Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja: YY, lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskuludest 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda. Maakohtu otsus on jõustunud elatise võlgnevuse ja igakuiselt elatise väljamõistmise osas.
Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Mõista välja XX-lt CC kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019 - 05.02.2020 eest summas 561,60 eurot.
4.3.XX on kohustatud maksma punktis 4.2 nimetatud elatise võlgnevuse hageja ema YY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlg“.
4.4.Mõista välja XX-lt CC kasuks igakuine elatis alates 06.02.2020 kuni CC täisealiseks saamiseni 1⁄2 ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
2-20-1987
4.5.XX on kohustatud maksma punktis 4.4 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäeval hageja ema YY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“.
4.6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda.
4.7.Rahuldada hageja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata hageja maakohtu menetluskuludena kindlaks 2 985 eurot.
4.9.Mõista vastavalt menetluskulude jaotusele XX-lt CC kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 2 089,50 eurot, millelt tuleb XX-l tasuda CC-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.10.Jätta poolte ringkonnakohtus esitatud taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CC esitas 06.02.2020 hagi XX vastu elatise saamiseks. Hageja nõuab kostjalt elatise võlgnevust perioodi 01.07.2019 kuni 05.02.2020 eest kokku summas 1 962 eurot ning igakuise elatise tasumist mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 28.10.2023). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.YY ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg CC. Hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi alates 2019. a juulist. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei nõustu kostja väitega hageja huvides tehtud kulutuste kohta. Need kulutused on tõendamata. Väär on kostja väide, et pärast vanemate lahkuminekut viibis hageja suure osa ajast kostja juures ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja viibis elatise võlgnevuse perioodil (v.a juulis 2019. a, mil suhtlust peaaegu ei toiminud) kostjaga kolmapäeva õhtust (kooliperioodil pärast koolitunde ja kodus kooliülesannete tegemist) kuni neljapäeva hommikuni (ehk sisuliselt läks 4 korda kuus isa juurde ööbima) ning iga teise nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni (kuu lõikes 4 ööd). See teeb ühes kuus kokku 8 ööd (ehk ca 25% ajast). Isegi kui kostja andis sel ajal lapsele vahetult ülalpidamist (eluase, toit, meelelahutus), ei anna see automaatselt alust elatise
2-20-1987 vähendamiseks isa juures viibitud päevade võrra. Tihti andis ema lapsele toidu kaasa või käis ta kostjaga samas majas elavate vanavanemate juures söömas. Hageja ei ole alates 12.02.2020 kordagi kostja juures viibinud.
3.Hageja ema poolt hageja ülalpidamiseks tehtud igakuised kulud on keskmiselt 900 eurot. Lisaks on hageja ema kandnud mitmeid ühekordseid kulusid. Kostjalt on nõutud korduvalt hageja ülalpidamist, kuid kostja ütles selgesõnaliselt, et tema ei kavatse maksta. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on elatise nõudest loobunud ning kohtusse pöördumine oli asjatu. Hageja elas nimetatud perioodil ka kostja juures (igas kalendrikuus keskmiselt 11-13 päeva) ning kostja kandis sellega seonduvalt lapse kulusid vahetult. Kostja kannab hagejaga seoses igakuiselt kulusid summas 765,42 eurot, millele lisanduvad ühekordsed kulud. Hageja ema poolt tehtud kulutused ei ole osaliselt põhjendatud. Lisaks leiab kostja, et kulud ei ole tõendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 01.07.2019 - 05.02.2020 eest summas 561,60 eurot ning igakuise elatise alates 06.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 2 985 eurot.
6.Isegi, kui hageja ema oleks kostjale väitnud, et ta on elatise nõudmisest loobunud, saab seda käsitleda vanemate vahelise lapse ülalpidamist puudutava kokkuleppega, mis ei takista lapse elatisnõudega kohtu poole pöördumist (perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kuivõrd hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kostja puhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ning kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, tuleb hagi elatise saamiseks alates 06.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni rahuldada.
7.Pooled ei vaidle, et hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures vähemat 8 ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast) ning alates 12.02.2020 ei ole hageja kostja juures viibinud. Välja arvatud arvuti kulu ulatuses (1400,40 eurot), ei ole tõendatud kostja poolt kulutuste tegemine hageja ülalpidamiseks. Tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Seega tuleb elatise võlgnevuse nõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 561,60 eurot (1962 – 1400,40).
8.Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev otsus tehtud kostja kahjuks ning menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist 25 tunni ja 33 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga), mis moodustab kokku 4 599 eurot. Põhjendatud ajakulu on 19 tundi ja 54 minutit ning mõistlikuks saab pidada tunnihinda 150 eurot (käibemaksuga). Kokku on põhjendatud hageja menetluskuluks 2 985 eurot.
2-20-1987 Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti ei nõustu kostja menetluskulude kindlaksmääramisega. Maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 2 985 eurot, mis teeb 180 euro (koos käibemaksuga) suurust tunnitasu arvestades 16,6 tundi tööd. Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse ja järgnevate menetlusdokumentide koostamisel peamiselt refereerinud erinevaid seadusesätteid ja kohtulahendeid. Hageja lepinguline esindaja tegeleb igapäevaselt selliste tsiviilvaidluste lahendamisega, mistõttu tal ei tohiks menetlusdokumentide koostamisel niivõrd palju aega kuluda. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskuludest 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
12.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ebaõige on hageja arusaam, et kostja ei ole menetluskulude jaotust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Sellekohane kostja soov avaldub apellatsioonkaebuse viimases lõigus. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud elatise võlgnevuse ja igakuise elatise väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldades arvesse võtmata TsMS § 163 lõike 1. TsMS § 162 lg 1 kohaldub üksnes juhul kui tegemist on hagi täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmisega. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul moodustab hagi rahuldamise ulatus käesoleval juhul 70% (elatise võlgnevuse nõue jäi valdavalt rahuldamata ja igakuise elatise nõude rahuldas kohus täies ulatuses). Tegemist ei ole marginaalse rahuldamise ulatusega, et menetluskulud saaks jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb jätta hageja kanda 30% menetluskuludest ja kostja kanda 70% menetluskuludest.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude kindlaksmääramise ulatust. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse
2-20-1987 üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
15.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik on kostja arusaam, et maakohus lähtus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrast 180 eurot (käibemaksuga). Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 180 eurolt (käibemaksuga) 150 euroni (käibemaksuga) ning lähtus hageja lepingulise esindaja ajakulu osas selle põhjendatud ulatusest, s.o 19 tunnist ja 54 minutist. Sealhulgas on maakohus ka arvesse võtnud hageja lepingulise esindaja poolt menetlusdokumentide koostamiseks vajalikku ajakulu, leides põhjendatult, et need on osaliselt ülepaisutatud. Kokkuvõtteks vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu rohkem kui 5 tunni võrra. Seega on maakohus hinnanud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja on teinud seda erinevate menetlusdokumentide koostamise osas. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et tulenevalt asjaolust, et hageja lepingulise esindaja puhul on tegemist advokaadiga, kes päevast päeva tegeleb sarnaste vaidlustega, tuleks menetlusdokumentide koostamiseks vajalikku ajakulu veelgi vähendada. Kohus peab menetluskulude põhjendatust hindama lähtudes konkreetse tsiviilasja sisust, keerukusest ja mahust. Menetlusdokumentide koostamine ei ole pelgalt tehniline töö, vaid eeldab konkreetsete asjaolude hindamist, nendest faktiliste ja õiguslike järelduste tegemist. Asjaolud, mida on vajalik konkreetsel juhul hinnata, võivad olla erinevad teistest sarnastest vaidlustest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
16.Tulenevalt maakohtu menetluskulude jaotusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seega 2 089,50 eurot (s.o 70% 2 985 eurost).
17.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel osaliselt apellandi ja osaliselt vastustaja kanda. Kolleegiumi hinnangul on kostja oma apellatsioonkaebusega saavutanud sama palju nagu saavutas kostja oma vastuväidetega maakohtus, mistõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et 70% jääb apellandi kanda ja 30% vastustaja kanda.
18.TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata menetluskulusid, mis on tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses lisaks menetluskulude kindlaksmääramisele ka menetluskulude jaotust, kuid arvestades kaebuse sisu ja mahtu on tegemist marginaalse osaga kaebusest. Seetõttu on õige jätta menetluskulud apellatsioonkaebuse osas kindlaks määramata. Sellest tulenevalt tuleb hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
2-20-1987
19.Kostja esitas 11.11.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 660 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei saa kostja tulenevalt TsMS § 178 lg 4 menetluskulude hüvitamist taotleda. Maakohtu menetluse osas märgib kolleegium järgmist. Kostja soovib õigusabikulude hüvitamist, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kostjal käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses olnud lepingulist esindajat. Kostja ei ole menetluse jooksul avaldanud, et tal on lepinguline esindaja ning ka ühestki kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu menetlustoimingute tegemist esindaja poolt. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13).
20.Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 275 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Antud sätet on kohtupraktikas tõlgendatud nii, et RLS § 22 lg-s 1 sätestatud riigilõivuvabastus hõlmab mõlemat menetluse poolt ja kahte kohtuastet. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal vajalik apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu maksta. Kostja saab taotleda selle tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
21.Kostja esitas 11.11.2020 taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks seoses halva majandusliku olukorraga. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kohus ei saa määrata teisele poolele väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumist osamaksete kaupa TsMS § 445 lg 1 alusel. See oleks võimalik vaid poolte omavahelisel kokkuleppel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-14-13786, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.