lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-4551/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-4551/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-4551

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-4551

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2020, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A-V Š ja I Š hagi D Š vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: I Š (ik xxx, elukoht: xxx) Hageja II: A-V Š (ik xxx, elukoht: xxx) Hagejate seaduslik esindaja: O Š (ik xxx, elukoht: xxx) Kostja: D Š (ik xxx, aadress: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta A-V Š ja I Š hagi D Š vastu elatise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja laste, A-V Š ja I Š isa. Vanemad elavad eraldi ja kostja laste ülalpidamiseks raha ei A. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Vanemate abielusuhted on lõppenud alates 01.11.2019. Seoses sellega on neil ka eraldi majapidamine. Ajavahemikul 01.11.2019-05.03.2020 elas kostja aadressil xxx. Alates 05.03.2020 kuni käesoleva ajani elab kostja aadressil xxx. Hagejate seaduslik esindaja ei vaidlusta seda et kostja kannab kulusid eluasemele. Alates 01.11.2019 on kostjal oma riiul külmkapis. Kostja ostis endale toiduaineid, mida võisid süüa ka lapsed. Kostja valmistab laste jaoks ainult suppi. Kostja ostis mõnikord lastele hügieenitarbeid, ravimeid ja koolitarbeid. Kostja on kandnud tütre lasteaia kulusid. Seega on enne 15.03.2020 on kostja osaliselt pidanud lapsi üleval ja vähendab elatise nõuet antud ajavahemiku eest. Laste ema ostis oma ema nimele korteri mida remonditakse ja augustist plaanib ema koos lastega sinna elama asuda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1(3)

2-20-4551

2.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on esitatud tema vastu alusetult ning see tuleb jätta rahuldamata. Elatise nõudega hagi rahuldamise aluseks on ennekõike PKS § 100 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu, s.o, et vanem ei ela lapsega koos ning ta ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Hagiavaldus on esitatud teadvalt valede asjaolude alusel. Alates laste sünnist elavad lapsed oma vanematega koos ja on täielikult vanemate ülalpidamisel. Perekond elab koos kolmetoalises korteris aadressil xxx ja perekonnal on ühine majapidamine. Kõik perekonna eluasemega seotud kulud kannab üksnes kostja. Kostja kannab kõik lasteaiaga seotud kulud ja ostab toiduaineid perekonna jaoks ja teeb kodus ka süüa. Kostja tegeleb laste igapäevase kasvatamise, arendamise ja hooldamisega. Seega ei ole täidetud seadusest tulenevad eeldused hagiavalduse esitamiseks ja rahuldamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab et Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st. rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Poolte seisukohtadest tuleneb, et vanemad elavad koos lastega aadressil xxx. Sama elukoha aadress on märgitud ka hagiavalduses vanemate ja laste elukohaks. Olukorda ei muuda see, et kostja on väidetavalt ajutiselt elanud perekonnast eemal või laste emal on kavatsus koos lastega asuda eraldi elama. Laste ema arvamusest tuleneb, et kostja osaleb laste kasvatamises ja on (väidetavalt osaliselt) pidanud lapsi üleval.
4.Riigikohus on selgitanud, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (RKTKo 3-2-1-136-13 p 11). Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Poolte seisukohtdest tuleneb, et kostja täidab ülalpidamiskohustust ja osaleb laste kasvsatamises. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolusid, mis annavad alust eeldada, et kostja keeldub suure tõenäosusega edaspidi laste ülalpidamisest või ei tee seda piisavalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole laste õigust saada elatist rikutud, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
5.Kohus märgib, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Riigikohus on leidnud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13).

Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

2(3)

2-20-4551 Kohus leiab, et kuna hagejad on lapsed ja tegemist on ülalpidamisasjaga, siis oleks kostja kulude välja mõistmine hagejatelt äärmiselt ebaõiglane ja poolte menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja