lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3363/36

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 25.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-3363/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-3363

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 2-20-3363

Kohtuasja number Otsuse avalikult tegemise aeg

teatavaks 25. november 2020, kell 13.00 Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A K hagi A K vastu elatise nõudes

Hagihind

2628 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: A K (ik xxx, xxx) Hageja seaduslik esindaja: J K (ik xxx, aadress xxx) Kostja: A K (ik xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A K hagi.
2.Välja mõista A Kilt (ik xxx) elatis A K (ik xxx) kasuks alates 01.03.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni A K täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE NING SEISUKOHAD

2-20-3363

1.Hagiavalduse kohaselt kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja seaduslik esindaja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, so summas 292 eurot.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal maksta elatist nõutud summas, ta on töötu, viibib vahi all. Lisaks on tal veel teine tütar, kellele ta maksis elatist kokkuleppel ja kes on 18 aastane. On nõus elatist tasuma, kui hakkab tööle.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus määras elatise nõude lahendamise kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 aluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest 292 eurot kuus. Kostja väitel ei võimalda tema majanduslik olukord elatist maksta.
5.Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustust täidetakse PKS § 100 lg 2 järgi reeglina perioodiliste maksetega, makstes lapsele elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagi esitamise seisuga tuli alaealisele lapsele maksta elatist töötasu alammärast pool, so. 292 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6.Eesti Töötukassa andmetel ei ole kostja töötuna ega tööotsijana arvel, sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole kostjale määratud pensioni ega sotisaaltoetusi. EMTA andmetel on kostjale perioodil 01.05.2019 – 30.04.2020 teostatud väljamakseid 16854,30 eurot (töötasu), mis teeb keskmiseks palgatuluks kuus 1404,53 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx, sõidukeid tema nimel ei ole. Käesolevaks ajaks on kostja vahi alt vabanenud ning TÖR-i andmetel töötab xxx. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimumsummas. Kostja on kinnitanud, et tööle asumisel on nõus elatist tasuma. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära. Kostjal ei ole tuvastatud töövõimetust. Ühtegi muud väidet ja asjaolu, mis annaks alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja esitanud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada.
7.Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-118-12, p 15). Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

2-20-3363 aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palus esialgses hagis välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*292). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot, Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hagejad määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja