Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Selleks, et tagada hagejale elamistingimused ajal, mil hageja viibis isaga, on kostjal olnud hageja emaga samaväärsed eluasemekulud (sõltumata sellest, et hageja on kostjaga veetnud vaid osa kuust). Lisaks sellele kandis kostja üksinda lapse transpordi kulud (lapse liikumisel isa ja ema kodude vahel) ning teeb seda tänaseni. Seega on isa kandnud vaidlusalusel perioodil lapsega seotud kulusid, mida ema kandnud ei ole. Käesoleval juhul ei ole hageja ema teinud hageja ülalpidamiseks igakuiselt kulutusi 540 euro ulatuses. Kuna hagi aluseks on väide, et kostja ei ole lapse ülalpidamises üldse osalenud, tuleb hagi alust mõista selliselt, et lapse kõik vajadused kattis hageja ema. Esiteks on selline faktiväide vale. Teiseks on selline väide täielikult tõendamata ning kostjal on põhjendatud kahtlus, et lapse vajaduste rahuldamisele on kulunud oluliselt alla 540 euro kuus. Kostja ja hageja ema on alates 01.10.2019 kandnud hageja kulutused vastavalt vanemate kokkuleppele, võrdses osas. Selle tõttu on kostjale teada, et konkreetselt hageja ülalpidamisele on vanemad kulutanud kahepeale kokku keskmiselt 147,50 eurot kuus. Lisaks on oluline, et kõik hagejaga seotud toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt on laekunud hageja ema arvele. Lisaks on hageja ema saanud hageja tõttu tulumaksusoodustust, kuna koos hagejaga on tal vähemalt kaks alaealist last. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps (sündinud 12.09.2016), kelle ülalpidamist on kostja korraldanud igapäevaselt, elades lapsega koos. Lisaks alaealisele lapsele tuli kostjal vaidlusalusel perioodil pidada üleval ka oma abikaasat, kes oli vaidlusalusel perioodil töötu kuni 19.08.2019. Kostja töötasu oli vaidlusalusel perioodil 1 720 eurot (neto). Kostja igakuised püsikohustused (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising) on kokku 1 171 eurot kuus. Lisaks kütusekulu autoga tööle ja koju sõitmiseks 125 eurot. Seega koos vältimatu kütusekuluga on igakuised kulud 1 296 eurot. Nendes numbrites ei sisaldu ühtegi igapäeva kulu (toit, riided, auto remont, kütusekulu muudele sõitudele jne.). Arvestades kostja sissetulekut ja püsikulusid, jäik kostjal muudeks igapäevasteks kuludeks 424 eurot. Selle summa arvel kandis kostja muuhulgas hageja kulud sellel ajal, kui hageja viibis kostja juures. PKS § 100 lg 3 näeb ette, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira hageja nõude esitamist, kuid kostja palub käesoleval juhul lugeda nõude esitamise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (VÕS § 6 lg 2) ning seetõttu jätta see rahuldamata. Tagasiulatuv elatise nõue tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et alates 01.10.2019 täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust vanemate kirjaliku kokkuleppe alusel ning hagi rahuldamine kahjustaks kostja võimet jätkata hagejale jooksvalt ülalpidamise andmist. Kosjal ei ole 2 430 eurot võimalik tasuda ilma, et kostja võime täita ülalpidamiskohustust oma noorema lapse ja ka hageja ees, ei kannataks. Tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kostja suhtes ebaõiglane ka põhjusel, et täna ei ole hageja ema nõus korraldama hageja transporti jalgpallitrenni ja koju nendel nädalatel, kui hageja elab ema juures ning seetõttu korraldab kostja hageja transporti trenni ja kodu vahel ka nendel nädalatel, kui hageja elab ema juures. Sellest tulenevalt on täna kostja kulutused hageja ülalpidamisele suuremad kui hageja emal ning seda nii aja kui raha osas, mida kostja hageja eest hoolitsemisele kulutab. Hagi M. P. vastu ja selle aluseks olevad asjaolud

12.02.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja M. P. S. P. ühine laps. Vanemad sõlmisid hageja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmiseks kokkuleppe, mis kehtib alates 01.10.2019 ning alates sellest ajast täidavad vanemad hageja suhtes ülalpidamiskohustust selle kokkuleppe alusel. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni elas hageja osa aega oma seadusliku esindajaga ja osa aega kostjaga. Perioodil 14.02 kuni 30.09.2019 kostja hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks elatist ei maksnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista M. P.lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 14.02.2019 kuni 30.09.2019 summas 2025 eurot ning tasumisega viivitamise korral kohustada hagejat tasuma viivist võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduses (§ 113 lg 1) sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja M. P. vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Elatise väljamõistmise eeldused on täitmata ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja on elanud kõnealusel perioodil kostjaga koos ning kostja on osalenud vahetult lapsele ülalpidamise andmisel. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks kunagi üldse elatise maksmist kostjalt nõudnud ehk et pahatahtlik on kohtule väita, et kostja pole täitnud nõudeid, mida talle kunagi isegi esitatud pole. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks kostja maksma elatist, kui hageja ise on väitnud, et on elanud mõlema vanema juures. Arusaamatuks jääb ka hageja väide, et kostja pole tõendanud oma väidet, et on andnud vahetut ülalpidamist, samas kui hageja ise on lause eespool nentinud, et elas mõlema vanema juures. Isegi, kui hageja oleks viibinud isa juures kaks nädalalõppu kuus, mida ta ei teinud, teeks see isa vahetu ülalpidamise andmise perioodiks ca 6 päeva kuus, mida ei saa võrrelda ema vahetu ülalpidamise andmisega ülejäänud kuul. Arvestades, et hageja viibis ema juures igakuiselt vähemalt ca 25 päeva, on hageja ema kandnud siiski ise kõik hageja kasvatamisega seotud kulud nii igapäevaselt, koolis kui ka vabal ajal. Isa panus oli vaid hagejale tagada enda juures viibimise ajal ööbimiskoht, söök ja transport tema juurde. Hagejal on sissekirjutus emaga samal aadressil. Alates 15.07.2015 on mõlema elukoht registreeritud aadressil xxx. Samuti on kõnealusel perioodil saabunud kõik hageja telefoniarved hageja emale, kes need ka kõik ise tasunud on. Taskuraha hagejale kõnealusel perioodil on kandnud vaid kostja. Lapse isa ei ole antud perioodil kordagi lapsele rahalisi ülekandeid teinud. Taskuraha hakkas lapse isa lapsele kandma pärast kokkuleppe sõlmimist 01.10.2019, millest tulenevalt tekkis tal kohustus seda üldse teha. Kostja on tasunud kõik hageja treeningkulud antud perioodil ning Rae Vallavalitsus on perioodi 01.01.2019-31.09.2019 eest tasunud huvitegevusteks hageja emale toetust summas 87,50 eurot. Kui hageja poleks elanud kõnealusel perioodil Rae vallas kostja juures, poleks huviringitoetust ka makstud. Kõik klassiraha kogumised kooli on hageja eest kooli tasunud hageja ema. Kõik isikut tõendavad dokumendid on hagejale taotlenud hageja ema. Kõik kooliga seotud dokumendid on hagejale taotlenud hageja ema. Kõik hagejat puudutavad dokumendid on hageja ema käes, nagu nt vaktsineerimispass, sünnitunnistus, pass, ID-kaart jm hagejaga seonduv. Seoses uue kooliaasta algusega 2019 septembris soetas kostja hagejale uueks kooliaastaks kõik vajaliku. On sellest andnud teada ka hageja isale nii oste planeerides kui ka pärast ostude tegemist esitades hageja isale ostutšekid. Koos koolilaagriga olid augustikuu kooli algusega seotud kulud kokku 630,27 eurot. Lisaks vahetu ülalpidamine ja muud jooksvad lapsega seotud kulud. Seda enam jääb arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja

väidab kohtule pahatahtlikult justkui peaks kostja lisaks nii suurtele kuludele veel lisaks alusetult hageja seaduslikule esindajale tagasiulatuvalt elatist maksma. Kohtu põhjendused

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kohus selgitab, et kohtule esitatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem on andnud lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja S. P. on 06.03.2020 dokumendis kinnitanud, et vaidlusalusel perioodil ei ole ta tasunud elatist ega hageja trenni- ega sidekulusid (kd I lk 80). Kostja on esitanud üksnes tõendi, et on ostnud hagejale 15.09.2020 sisejalanõud summas 25,95 eurot (kd I lk 82). Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Vanemad ei ole kohtul esile toonud, et neil oleks olnud tagasiulatuva perioodi jooksul kokkuleppeid asjade ostmise osas. Samuti on hageja seaduslik esindaja M. P. S. P.lt palunud elatise tasumist 17.06.2019, 26.06.2019, 15.07.2019, 05.08.2019, 11.09.2019, 19.09.2019 e-kirjades (kd I lk 6- 14). Seega on alates juunist 2019 järjepidevalt elatist nõutud. See, et hageja seda alates jaanuarist 2019 teinud ei ole, ei võta hagejalt nõudeõigust. Kohus leiab, et kuna S. P. ei ole elatist perioodil 01.01.2019 kuni 30.09.2019 tasunud, siis on tagasiulatuva elatise nõude esitamine tema vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kuna tagasiulatuva elatise nõude esitamise võimalus tuleneb seadusest, siis ei ole nõude esitamine ka vastuolus hea usu põhimõttega.

6.1 Tantsutrenni eest on hageja ema tasunud perioodil jaanuar kuni mai igakuiselt 35 eurot, septembris 26,25 eurot, lisaks linnalaager 35 eurot (kd I lk 154-158, kd II lk 69-71). Rae valla huvialaringi toetus oli sellel perioodil 87,50 eurot (kd I lk 157). Seega on kokku tasutud 236,25 eurot, millest tuleb maha arvestada toetus summas 87,50 eurot. Üheksa kuu keskmiseks kuluks on olnud seega 16,53 eurot (148,75/9). Kohus loeb seega põhjendatud igakuiseks kuluks seoses tantsutrenniga 16,53 eurot. 6.2 Koolilaagrikulu hõlmab nähtuvalt hageja selgitustest augustikuu laagrit, s.h 235 eurot osaluse eest, 10,74 eurot toidu eest, 15 eurot taskuraha eest, 25 eurot laagri eest ning lisaks transport 15 eurot. Tõendatud on, et hageja osales suvelaagris ja selle eest on tasutud 235 eurot, lisaks 25 eurot ning taskuraha 15 eurot (kd I lk 153, II lk 6, 72-74). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et laagrisse tuleb last ka transportida ning sellega seoses ka kulu tekib ning laagris oleku ajal tekib lapsel toidukulu. Samuti ei saa taskuraha andmist seoses laagrisse minekuga pidada ebavajalikuks. Kohus loeb seega põhjendatud igakuiseks kuluks seoses laagriga hageja poolt väljatoodud summa 33 eurot. 6.3 Sidekulud summas 5 eurot loeb kohus põhjendatuks tuginedes esitatud telefoniarvetele (kd I lk 148-152, kd II lk 76). Nimetatud kulule ei ole ka S. P. vastuväiteid esitanud. 6.4 Arvestades hageja vanusega ei saa ka taskuraha andmist igakuiselt pidada põhjendamatuks. Vaidlusalusel perioodil on ema taskuraha üle kandnud kokku summas 237 eurot (kd I lk 153). Nimetatust tuleb maha arvestada laagri taskuraha summas 15 eurot, mida kohus on juba eelnevalt arvestanud ning 27.09.2019 tasutud summa 20 eurot, kuna ema on tasunud kokku 40 eurot nii septembri kui ka oktoobri eest. Seega on vaidlusalusel perioodil tasutud taskuraha kokku 202 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 22,44 eurot. 6.5 Hageja on kooliealine, mistõttu on talle vajalik osta koolitarbeid, s.h vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, koolilaatasid jms. Kohus loeb tõendatuks, et vaidlusalusel perioodil on M. P. tasunud klassiraha 50 eurot (kd I lk 159) ning pikapäevarühma toiduraha kokku 26,70 eurot, seega kokku 76,70 eurot, mis teeb 9 kuu keskmiseks 8,52 eurot. Kohus ei arvesta klassirahade hulka 29.08.2018 ja 08.12.2018 tasutud summasid, kuna nimetatud kanded on tehtud enne vaidlusalust perioodi. Koolitarvete ostmise kohta on hageja samuti esitanud kuludokumente (kd II lk 7, 12). Samas kohus ei eelda, et kõik kuludokumendid nimetatud perioodi kohta hagejal ka alles oleksid. Kohus loeb seega vajalikuks ja eluliselt usutavaks kuluks koolitarvetele 15 eurot. Seega on eelnimetatud kulud kokku põhjendatud igakuiselt 23,52 eurot. 6.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ning kulu juuksurile. Kohus peab seega mõistlikuks ja põhjendatud kuluks tervisele, hügieenitarvetele ja juuksurile kokku 25 eurot. 6.7 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, s.h eraldi kooli jaoks. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline

on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks ka kuludokumente (kd II lk 8). Kohus on seisukohal, et 50 eurot igakuiselt on mõistlik ja põhjendatud. 6.8 Arvestades lapse vanusega ei saa pidada ebavajalikuks kulutusi ka meelelahutusele ja vabale ajale. Kohus loeb tõendatuks, et hagejaga on käidud x ning ka x Spa-s (kd II lk 14, 82, 83). Suurimaks kuluks on hageja ise pidanud ka sõprade sünnipäevadel osalemist, kus kingitakse sularaha. On usutav, et käiakse teiste laste sünnipäevadel, millega kaasneb samuti kingikulu. Kohus peab mõistlikuks vaba aja kuluks ühes kuus seega 40 eurot. 6.9 Reisimise kulu ei pea kohus põhjendatuks. Kuigi reisimine võib avardada lapse silmaringi, siis tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Kui lapsevanem soovib lapsega reisile minna, siis võib ta seda teha oma vabadest vahenditest. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil välisreisil käinud. 6.10 Hageja enda sünnipäeva kulu moodustab igakuiselt 45 eurot. Kohus arvestab, et mõistlik kulu lapse sünnipäeva pidamiseks võiks jääda 350 euro ulatusse (s.h sünnipäeva pidamine kodus ja väljas), mis tuleks jagada terve aasta peale. Nimetatu nähtub ka hageja poolt esitatud tõenditest, et käesoleval juhul on peopakett maksnud kokku 150 eurot (kd I lk 62), millele lisandub toidukulu 135 eurot (kd I lk 63). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada koduse peo pidamist. Seega on mõistlikuks igakuiseks kuluks 29,17 eurot (350/12). 6.11 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 140 eurot kuus, s.h pangalaenu tagasimakse, kommunaalkulud, elekter, prügivedu, televisioon ja internet. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kuigi hageja ei ole nimetatud kulutuste osas tõendeid esitanud, siis on eeltoodud kulud usutavad, vajalikud ja mõistlikuks 140 euro ulatuses. 6.12 Hageja on märkinud söögikuludeks kokku 100 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. 100 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja usutav toidukulu. 6.13 Transpordi osas ei ole hageja kuludokumente esitanud. Arvestades lapse vanusega saab hageja kohtu hinnangul edukalt kasutada ka tihedamini ühistransporti, mis on tasuta. Samas on usutav, et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik ühistransporti kasutada või on vajadus pikemateks sõitudeks ning sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatud transpordikuluks ühes kuus 15 eurot.

6.14 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 499,66 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 249,83 eurot.

teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kostjale PKS §-s 102 lg 1 asjaolusid ka oma 07.02.2020 kirjas selgitanud ning andnud kostjale tähtaja asjaolude selgitamiseks. S. P. arvelduskonto väljavõttest (kd I lk 83-95) perioodi 01.01.2019-31.08.2019 kohta nähtub, et kostja on saanud töötasu (s.h puhkusetasu) X AS-lt nimetatud perioodil kokku 14 779,07 eurot, mis teeb 8 kuu keskmiseks sissetulekuks 1847,38 eurot. Samuti on 3ndatelt isikutelt laekunud kokku 3970 eurot, Maksu- ja Tolliametilt tulumaks summas 46,75 eurot ning sissemakseid tehtud 505 euro ulatuses. Seega on 8 kuu jooksul täiendavalt laekunud kostjale igakuiselt keskmiselt 565,22 eurot. Lisaks nähtub esitatud dokumentidest, et S. P.l on mootorratas Honda CB 600F (kd I lk 106-107), sõiduauto VAZ 21063 (kd I lk 108-109), haagis KEWNER 757L (kd I lk 110-111) ning kaks kinnistut Harju Maakonnas (kd I lk 112). Seega ei saa kostjat pidada töövõimetuks ega ka varatuks. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. S. P. on oma vastuses märkinud, et tema igakuised kulud on kokku 1171 eurot (eluaseme laen, kommunaalkulud ja auto liising), millele lisandub ka kütusekulu 125 eurot, toit, riided jms. Ühtegi tõendit (v.a konto väljavõte) nimetatud kulude osas ei ole aga kostja esitanud. Iseenesest on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt kulud eluasemele, toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile. Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja pangakonto väljavõtetest. Kohus loeb esitatud konto väljavõttega tõendatuks, et igakuised vältimatud kulud võisid hagejal olla 1000 euro ulatuses. Samas on kostjal olnud korralik igakuine töötasu ning samuti on kostjal olnud võimalus teatud kulude pealt kokku hoida (nt sideteenused, väljas söömised). Kuna keskmine töötasu on kostjal olnud 1847,38 eurot, siis oli nimetatust võimalik ära katta ka kulutused 1000 euro ulatuses. Kohus on tuvastanud, et S. P.l on ka teine laps G. P. (kd I lk 38). Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samas ei ole S. P. teise lapse kulude kohta ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline võrdväärselt mõlema lapse ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps oleks jäänud elatise tasumise korral või tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral halvemasse olukorda kui hageja. Arvestades S. P. keskmise sissetulekuga ning täiendavate väljaminekutega, oli S. P. võimeline mõlemale lapsele elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma.

Kohus on tuvastanud, et S. P.l on uus abikaasa K. T.-P. (kd I lk 39), kes on 10.09.2018 töötuna arvele võetud (kd I lk 40). K. T.-P. konto väljavõttest (kd I lk 97-104) perioodil 01.01.2019-30.09.2019 nähtub, et: Eesti Töötukassa on talle üle kandnud kokku 1989,80 eurot, s.o 8 kuu jooksul keskmiselt 248,73 eurot; Rae Vallavalitsus on septembris tasunud töötasu kokku 590,09 eurot; Sotsiaalkindlustusamet on igakuiselt tasunud peretoetust 158,36 eurot; 3-ndad isikud on teinud ülekandeid kokku 1164,10 eurot, s.o 9 kuu jooksul keskmiselt 129,34 eurot kuus; sissemakseid on tehtud 240 euro ulatuses; Maksu-ja Tolliamet on kandnud üle summa 468,88 eurot. Lisaks nähtub, et S. P. on K. T.-P.le kandnud kokku 2047 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks, et S. P. on oma abikaasat igakuiselt keskmiselt toetanud 227,44 euro ulatuses. Kohus järeldab, et kuni septembrini võis see olla ka vajalik, kuna abikaasa oli töötu ning suuremad sissetulekud puudusid. Kuna septembris 2019 on aga S. P. abikaasale laekunud töötasu, siis kohus järeldab, et K. T.-P. on leidnud endale töö ning täiendavat ülalpidamist ei vaja. S. P. on ka ise kinnitanud oma vastuses, et K. T.-P. oli töötu kuni 19.08.2019. S. P. ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks vajadus ka käesoleval ajal oma abikaasat ülalpidada. Arvestades S. P. keskmise sissetulekuga ja täiendavate väljaminekutega, ei ole aga kohtu hinnangul tõendatud, et abikaasa ülalpidamine oleks olnud selliseks asjaoluks, miks S. P. ei oleks saanud hagejale elatist tasuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimaldanud tal anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enda ja oma teise lapse ja uue abikaasa tavapärast ülalpidamist.

erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.

hageja ema kannab nt hageja telefoniarved, trennikulutused, klassiraha ning annab hagejale ka taskuraha. S. P. ei ole aga kohtule esitanud nimekirja hageja võimalikest kuludest ega ühtegi kuludokumenti, mis oleks seotud hageja põhikulude kandmisega perioodil 14.02.2019 kuni 30.09.2019. See, et hageja viibib isa juures ca 6 päeva kuus ei ole aga elatise väljamõistmise aluseks. Kohus on nimetatuga juba arvestanud ka hageja isalt elatise väljamõistmise suuruse kindlakstegemisel. Seega on kohus seisukohal, et eeldused elatise väljamõistmiseks M. P.lt ei ole täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.