2-20-9318
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-9318
Tsiviilasi
Sxxxxx Mxxxxxx ja Bxxxxxx Mxxxx hagi Mxxxx Mxxxxxx vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Sxxxxx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx maakond); Hageja II: Bxxxxxx Mxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond); Hagejate seaduslik esindaja: Kxxxxxx Mxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond); Hagejate lepinguline esindaja: Nastasja Musienko (Hugo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: Soome Vabariik, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hagejatele teadaolev elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (3)
2 (3)
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri väljavõtete (tl 3; 8; 9, 11) kohaselt on MxxxxxMxxxxx SxxxxxxMxxxxxx ja BxxxxxxxMxxxx isa. Seega on kostja, kui hagejate isa, kohustatud hagejaid ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist kummagi hageja kasuks summas 200 eurot, s.o. vähem kui PkS § 101 lg.1 ettenähtud määr ja seega puudub hagejatel kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub kummagi hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 200 eurot alates 27.06.2020. a. Elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejatel lepinguline esindaja. Hagejad kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega saab asuda seisukohale, et hagejatel kindlaksmääratava menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.