus oma 11.05.2015 kirjas kostjale selgitanud, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv vastavalt vastuhagi hinnale, edastanud kostjale vastavad pankade rekvisiidid riigilõivu tasumiseks ja määranud riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja.
23.Kuna määruskaebus on esitatud kostja hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale, siis ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud kostja väited, mis puudutavad hageja hagi mitteallumist Eesti kohtule. Samal põhjusel ei saa kostja käesolevas määruskaebuses taotleda hageja hagi läbi vaatamata jätmist ja menetluse lõpetamist.
24.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lgst 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.