2-20-8742/12 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

26.08.2020. Kohtuistung toimus 14.10.2020. Hageja esitas lõpliku seisukoha 20.10.2020. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust ja lõplikku seisukohta esitanud. Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, poolte abielu sõlmiti 26.11.1988, abikaasade varasuhtena kehtib varaühisuse varasuhe. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid pöördumatult 2020.a alguses. Hageja soovib abielu lahutada ja abielu kestel soetatud ühisvara jagada. Hageja ja kostja ühisvara hulka kuulub kinnistu, asukohaga XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa XXX). Kinnistu on soetatud AS-ist Swedbank võetud eluasemelaenuga. Laenulepingu kohaselt on laenusaajateks mõlemad abikaasad. Hagiavalduse esitamise seisuga on eluasemelaenu laenujääk 35 314,12 eurot. Kuivõrd kostja on viimase poole aasta jooksul ööbinud perekonna senises ühises elukohas üksnes mõned ööd ega ole avaldanud soovi saada kinnistut enda ainuomandisse, soovib hageja jagada ühisvarasse kuuluva kinnistu selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse koos laenu tagasimaksmise kohustusega. Hageja eesmärgiks on muu hulgas säilitada poolte ühisele alaealisele lapsele kodu. Poolte ühisvara hulka kuuluvad täiendavalt neli sõiduautot ja kostja nimele registreeritud osalused äriühingutes XXX, XXX, XXX ning XXX. Hageja on nõus jätma need kostja ainuomandisse. Täiendavalt kuuluvad poolte ühisvarasse kummagi abikaasa pangakontodel olevad rahalised vahendid. Hageja ja kostja abielusuhted on alates 2020.a algusest pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi poolte kooselu taastada. Kuivõrd kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamast, palub hageja kohtul poolte abielu lahutada. Hageja soovib jagada poolte ühisvara asjadena, selliselt, et kumbki pool ei peaks maksma teisele poolele rahalist hüvitist. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud soovi osta hageja osa kinnistust ja võtta üle pangalaen, soovib hageja jätta kinnistu enda ainuomandisse koos pangalaenuga. Kostja ainuomandisse jäävad temale nimele registreeritud osaühingute osad ja kõik perekonna sõiduautod. Hageja loeb mõlemale poolele vara võrdselt jagatuks. Hageja on seisukohal, et ülaltoodud ühisvara jagamise viis koormab ühisomanikke kõige vähem ja palub hagi rahuldada. Hageja palub kohtul poolte abielu lahutada, lõpetada poolte abielu kestel omandatud varade ühisomand ja jagada ühisvara ning sellel lasuvad kohustused. Arvestades kummagi poole ainuomandisse jääva väärtust, ei maksa kumbki pool teisele mistahes hüvitist. Hageja palub jätta hageja ainuomandisse: -kinnistu XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa XXX); -hageja nimele avatud pangakontodel oleva raha; -määrata, et hageja, kostja ja AS-i Swedbank vahel 25.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 11031932-EL tulenevad hageja ja kostja solidaarkohustused AS-i Swedbank ees jäävad pooltevahelises suhtes hageja kanda. Hageja palub jätta kostja ainuomandisse: -sõiduautod Volkswagen Sharan (numbrimärk XXX), Volkswagen Sharan (numbrimärk XXX), Volkswagen New Beetle (numbrimärk XXX) ja Volkswagen Tiguan (numbrimärk XXX); -kostja nimele registreeritud osalused äriühingutes XXX, XXX, XXX ja XXX; -kostja nimele avatud pangakontodel oleva raha. 20.10.2020 menetlusdokumendis palub hageja hagiavalduse täies ulatuses rahuldada. Kostja ei ole kirjalikult hagile vastanud ega esitanud kohtule vastuhagi selleks ettenähtud tähtaja jooksul, Seetõttu on kohtu menetluses üksnes hageja hagiavaldus ning selles toodud ühisvara koosseis ja jagamise viis. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ja palub kohtul abielu lahutada, lõpetada ühisomand ja jagada ühisvara hagiavalduses toodud viisil. Hageja on kaotanud kostja vastu usalduse ega soovi abielulisi suhteid taastada. Abielu lahutamise järgselt soovib hageja kanda perekonnanime XXX. Poolte ühisvarasse kuulub alljärgnev abielu kestel soetatud vara: kinnistu (registriosa XXX), kinnistu on soetatud pangalaenuga; sõiduautod Volkswagen Sharan (XXX),

Volkswagen Sharan (XXX), Volkswagen New Beetle (XXX) ja Volkswagen Tiguan (XXX); osalused äriühingutes XXX, XXX, XXX ning XXX; kummagi abikaasa pangakontodel olevad rahalised vahendid. Ühisvara koosseisu osas pooltel vaidlus puudub. Hageja tegi kostjale enne kohtusse pöördumist korduvalt ettepaneku lahutada abielu kohtuväliselt ja jagada ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb kinnistu, mis oli eelnevalt perekonna ühiseks elukohaks ja kus hageja elab jätkuvalt koos poolte ühise alaealise tütrega; kusjuures hageja võtab üle kinnistuga seotud laenu tagasimaksmise kohustuse. Kostja ainuomandisse jäävad kõik neli sõiduautot ning äriühingute osalused. Kummagi pangakontodel olevad rahalised vahendid jäävad selle poole ainuomandisse, kelle nimele on kontod avatud. Hageja oli enne kohtusse pöördumist ja on siiani seisukohal, et ühisvara on võimalik jagada asjadena selliselt, et kumbki pool ei pea maksma teisele poolele rahalist hüvitist. Hageja hinnangul on kummagi abikaasa ainuomandisse jääva vara väärtus võrdne. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist. Kostja ei avaldanud ka 14.10.2020 toimunud kohtuistungil, mis tema arvates on ühisvarasse kuuluvate esemete väärtus. Kostja ei ole vastanud ühelegi hageja ettepanekule suuliselt ega kirjalikult ning on pahatahtlikult venitanud käesoleva tsiviilasja menetlust. Hageja lepinguline esindaja saatis hageja eest ja nimel 03.04.2020 kostjale viimase kirjaliku kohtuvälise ettepaneku, millele kostja ei vastanud. Kostja ei vastanud sisuliselt ka hagiavaldusele ega esitanud vastuhagi selleks kohtu poolt määratud tähtajal, mistõttu on käesolevas menetluses läbivaatamisel üksnes hageja poolt esitatud hagiavaldus ning selles toodud ühisvara jagamise viis. Kohtuistungil ega kohtu antud tähtajal ei õnnestunud pooltel saavutada asjas kompromissi. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja menetlus on põhjustatud ja tingitud üksnes kostja pahatahtlikust käitumisest ja asjaolust, et kostja keeldus kohtuväliselt abielu lahutamisest ja ühisvara jagamise osas läbirääkimiste pidamisest, palub hageja kohtul jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu seisukoht Abielulahutuse nõue Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Pooled on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanikud ja elavad Eestis. Eesti kohus võib poolte abielu lahutada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Kohus on pooled isiklikult kohtuistungil ära kuulanud vastavalt TsMS § 346 lg 2. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad

valikud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole ühist soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõue Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvaraks on: -kinnistu XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa XXX); -hageja nimele avatud pangakontodel olev raha; -kostja nimele avatud pangakontodel olev raha; -hageja, kostja ja AS-i Swedbank vahel 25.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 11-031932-EL tulenev hageja ja kostja rahaline kohustus AS-i Swedbank ees; -sõiduautod Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen New Beetle (registreerimismärk XXX) ja Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXX); -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 21 000 krooni (EEK); -XXX (registrikood 11XXX528) osa nimiväärtusega 20 000 krooni (EEK); -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2558 eurot; -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 63 eurot. Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt. Hageja palub jätta hageja omandisse: -kinnistu XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa XXX); -hageja nimele avatud pangakontodel olev raha; -hageja, kostja ja AS-i Swedbank vahel 25.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 11-031932-EL tulenevad hageja ja kostja rahalised kohustused AS-i Swedbank ees;

Hageja palub jätta kostja omandisse: -sõiduautod Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen New Beetle (registreerimismärk XXX) ja Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXX); -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 21 000 krooni (EEK); -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 20 000 krooni (EEK); -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2558 eurot; -XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 63 eurot; -kostja nimele avatud pangakontodel olev raha. Hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr XXX) Hageja palub jagada hageja ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa nr XXX). Hageja on kohtuistungil nõustunud sellega, et kinnistu väärtus on see, millega pooled selle ostsid, so 209 000 eurot. Kinnistu ostu-müügihind on tõendatud 30.05.2011 lepinguga, koostatud ja tõestatud Tallinna notari Mari-Liis Parmase asendaja Eve Biene notaribüroos, registreeritud nr 1324. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kinnistu jääb hageja omandisse. Kostja ei ole esitanud tõendeid kinnistu (registriosa nr XXX) väärtuse kohta. Kostja on kohtuistungil väitnud, et tema soov on, et Randveres olev maja hinnatakse ära, kuid ei mõista, miks peaks tema ainuisikuliselt hindama vara, kui see on poolte ühisvara. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust kinnistu väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet kinnistu jagamiseks enda omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jätab kinnistu (registriosa nr XXX) hageja omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr XXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud XXX ja XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada hageja nimele avatud pangakontodel olev raha Hageja palub jagada hageja ainuomandisse hageja nimele avatud pangakontodel oleva raha. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud pangakontodel olevate rahasummade suurust. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jätab hageja nimele avatud pangakontodel oleva raha hageja omandisse. Hageja nõue jagada hageja, kostja ja Swedbank AS vahel 25.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 11-031932-EL tulenev rahaline kohustus Hageja palub jagada hageja ainuomandisse hageja, kostja ja Swedbank AS vahel 25.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 11-031932-EL tuleneva hageja ja kostja rahalise kohustuse Swedbank

AS ees. Kohtule on esitatud Swedbank AS väljavõte, millest nähtub, et hageja, kostja ja Swedbank AS vahel on sõlmitud laenuleping nr 11-031932-EL, laenusumma suurus on 188 000 eurot, millele lisandub intress ja tagasimakse tähtaeg on 15.05.2026. Kohtule on esitatud Swedbank AS väljavõte, mille kohaselt oli 19.05.2020 seisuga laenu põhiosa jääk 35 314,12 eurot ja igakuise makse suurus 500,05 eurot. Kostja väite kohaselt on 14.10.2020 kohtuistungi seisuga laenujääk 33 000 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et laenulepingust nr 11031932-EL tulenev rahaline kohustus jääb hagejale. Pooled on üksmeelel selles, et nimetatud laenuleping sõlmiti kinnistu (registriosa nr XXX) omandamiseks. Kuna kinnistu (registriosa nr XXX) jääb hageja omandisse, siis on põhjendatud ja mõistlik jätta ka kinnistuga seotud laenukohustus, mis tuleneb laenulepingust nr 11-031932-EL, hageja omandisse. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude. Hageja nõue jagada sõiduautod Volkswagen Sharan (XXX), Volkswagen Sharan (XXX), Volkswagen New Beetle (XXX) ja Volkswagen Tiguan (XXX) Hageja palub jagada kostja ainuomandisse sõiduautod Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen New Beetle (registreerimismärk XXX) ja Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXX). Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduautode väärtuse kohta. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust sõiduautode väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja on küll kohtuistungil väitnud, et tal ei ole ilmselgelt nelja autoga mitte midagi teha, kuid ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet sõiduautode jagamiseks hageja omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jätab sõiduautod Volkswagen Sharan (XXX), Volkswagen Sharan (XXX), Volkswagen New Beetle (XXX) ja Volkswagen Tiguan (XXX) kostja omandisse. Hageja nõue jagada XXX osa Hageja palub jagada XXX (registrikood XXX) osa kostja ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX (registrikood XXX) kantud äriregistrisse 05.05.2006, kostja nimele registreeritud osa nimiväärtus on 21 000 krooni (EEK). Kostja on küll kohtuistungil väitnud, et kõik ettevõtlusriskid jääksid sel viisil jagamisel talle ja et tema soov on, et ettevõtted hinnatakse ära, kuid ei ole vastu vaielnud sellele, et XXX osa jääb kostja omandisse. Pooled ei ole XXX osa turuväärtuse kohta tõendeid esitanud ja ei ole esitanud kohtule taotlust osaühingu osa väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet XXX osa jagamiseks hageja omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab XXX osa nimiväärtusega 21 000 krooni (EEK) kostja omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 136 kohaselt, osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Äriregistrist nähtuvalt ei ole XXX osakapitali suurus eurodes äriregistrisse kantud, mistõttu ei saa kohus osa nimiväärtust väljendada eurodes. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150 lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab XXX osa kostja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus XXX osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada XXX osa

Hageja palub jagada XXX osa kostja ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX (registrikood 11XXX528) kantud äriregistrisse 21.07.2008, kostja nimele registreeritud osa nimiväärtus on 20 000 krooni (EEK). Kostja on küll kohtuistungil väitnud, et kõik ettevõtlusriskid jääksid sel viisil jagamisel talle ja et tema soov on, et ettevõtted hinnatakse ära, kuid ei ole vastu vaielnud sellele, et XXX osa jääb kostja omandisse. Pooled ei ole XXX osa turuväärtuse kohta tõendeid esitanud ja ei ole esitanud kohtule taotlust osaühingu osa väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet XXX osa jagamiseks hageja omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab XXX osa nimiväärtusega 20 000 krooni (EEK) kostja omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 136 kohaselt, osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Äriregistrist nähtuvalt ei ole XXX osakapitali suurus eurodes äriregistrisse kantud, mistõttu ei saa kohus osa nimiväärtust väljendada eurodes. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150 lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab XXX osa kostja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus XXX osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada XXX osa Hageja palub jagada XXX osa kostja ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX (registrikood XXX) kantud äriregistrisse 05.02.2008, kostja nimele registreeritud osa nimiväärtus on 2558 eurot. Kostja on küll kohtuistungil väitnud, et kõik ettevõtlusriskid jääksid sel viisil jagamisel talle ja et tema soov on, et ettevõtted hinnatakse ära, kuid ei ole vastu vaielnud sellele, et XXX osa jääb kostja omandisse. Pooled ei ole XXX osa turuväärtuse kohta tõendeid esitanud ja ei ole esitanud kohtule taotlust osaühingu osa väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet XXX osa jagamiseks hageja omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab XXX osa nimiväärtusega 2558 eurot kostja omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150 lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab XXX osa kostja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus XXX osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada XXX osa Hageja palub jagada XXX osa kostja ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX (registrikood XXX) kantud äriregistrisse 08.04.1996, kostja nimele registreeritud osa nimiväärtus on 63 eurot. Kostja on küll kohtuistungil väitnud, et kõik ettevõtlusriskid jääksid sel viisil jagamisel talle ja et tema soov on, et ettevõtted hinnatakse ära, kuid ei ole vastu vaielnud sellele, et XXX osa jääb kostja omandisse. Pooled ei ole XXX osa turuväärtuse kohta tõendeid esitanud ja ei ole esitanud kohtule taotlust osaühingu osa väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega kohtuistungil nõuet XXX osa jagamiseks hageja omandisse või muul viisil kui hageja on hagiavalduses taotlenud. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab XXX osa nimiväärtusega 63 eurot kostja omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150

lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab XXX osa kostja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus XXX osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada kostja nimele avatud pangakontodel olev raha Hageja palub jagada kostja omandisse kostja nimele avatud pangakontodel oleva raha. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud pangakontodel olevate rahasummade suurust. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jätab kostja nimele avatud pangakontodel oleva raha kostja omandisse. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagi. Kohus jagab hageja omandisse: kinnistu asukohaga XXX, Harjumaa (kinnistusregistriosa nr XXX); Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 11-031932-EL tuleneva laenukohustuse rahalise kohustusena ja XXXi nimele avatud pangakontodel oleva raha. Kohus jagab kostja omandisse: sõiduautod Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), Volkswagen New Beetle (registreerimismärk XXX) ja Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXX); XXX osa nimiväärtusega 21 000 krooni (EEK); XXX osa nimiväärtusega 20 000 krooni (EEK); XXX osa nimiväärtusega 2558 eurot; XXX osa nimiväärtusega 63 eurot ja XXXi nimele avatud pangakontodel oleva raha. Kuna pooled ei esitanud tõendeid ühisvara esemete hariliku väärtuse kohta ja pangakontodel olevate rahasummade suuruse kohta ning ei taotlenud varaesemete väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist, siis lähtub kohus asjaolust, et ühisvara on jagatud poolte vahel võrdselt ja kumbki pool ei pea maksma teisele poolele rahalist hüvitist. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on 1) abielu lahutamine; 4) ühisvara jagamine. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole selle asjaolu, et kostja võib olla teisel arvamusel või vaidleb vastu hageja nõudele või ei nõustu hageja nõudeid täitma enne kohtusse pöördumist, alusel piisavalt põhjendatud jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/