Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-19-19074 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. X X võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsi-oonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. X Xil, X Xal ja X Xil on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X X esitas hagi X Xi, X Xi, X Xa, X Xi vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt suri X X abikaasa X X (sünniaeg: x) 17.09.2011. (lisa 1 – X Xi surmatõend). X Xi surma tagajärjel algatati pärandaja pärimismenetlus. Notar väljastas 22.12.2011 pärijatele pärimisõiguste tunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse. X Xi pärijateks said hageja X X, hageja poeg X X ja pärandaja tütar X Xa. X Xi pärandvara hulka kuuluvad korteriomand x, Narva hinnaga 12 500 eurot, kinnistu nr x IdaVirumaa, Narva linn, x, liikmelisus nr x hinnaga 4 500 eurot, liikmelisus hooneühistus x (registrikood x) hinnaga 300 eurot ja väikelaev registrinuber x (HIN-kood x, ID-kood x) hinnaga 40 eurot. 25.08.2013 X Xa suri. Hageja pöördus X Xa pärimismenetluse algatamiseks notari poole. X Xa pärandvara hulka kuulusid korteriomand x, Narva; kinnistu x, Narva linn ja liikmelisus nr x hooneühistus x. 09.11.2018 väljastas notar pärijatele seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt X Xa pärijateks olid X X ehk kostja II, sünniaeg 03.03.1965, X Xa ehk kostja III, sünniaeg 05.02.1991 ja X X ehk kostja IV, sünniaeg 22.12.1994. Kumbki päris X Xa 1/3 pärandvara ulatuses. Notar väljastas pärimisõiguse tunnistuse pärandaja pärandvara suhtes osaliselt. Pärandvara hulka Eestis kuuluvad korteriomand x, Narva ja kinnistu x, Narva. Pärimisele Eestis ei kuulunud liikmesus nr x hooneühistus Hooneühistu xja väikelaev x, HIN-kood x vastavalt Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabi lepingule tsiviil- , perekonna- ja kriminaalasjades (§ 42 lg 1). Pärast dokumentatsiooni vormistamist notari juures soovis hageja sisse kanda kinnistusraamatusse eelpool märgitud korteriomandi ja kinnistu ühisomanikke, st X Xa pärijaid (kostjad II-IV). Kinnistusraamatus kande muutmiseks oli vajalik kõigi pärijate avaldus pärijate ühisomani-kena sissekandmiseks. 03.12.2018.a. kinnistusraamat tegi määruse puuduste kõrvaldamiseks ning

2-19-19074 17.01.2019.a. määrusega jättis hageja taotluse kinnistusraamatus muudatuste tegemiseks rahuldamata. Hagejal ebaõnnestus saada kostjate II-IV nõusolek kinnistusraamatus kannete muutmiseks korteriomandi ja kinnistu suhtes, kuna kostja II-IV ei ole huvitatud sellest. Seega hageja peab vajalikuks olukorra lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Seoses tekkinud olukorraga palub hageja asendada kostjate II-IV nõusoleku kohtuotsusega ja kanda kinnistusraamatusse X Xa asemel korteriomandi ja kinnistu ühisomanikena kostjaid II-IV. Kuni esimese nõude resolutsiooni lahendi jõustumiseni peatada kohtumenetlus teise nõude osas. Hageja leiab, et mõlemat küsimust, st kostjate nõusoleku saamine kostja omanikena sissekandmiseks ja pärandvara jagamine, oleks otstarbekas lahendada ühe menetluse raames. Kostjad II-IV elavad Venemaal, Eestit nad ei külasta, seega võib kohtus käimine ja tsiviilprotsessis osalemine olla raskendatud. Hageja jagada poolte ühisvaraks olev pärandvara. Hageja ja kostja II-IV vahel ei ole kokkulepet pärandvara jagamise kohta. Kostjatele II-IV kuuluva pärandvara osa väärtus on kokku 2889,67 eurot ehk kumbki kostja osa maksumuseks on 963,22 eurot. Pärast X Xi surma maksis hageja kõik X Xiga seotud matusekulud 2000 eurot ja hoolitses haua eest (tuleb jagada hageja ja kostjate II-IV vahel ehk 400 eurot), maksis korteri eest asukohaga x, Narva ka X Xa osa eest viimase kuue aasta jooksul 1272,88 eurot (tuleb jagada kostjate II-IV vahel ehk 424,29 eurot, tegemist on ainult kostjate II-IV osaga) (lisa 8 – KÜ X saldo), maksis kinnistuga x, Narva seotud kulud 355 eurot (tuleb jagada kostjate II-IV kostja vahel ehk 118,3 eurot, tegemist on ainult kostjate II-IV osaga), maksis hooneühistu liikmelisuse eest kokku 76 eurot (tuleb jagada kostjate II-IV vahel ehk 25,3 eurot, tegemist on ainult kostjate II-IV osaga). Kumbki kostja II-IV kohustus hageja ees 967,89 eurot. Sellest tulenevalt ei pea hageja kostjatele II-IV midagi täiendavalt kompenseerima olukorras, kus ta kandis pärandvaraga seotud kulusid suurem ulatuses kui kostjatele II-IV eeldatava kompensatsiooni summa.

Hageja palub jagada poolte ühisomandis olev pärandvara selliselt, et korteriomand x, Narva ja kinnistu x, Narva jäävad hageja ainuomandisse. Kostja I on nõus sellega, et ka tema osa jääb hagejale. Täiendavalt palume asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega hageja ainuomanikuna kandmiseks korteri ja kinnistu suhtes. Korteri x, Narva suhtes on olemas kaks kehtivat hüpoteeki. Liisinguvõtjaks ja kohustatud isikuks on kostja I X X. Hüpoteekide olemasolu vähendab kinnisvara väärtust. Hageja palub rahuldada hagi nõusoleku asendamiseks: asendada kostjate II-IV nõusolek kohtuotsusega ja kanda kinnistusraamatusse X Xa asemel korteriomandi x, Narva ja kinnistu x, Narva suhtes ühisomanikena kostjaid II-IV või rahuldada hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks: Lõpetada poolte pärandvara ühisus selliselt, et korteriomand x, Narva ja kinnistu x, Narva jäävad hageja ainuomandisse. Tuvastada kostjate II-IV kohustus anda nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldus hageja ainu-omanikuna kandmiseks korteriomandi x, Narva ja kinnistu x, Narva suhtes. Jätta kõik menetluskulud kostjate II-IV kanda.

Kostjate vastused X X oma vastuses tunnistab nõuet ja palub hagi rahuldada.

2-19-19074 Kohus saatis kostjatele X Xile, X Xale ja X Xile hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjatel teavitada kohut, kas nad soovivad olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjaid, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte isiklikult (X Xile 11.03.2020;, X Xale 03.09.2020 ja X M 11.03.2020). Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi X Xi osas õigeksvõtuotsusega ning X Xi, X Xa ja X Xi osas tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja X X võttis oma vastuses 28.02.2020 hageja nõude õigeks. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. PärS § 152 lg 1 alusel pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Antud juhul on kostjad hagis toodud jagamise viisiga nõustunud. Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud PärS § 152 lg 1, AÕS § 77 lg 2.

Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg-d 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-19-19074

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.