Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (apellant) YY (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vitali Denikin
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada XX ja YY 11. novembril 2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.YY on kohustatud tasuma XXle kokku 23 888,97 eurot hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi ja tühistab Harju Maakohtu
jaanuari 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-11407. Ülejäänud (ehk eeltoodud summat ületavatest) nõuetest tsiviilasjas nr 2-18-11407 kostja vastu hageja XX loobub.
1.2.Kostja tasub kompromissilepingu p-s 1 toodud summa tähtaegselt XX arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx AS-s SEB Pank.
1.4.Pooled kinnitavad, et peale käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja selle kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga mitte mingeid nõudeid, kui vaid need, mis tulenevad käesolevast kompromissilepingust. Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest alustest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Pooled loobuvad käesolevaga kõikidest võimalikest muudest nõuetest teineteise vastu.
1.5.Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-11407 jäävad poolte endi kanda.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt. Kompromissileping esitatakse kompromissilepingu sõlmimise päeval ringkonnakohtule kinnitamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
5.novembri 2020 otsus ning lõpetada tsiviilasja nr 2-18-11407 menetlus.
3.Tagastada YYle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot YY kontole nr EExxxxxxxxxxxx.
4.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Harju Maakohtule 30. juulil 2018 YY (kostja) vastu hagi ja 3. detsembril 2018 hagi täienduse ühisvara jagamiseks. Hageja palus 3. detsembri 2018 hagi täienduse kohaselt lõpetada poolte ühisomand ning jagada poolte ühisvara selliselt, et: -
jätta liisingulepingust nr xxxxxxx (mille liisinguesemeks on sõiduk XXXXXXXX, registreerimismärgiga xxxxxxx) tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostjale ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 5979,21 eurot;
-
jätta liisingulepingust nr XXXXXXX (mille liisinguesemeks on sõiduk XXXXXXX registreerimismärgiga xxxxxxxx) tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostjale ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 3122,64 eurot;
-
mõista kostjalt välja perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 alusel hüvitis 47 911,32 eurot ja arvata see ühisvara hulka. Jagada hüvitise summa poolte vahel võrdsetes osades ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 955,66 eurot;
-
mõista kostjalt välja PKS § 34 lg 3 alusel hüvitis 73 843,43 eurot ja arvata see ühisvara hulka. Jagada hüvitise summa poolte vahel võrdsetes osades ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 36 921,72 eurot;
-
jagada poolte pangakontodel seisuga 4. detsember 2017 olnud ühisvaraks olevad raha ja väärtpaberid selliselt, et kummalegi poolele jäävad tema pangakontodel olnud raha ja väärtpaberid ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 78,31 eurot;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hageja kasuks välja mõistetavalt hüvitiselt (70 057,54 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale tasumiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 2 (4)
3.Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2020. a otsusega hagi ja jagas poolte ühisvara järgmiselt: -
jättis liisingulepingust nr xxxxxxx tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5979,21 eurot;
-
jättis liisingulepingust nr XXXXXXX tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3122,64 eurot;
-
jagas poolte pangakontodel seisuga 4. detsember 2017 olnud ühisvaraks oleva raha ja väärtpaberid selliselt, et kummalegi poolele jäid tema pangakontodel olnud raha ja väärtpaberid ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 78,31 eurot;
-
mõistis kostjalt välja hüvitise 47 911,32 eurot seoses ühisvara kasutamisega oma lahusvara huvides ja arvas selle ühisvara hulka. Maakohus jagas hüvitise poolte vahel võrdsetes osades ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 955,66 eurot;
-
mõistis kostjalt välja hüvitise 73 843,43 eurot seoses ühisvara vähenemisega tehingute tõttu, mille kostja tegi hageja tahteavalduseta ja mitte perekonna huvides, ning arvas selle ühisvara hulka. Maakohus jagas hüvitise poolte vahel võrdsetes osades ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 921,72 eurot;
-
mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt 70 057,54 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale tasumiseni.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi menetlemiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõuded kostja PKS § 34 lg 2 järgse nõudega või hüvitada väärtus kostjale ühisvara arvel või jagada ühisvara muul viisil kui võrdselt poolte vahel, kaldudes võrdsusest kõrvale kostja kasuks viisil, et kostja ei pea hüvitama mistahes summat hagejale.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse.
7.Pooled sõlmisid 11. novembril 2020 kompromissi ja esitasid ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu
24.jaanuari 2020. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 431 lg 2, § 645 lg 1 ja § 670 lg 4 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432).
9.Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, kandes selle üle kostjale. Kostja on tasunud kaebuselt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tuleb tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
10.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. 3 (4)
11.TsMS § 433 lg 1 järgi saab määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled lühendasid kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.