Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

T. A. seaduslik esindaja, eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule hagi D. K. ja T. A. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 24.01.2019.a Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1117 oli alaealine esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud. 20. juuni 2019.a kohtumäärusega oli võetud ära lapse vanematelt isiku-ja varahooldusõigus alaealise lapse T. A. suhtes ning lapse eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve linn. Alates 24.01.2019.a viibib alaealine asendushooldusteenusel. Lapse registrijärgseks elukoha lisa aadressiks on xxx, nimetatud aadressil osutab asendushooldusteenust xxx, kuhu laps oli 24.01.2019 suunatud. Lapse elanike registrijärgse elukoha aadressiks on xxx. Vanemad ei külasta last, ei tunne tema vastu huvi ega täida oma lapsevanema kohustust täies ulatuses ja seda lapse ülalpidamise näol. Hageja seaduslik esindaja palub kostjatelt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale D. K.le kätte 02.10.2020 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (elukaaslase kaudu, vastuse esitamise viimane tähtaeg 16.10.2020). Kostjale T. A.le on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.10.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (vastuse esitamise viimane tähtaeg 11.11.2020). Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Viru Maakohtu 20.06.2019.a kohtumäärusest nr 2-19-1117 nähtub, et alaealise lapse T. A. eestkostjaks on määratud Kohtla-Järve linn. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2020. aastal on 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale T. A.le kätte 28.10.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostjale D. K.le on hagimaterjalid kätte toimetatud 02.10.2020 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (elukaaslase kaudu). Kuna kostjad ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et neil ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel. Kohus mõistab kostjatelt D. K.lt ja T. A.lt välja elatise hageja T. A. ülalpidamiseks alates 16.09.2020, mõlemalt vanemalt summas 292 eurot kuus, kuni T. A. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 2, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna hageja ja kostjad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud poolte endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.