Menetlusosalised ja nende Hageja: D T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Aleksei esindajad Smelov Kostja: A Š (isikukood xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A Šilt D Ti kasuks välja igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates 21. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada A Šit maksma punktis 2 nimetatud elatis iga kalendrikuu eest ette, kandes see hiljemalt jooksva kuu
1.kuupäevaks D Ti arvelduskontole nr xxxx.
4.Kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb A Šil maksta D Tile viivist võlgnetavalt elatise summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta rahuldamata D Ti nõue elatise väljamõistmiseks summas 1215,46 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 21.02.2019–20.02.2020.
6.Jätta rahuldamata D Ti taotlus tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks.
7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.D T esitas 21.02.2020 Harju Maakohtule hagi A Ši vastu (täiendatud 21.02.2020), milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 21.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määras ja elatise tagantjärgi ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 1215,46 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma viivist võlgnetavalt elatiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja I T ja kostja ühine laps. Vanemad elavad alates 2009.a lahus. Hageja elab koos oma emaga, kes tema eest hoolitseb ja teda üleval peab. Kostja ei ela hagejaga koos ja ei osale tema kasvatamises. Kostja tasub hagejale elatist üksnes 100 eurot kuus, mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav.
3.Kostja teadis, et hageja nõuab temalt elatise maksmist vähemalt 200 eurot kuus, kuna hageja esitas 16.10.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 200 euro suuruse elatise saamiseks. Kostja pidi seega maksma hagejale perioodil 21.02.2019 kuni 20.02.2020 elatist vähemalt 2400 eurot (12×200), kostja on tasunud vaid 1184,54 eurot. Hagejale on ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud seega kahju 1215,46 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja on nõus, et tal on kohustus hagejat ülal pidada, kuid ei ole nõus nõude suurusega. Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus alates talle hagiavalduse kättetoimetamisest 24.04.2020. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
5.Kostja ja hageja ema elavad lahus, hageja elab oma ema juures. Kohus võttis hagi ebaõigesti menetlusse. Kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise kohta on tehtud otsus tsiviilasjas nr 217-122964, kus vanemad saavutasid kokkuleppe, et kostja maksab hagejale igakuise elatisena 100 eurot.
6.Kuna kostja maksis elatist vastavalt kokkuleppele nõuetekohaselt ja hageja ei ole kostjale enne hagi esitamist mingeid pretensioone esitanud, ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Elatise saab seega välja mõista alates 24.04.2020, kui kostja sai teada tema vastu esitatud nõudest.
7.Riigikohtu praktika kohaselt võib miinimumelatis olla ebaproportsionaalne. Kostja töötab xxxx AS-s töötasuga 750 eurot kuus. Kotjal ei ole vara. Hageja ema ei ole enda sissetuleku kohta andmeid esitanud. Ka hageja ema peab oma poega üleval pidama.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude elatise välja mõistmiseks edasiulatuvalt, alates hagiavalduse esitamisest. Hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
10.Hageja esitas kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
11.Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hageja nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Hageja sünnitõendi kohaselt on kostja hageja isa ja hageja on alla 18.a vana (tl 21). Kostja ei ole neid asjaolusid ka vaidlustanud. Samuti kinnitas kostja, et elab hagejast lahus ja hageja elukoht on tema ema juures.
12.Kolmanda eelduse puhul on vaja tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hageja vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud.
12.1.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).
12.2.Eeltoodust tulenevalt ja kuna hageja nõuab kostjalt elatist seaduses sätestatud määras, eeldatakse, et see vastab tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kuluvale summale ja hageja ei pea oma vajadusi täiendavalt tõendama.
12.3.Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga koos ja täidab ülalpidamiskohustust vaid osaliselt, makstes hagejale elatist 100 eurot kuus, mis ei ole piisav. Hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud hagejale perioodil jaanuar 2019 kuni veebruar 2020 iga kuu 100 eurot, v.a august 2019 (50 eurot), oktoober 2019 (115 eurot) ja detsember 2019 (122 eurot), (tl 5). Elatise maksmist summas 100 eurot kuus kinnitas ka kostja ja esitas selle kohta maksekorraldused perioodi kohta november 2019 kuni aprill 2020 (tl 30–35).
12.4.Õige ei ole kostja seisukoht, nagu ta täidaks oma kohustusi nõuetekohaselt, kuna tasub lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-122964 sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilasi nr 2-17-122964 algas hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja lõppes määrusega, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest (tl 52). Kostjalt ei ole varem elatist välja mõistetud ja ülalpidamiskohustuse täitmise osas ei ole kinnitatud ka kohtulikku kokkulepet. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumise kohta summas 100 eurot kuus. Kostja väide kokkuleppe olemasolu kohta on tõendamata.
12.5.Kuna hageja igapäevaste vajaduste katmiseks kulub seadusest tulenevalt eelduslikult oluliselt rohkem kui 100 eurot kuus (käesoleval aastal peab lahus elav vanem andma elatist 292 eurot kuus), ei anna kostja hagejale ülalpidamist piisavalt ja hagejal on õigus kostjalt elatise maksmist nõuda.
13.Kostja vaidles vastu ka tema vastu esitatud nõude ulatusele. Kostja leidis, et ta on võimeline tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus, arvestades, et tema töötasu on 750 eurot kuus ja tal ei ole muud sissetulekut ega vara.
13.1.Kohus leiab, et kostja väited tema vähese sissetuleku kohta ei ole õiged. Kostja esitas koos hagile esitatud vastusega maksekorraldused temale xxxx AS poolt töötasu maksmise kohta. Kostja töötasu oktoobris 2019 oli 958,82 eurot (tl 36), detsembris 2019 oli 1026,82 eurot (tl 37), jaanuaris 2020 oli 967,57 eurot (tl 38), veebruaris 2020 oli 733,17 eurot (tl 39) ja märtsis 2020 oli 821,75 eurot (tl 40). Kostja viie kuu keskmine töötasu on seega tegelikult olnud 901,93 eurot, mitte 750 eurot nagu väitis kostja.
13.2.Kostja ei selgitanud, mis põhjusel ei piisa sellest töötasust hagejale nõutud määras elatise tasumiseks. Samuti ei selgitanud kostja, miks tal ei ole võimalik teenida suuremat töötasu või saada täiendavaid sissetulekuid. Üksnes sissetuleku puudumine või väited selle ebapiisavusest ei anna alust leida, et kostjal ei ole võimalik oma kohustust täita. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Kui vanem ei ole oma kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus selgitas nimetatud kostjale ja palus tal põhistada tema enese tavaliseks ülalpidamiseks tehtavad vajalikud kulud ja tõendada oma majanduslik seis. Kostja kohtule andmeid ei esitanud ega selgitanud oma varanduslikku olukorda ja tegelikku võimekust lapsele elatist maksta. Kohus selgitab, et kui hageja eelduslikud kulud, mille eest kostja vastutab, on seadusest tulenevalt 292 eurot kuus ja kui kostja omad on võrreldavas suuruses, tuleb kostja sissetulek jagada 50/50 proportsioonis. Seega on kostjal võimalik hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda, isegi kui tõele vastaks väide, et tema sissetulek on 750 eurot kuus.
13.3.Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid,
mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kostja ei ole selliseid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest esile toonud.
13.4.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus vähendada hageja poolt nõutavat elatist alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud. Hageja nõue rahuldatakse. Põhjendatud ei ole kostja taotlus mõista elatis välja alates hagi kättesaamisest 24.02.2020. TsMS § 362 lg 1 kohaselt loetakse nõude esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Seega ei oma hagi kostjale kättetoimetamise aeg nõude rahuldamisel ja elatise hageja kasuks väljamõistmisel sisulist tähtsust.
14.Vastuseks kostja väitele selle kohta, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka teise vanema kohustust lapsele ülalpidamist anda, selgitab kohus, et elatise vaidluses ei koguta igal juhul teise vanema varalise seisundi kohta andmeid. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust osavõlgnikuna eelduslikult võrdsetes osades. Käesolevas tsiviilasjas arutab kohus kostja, s.o lahuselava vanema PKS § 100 lg-st 2 tulenevat kohustust anda lapsele ülalpidamist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Lapsega koos elav vanem täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult, temaga koos elades. Lapsega koos elava vanema varanduslik seisund ei ole asjaolu, mis PKS § 102 lg 2 kohaselt annaks alust mõista kostjalt elatis välja alla seaduses sätestatud määra.
15.Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks tõendanud vanematevahelise elatise maksmise kokkuleppe, ei välista ega piira see lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist (PKS § 100 lg 3 teise lause). Vanemate kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
16.Hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt summas 1215,46 eurot perioodi eest 21.02.2019 – 20.02.2020 jääb rahuldamata.
16.1.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Viidatud sätte mõtte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus võtab tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel arvesse, kas õigustatud isik on nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult endale ülalpidamist nõudnud, kuna teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ja olla talle ebamõistlikult koormav.
16.2.Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ta oleks nõudnud kostjalt 2019.a elatist suuremas summas kui see, mida kostja tasus. Hageja viitas vaid veel kaks aastat enne seda, s.o 2017. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, milles ta nõudis kostjalt elatist summas 200 eurot kuus. Nimetatu ei ole aga hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks piisav. Hageja ei jätkanud tsiviilasjas nr 2-17-122964 pärast kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist elatise nõudmist. Hageja tugineb hoopis sellele, et ta ei pidanudki kostjale oma nõuet meelde tuletama. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.
16.3.Hageja märkis hagiavalduses, et kostja on tasunud talle elatist 100 eurot kuus. Ainuüksi sellest, et hageja esitas 2017.a avalduse elatise saamiseks summas 200 eurot kuus, kui ta samas elatise nõudmist ei jätkanud, ei pidanud kostja aru saama, et hageja ootab temalt elatise tasumist suuremas ulatused. Asjaolusid või tõendeid, millest nähtuks, et hageja pöördus perioodil 21.02.2019 – 20.02.2020 kostja poole elatise saamiseks, hageja esile toonud ei ole. Hageja nõue
elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ei ole seetõttu põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on elatise kostjalt väljamõistmine olukorras, kus hageja ei ole vaidlusaluse aasta jooksul kostjale oma nõudest teatanud ega elatise maksmist suuremas ulatuses nõudnud, tema suhtes ebamõistlikult koormav. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks sellisel juhul enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.
17.Hageja taotlus tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks jääb rahuldamata. Taotlus on põhistamata ja sisustamata. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Täitemenetluses saab täita üksnes jõustunud kohtulahendit. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus palus hagejal 18.06.2020 selgitada oma taotlust ja tuua esile, millises ulatuses on elatis hädavajalik. Hageja selliseid asjaolusid esile ei toonud. Otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise eeldused on seega täitmata.
18.Hageja palus kohustada kostjat tasuma võlgnetavalt elatiselt ka viivist. Hageja viivisenõue rahuldatakse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja palus kohustada kostjat tasuma elatise iga kuu eest ette hiljemalt kuu esimeseks kuupäevaks. Seega tuleb kostjal iga üksiku kohustuse täitmisega viivitamisel maksta viivist alates 2. kuupäevast kuni kohustuse täitmiseni.
19.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta iga kuu eest ette hiljemalt kuu esimeseks kuupäevaks hageja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral oma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja ühe nõude, kuid jätab teise nõude tervikuna rahuldamata, tuleb käesolevas asjas kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.