Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-17329
Kohtuasi
XX ja YY hagi QQ vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
QQ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hageja I osas 963 eurot ja hageja II osas 828 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (vastustaja I): XX XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja WW
(isikukood
Hageja II (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja WW Kostja (apellant): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aet Peetso Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada QQ taotlus ja võtta apellatsioonkaebusele lisatud töövõimetusleht toimikusse.
2.Jätta XX ja YY taotlus uute tõendite (kontode väljavõtted õpilasraamatu väljavõte) vastuvõtmiseks rahuldamata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.
3.Harju Maakohtu 25.03.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta QQ kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2-19-17329 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 06.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse QQ (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 26.11.2019 täienduse kohaselt elavad hagejad alates 14.09.2019 kostjast eraldi, st koos oma ema WW-ga üürikorteris. Kuna hageja I õpib päevases õppes X 12. klassis, siis ei ole tal sissetulekut, mis võimaldaks tal enda ülalpidamisega toime tulla. Siiani on maksnud hagejate ema hageja I ülalpidamise kulud. Kostja ei soovi osaleda laste ülalpidamises.
3.Hageja I igakuised kulutused on: eluasemekulud 110 eurot; toit 130 eurot; transport 15 eurot; sidekulud 16 eurot; hügieen + kosmeetika 30 eurot; kosmeetik 49 eurot (põletikulise aknega nägu/keha); koolikohustuse täitmine 30 eurot (kooliga teatri-muuseumide külastused, ekskursioonid); riided/jalanõud 70 eurot (1,83 m pikkusega riiete valik väike); treeningud 95 eurot (ballett / võrkpall); taskuraha jooksvateks pisikuludeks 70 eurot. Kulud on kokku 615 eurot.
4.Hageja I palub välja mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuiselt elatise summas 307 eurot alates 06.11.2019 kuni tema 21-aastaseks saamiseni.
5.Hageja II palub välja mõista kostjalt hageja II ülalpidamiseks elatise alates hagiavalduse esitamisest 06.11.2019 igakuiselt 10. kuupäevaks 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o 04.06.2021.
6.Hagejad paluvad määrata, et elatist tuleb tasuda hagejate ema arveldusarvele. Kõik lastega seotud igapäevased kulutused kannab hagejate ema. Ka hageja I soovib, et elatis kantakse ema arveldusarvele.
7.Hagejad on nõus tegema tasaarvestuse nende summade osas, mis kostja on tasunud hagejate arvele novembri, detsembri ja jaanuari eest ning hageja II võrkpallitrenni kulude osas 50 eurot kuus.
8.Eksitav on kostja väide, et ainult tema on kandnud autokooli kulud. Hageja II autokooli ja eksamite eest tasumised toimusid hagejate vanemate kooselu ajal. Autokooli kursused oli hageja I sünnipäevakingitus. Sõidueksamit tegi hageja I kolm korda, millest viimase eksami
2-19-17329 eest maksis kostja. Ka hagejale II on vanemad lubanud kinkida autokooli kursused sünnipäevaks. Asjaolu, et kostja soovib tulevikus osta hagejatele autod ei vähenda laste peale kuluvat igapäevast kulu. Kui vanemad soovivad lastele osta midagi luksuslikuma elu jaoks ei tehta seda elatisrahade arvelt.
9.Vastuseks kostja väitele, et oma igakuisest sissetulekust ei ole tal võimalik maksta rohkem elatist kui 150 eurot lapse kohta, märgivad hagejad, et 2019. aasta septembris müüsid hagejate vanemad oma eramu, millest mõlemad said 165 984,64 eurot. Hagejate ema soetas 2020. aasta jaanuaris endale ja lastele elamise. Oma elamise ostmisega kaob üürikulu, millega seoses jääb rohkem rahalisi vahendeid igapäevasteks tegevusteks. Hageja I kulude arvestuses ei ole võetud üürikulusid.
10.Hageja II on heal tasemel võrkpallur, kes käib tihti 3-päevastel võistlustel ja tal ei ole võimalik odavalt kodus süüa, sellised nädalavahetused lähevad maksma a' 40 eurot. Oktoobrist kuni maikuuni võib olla selliseid võistluseid 2 korda kuus. Kuna sportimisega seoses on vigastusi (alaselg ja hüppeliiges), siis käib hageja II tihti ortopeedi ja füsioterapeudi juures, tuleb osta lisatoestusvahendeid, rohtusid ja tipptasemel treeningvarustust. Veebruarikuus on määratud hagejale II hüppeliigese laserravi, mille maksumust haigekassa ei finantseeri. Kuna tippspordi puhul on hageja II päev väga hõivatud, siis viib hagejate ema hageja II kooli, tihti päeval koolist koju korraks puhkama ja sööma, siis trenni ja trennist koju. Kuna hagejad elavad XXX, siis laste transpordiga seoses kulub ainuüksi autokütuse peale ligikaudu 200 eurot kuus. Suvel mängib hageja II rannavõrkpalli, mille turniirid on igal pool Eestis. Suveturniirideks kulub raha nii sõitudeks, ööbimisteks, söömisteks kui võistlustasudeks. Samuti peab tippsportlane toituma paremini kui tavainimene.
11.Hageja I lõpetab kevadel gümnaasiumi, millega kaasnevad lisakulud nagu lõpetamise üritused, ballid, lõpukleit. Alates 19. eluaastast tuleb tasuda nii hambaravi kui breketite järgne kontroll ise. Hagejal I on tugev õietolmu allergia ja põletikuline akne kehal, mille ravimiseks kulub raha. Sügisest läheb hageja I Tartusse õppima, millega kasvavad hageja I ülalpidamise kulud (üür ühiselamus ja kõik muud eraldi elamiseks vajalikud kulud).
12.Hageja I kogumiskindlustus lõppes 31.01.2019. Seega väide, et kostja teeb mõlema lapse eest sissemakseid on ebatäpne. Hageja II eest kogumiskindlustuse makse on kostja poolt vabatahtlik ja ei kuulu tasaarvestamisse elatisrahadest. Kostja vastuväited
13.Kostja palus määrata elatise suuruseks 150-200 eurot kuus kummagi lapse kohta või 12% kostja töötasust. Kostja soovib elatise tasuda otse laste pangakontole.
14.Kostja on huvitatud osalema hagejate kasvatamises ja kulude katmises. Kostja ei ole nõus tasuma elatist hagejate ema pangakontole. Hageja I on juba täisealine ja vastutab enda eest ise. Majandusliku iseseisvuse saavutamisele aitab kaasa oma rahade laekumise ja tasumiste planeerimisega alustamine just praeguses eas mõlemal lapsel.
15.Kostja on tasunud lastele praegu igakuiselt 100 eurot pangaarvele ja lisaks tasunud 50 eurot treeningute eest, kokku 150 eurot kummalegi lapsele. Alates 01.03 on kostja maksnud 200 eurot. Samuti on kostja tasutud hageja I autokooli ja autoeksamite kulusid ja on sama lubanud teha ka hageja II eest. Kostja on lubanud osta lastele autod vastava vajaduse tekkimisel.
2-19-17329
16.Lastega seotud kulud on peamiselt seotud eluaseme ja söögiga. Pärast lahtust on mõlemal vanemal üüritud elukohad, kus lapsed saaksid hakkama. Sellest tulenevalt on eluasemekulud mõlemal olemas ja nende kulud muutumatud, sõltumata sellest, kus lapsed elavad. Kuna kulude suurusjärk on sama ja kui lapsed veedavad aega võrdselt mõlema vanema juures, ei ole mõtet eluaseme- ja toidukulusid arvesse võtta. Justiitsministeerium on tellinud Tartu Ülikooli ja PricewaterhouseCoopers Advisorsi käest uuringu elatise suuruse kohta. Selle esialgse vaheraporti kohaselt on ühe lapse ülalpidamiskulu 171 eurot (www.err.ee/1061680/uuringlaste-miinimumelatise-maar-on-liiga-korge).
17.Kostja igakuine sissetulek on 1520 eurot. Sellest 415 eurot läheb korteri üüriks, lisanduvad kommunaalkulud, seega järele jääb ca 900 eurot. Kui kostja tasuks kummagi hageja ülalpidamiseks 307 eurot kuus, jääks kostjale alles ligikaudu 300 euro. Kostjal on aprillis plaaniline terviseprotseduur (operatsioon), mille tagajärjeks on paratamatult pikaajaline töövõimetusperiood (haigusleht). Töövõimetusperioodil laekub kostjale kehtivate õigusaktide kohaselt orienteeruvalt 995 eurot.
18.Kostja on teinud mõlemale lapsele kogumiskindlustuse, mille makseid on tasunud igakuiselt. Hageja I leping on lõppenud ja ta on kogunenud summa kätte saanud, hageja II leping lõpeb tema 18-aastaseks saamisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 307 eurot alates 24.01.2020 kuni hageja I omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni; mõistis kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 03.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks hagejate ema pangakontole. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates hagi esitamisest kuni 2020. aasta veebruarini on kostja tasunud elatist 150 eurot kummagi hageja kohta (maksekorraldused tl 19-46). 2020. aasta märtsis on kostja tasunud 200 eurot kummagi hageja kohta.
21.Hageja I on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt endale sissetulekut hankida. Seega on hagejal I õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Hageja I igakuised kulutused on kokku 615 eurot. Kostja ei ole kulude suurust vaidlustanud, mistõttu leiab kohus, et hagejal I ei tule nende suurust ka tõendada. Hageja I on küll märkinud, et seoses kinnisvara soetamisega on sisuliselt ära langenud eluruumi üürimise kulu, kuid ülikooli elama asudes tekivad eluaseme kulud uuest ja veelgi suuremas ulatuses.
22.Hageja I autokooli ja autoeksamite kulud on kantud enne käesolevat nõudeperioodi ning seega asjasse puutumatud. Elatise arvelt kantakse laste esmavajadusi ning juhiload ja isiklik sõiduauto ei ole laste jaoks esmatähtis.
23.Kuivõrd lapsed sisuliselt kostjaga aega ei veeda, ei saa kostja neile ka vahetult kulutusi teha. Seega on alusetu kostja väide, mis puudutab eluaseme- ja toidukulude puudumist. Lisaks ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12, 13; nr 3-2-1-56-15, p 11, RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 11).
2-19-17329
24.Pooled ei vaidle, et 2019. aasta septembris müüsid kostja ja hagejate ema ühise eramu ning mõlemad said müügist 165 984,64 eurot. Kostja on märkinud, et käesoleval ajal üürib ta korterit, mistõttu on eramu müügist saadud raha eelduslikult kostjal alles. Seega ei saa olla vaidlust, et kostjal on piisavalt vahendeid hagejatele elatise tasumiseks.
25.Asjaoluga, et kostja on teinud mõlemale hagejate kogumiskindlustuse, ei ole tegemist ülalpidamise andmisega vaidlusalusel perioodil, kuivõrd hageja I on saanud täisealiseks juba 02.11.2018 ning hageja II ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui raha on kantud seadusliku esindaja kontole (vt PKS § 100 lg 1 ja 2).
26.Kostja poolt viidatud analüüsid ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulised, kohus saab asja lahendamisel lähtuda üksnes seadusest. Lastele tasutav elatis tuleb välja mõista konkreetses suuruses, mitte protsendina kostja töötasust. Lastel peab olema võimalik igakuiselt konkreetse elatisesummaga arvestada ning neile peab olema vastav summa tagatud, vastupidisel juhul ei ole lastel (või emal) võimalik adekvaatselt kulutusi planeerida ning nende kandmiseks rahalisi vahendeid organiseerida.
27.Vaidlusalusel perioodil on kostja tasunud hagejale I elatist 800 eurot. Vältimaks segadust kohtuotsuse võimaliku sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja I esitatud elatisnõude suurust (307 eurot kuus), tuleb hageja I kasuks elatis välja mõista alates 24.01.2020.
28.Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks hageja II osas. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hagejate veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja ei ole töövõimetu. Operatsiooni tulemusel tekkiv väidetav ajutine töövõimetus on tõendamata ning ei anna alust tuleviku suunatud elatise suuruse muutmiseks.
29.Ülejäänud väidete osas jääb kohus oma seisukohtade juurde, mida käsitles juba hageja I elatisenõude põhjendatust analüüsides.
30.Kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale II elatist 800 eurot. Vältimaks segadust kohtuotsuse võimaliku sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja II esitatud elatisnõude suurust (2019. aastal 270 eurot kuus, 2020. aastal 292 eurot kuus), tuleb hageja II kasuks elatis välja mõista alates 03.02.2020.
31.Elatis tuleb tasuda hagejate ema pangakontole (TsMS § 445 lg 1). Täiendava ja muul viisil ülalpidamise andmise kohustus kostjal edaspidiselt puudub. Seega tekib olukord, kus edaspidiselt otsustab laste vajaduste rahuldamisega seonduva laste ema ning laste isal on üksnes kohustus elatist tasuda. Ka hageja I on kinnitanud, et ei soovi elatist enda kontole saada. Apellatsioonkaebus
32.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis ületab hagejate kasuks väljamõistetud igakuist elatist 200 eurot hageja kohta, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks (töövõimetusleht).
2-19-17329
33.Maakohus on jätnud tähelepanuta hagejate ema osaluse hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel. Hagejate ema ei ole esitanud enda sissetulekut tõendavaid dokumente. Esitamata on ka hagejate kulusid tõendavad dokumendid.
34.Õiglase elatise väljamõistmisel tuleb eelnevalt kindlaks määrata hageja II isiklikud vajadused seoses tema elulaadiga ja sellest tulenevalt määrata kindlaks elatise suurus, arvestades sh ka ema ülalpidamise rahalise kohustuse ulatust ning asjaolu, et Eesti Vabariik maksab lastetoetust summas 70 eurot. Kohus ei ole arvestanud PKS § 98 lg-s 1 sätestatut ning on mõistnud alaealisele lapsele välja väiksemas summas hüvitise kui täisealisele lapsele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvestas elatise suuruse määramisel ka eluasemekulusid, mille esitamisest hagejad menetluse kestel loobusid.
35.Õiglase elatise väljamõistmisel tuleb eelnevalt kindlaks määrata hageja I isiklikud vajadused seoses tema elulaadiga ja sellest tulenevalt määrata kindlaks elatise suurus, arvestades sh ka ema ülalpidamise rahalise kohustuse ulatust ning asjaolu, et kostjal on kohustus maksta elatist ka alaealisele lapsele, s.o hagejale II.
36.Jääb selgusetuks, et olukorras, kus ei ole veel teada, kas hagejal I õnnestub õpingute jätkamine Tartu Ülikoolis, kujundab kohus omapoolse seisukoha juba ette selles osas, et õppima asumisel hagejaga seonduvad kulud suurenevad. Isegi, kui hagejal I õnnestub Tartu Ülikooli õppima asuda, tekib hagejal I ka võimalus saada heade õpitulemuste puhul stipendiumi. Koolilõpetamisega seonduvad kulutused olid asjakohatud põhjusel, et seoses väljakuulutatud eriolukorraga koolide lõpuaktuseid ei toimu.
37.Õiglane on, et vanemad kannavad laste huviringide, s.o treeningutega kaasnevad õppemaksud võrdsetes summades ise. Praegusel juhul kannab kostja küll konkreetse õppemaksu kulu selle täissummas ja laste ema maksab selle tasu ära, mis tähendab, et laste emal tekib võimalus saada kostja poolt elatisena makstud rahaliste vahendite eest tasutud õppemaksult riigilt tagasi 20%. Sellega tekib laste emale täiendav sissetulek tagastatava tulumaksu näol. Eeltoodu ei ole kostja suhtes õiglane.
38.Kostja taotleb hagejale I elatise väljamõistmisel õigust maksta väljamõistetud elatis hageja I arvelduskontole. Hageja I on täisealine ja on igati loomulik, et teise linna õpingute alustamiseks elama asumisel on vajadus ka ise ennast majandama hakata.
39.Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt ta läheb märtsis plaanilisele operatsioonile ja tema sissetulek väheneb ja seetõttu tegi kostja ettepaneku, et kohus määraks elatise konkreetse protsendina kostja sissetulekust. Kohus ei selgitanud, et kostja peab eelnimetatud seisukohta tõendama konkreetse tõendiga. Kostja palub vähendada elatise nõuet kostja töövõimetusperioodi kestel ja välja mõista elatis 200 eurot ülalpeetava kohta, mis järgib ka laste võrdse kohtlemise põhimõtet.
40.Maakohus jättis arvesse võtma isa igakuised kulud ja ei põhjendanud, kuidas on täiskasvanud inimesele piisav pärast maksude ja arvete tasumist ära elada 307 euroga kuus.
41.Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringus (lk 7) avaldatakse, et miinimumelatise määr peaks olema selline, mida seda maksev ja seda saav pool tajuksid õiglasena: see peaks olema kindel summa, mis on piisavalt suur, et tagaks igal juhul lapse n-ö kokkuleppelised vajadused, samal ajal aga arvestaks keskmise maksja reaalse võimekusega. Analüüsist nähtub, et võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr.
2-19-17329 Vastustaja seisukoht
42.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Koos vastusega apellatsioonkaebusele on hagejad esitanud ringkonnakohtule uued tõendid (pangakonto väljavõtted, väljavõte hageja I gümnaasiumi lõpuhinnetest).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
44.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse uue tõendi (töövõimetusleht) vastuvõtmiseks. Tõendist nähtub, et kostja oli tööst vabastatud perioodil 22.03.2020 kuni 11.04.2020. Ringkonnakohus võtab töövõimetuslehe TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel toimikusse, kuna tegemist on asjakohase tõendiga ja kostjal ei olnud objektiivselt võimalik seda varem esitada.
45.Hagejate poolt vastusele lisatud tõendid – hageja I ja kostja konto väljavõtted ajavahemikul november 2019 kuni mai 2020 kostja poolt tehtud kulutuste kohta, õpilasraamatu väljavõte hageja I õppeedukuse kohta ning WW konto väljavõte ajavahemikul november 2019 hagejate ema töötasu suuruse kohta. Kolleegium jätab vastusele lisatud tõendid toimiku juurde võtmata, kuna hagejad ei põhjendanud nende ringkonnakohtus esitamise lubatavust ja neil ei ole ka tähtsust asja lahendamisel.
46.Hageja II on alaealine laps, kes nõuab oma vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatise maksmist.
47.Hageja I on täisealine laps, kes maakohtus otsuse tegemise ajal õppis gümnaasiumis ja käesoleval ajal õpib Tartu Ülikoolis.
48.Ülalpidamist on õigustatud saama 1) alaealine laps ja 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (PKS § 97 p-d 1 ja 2).
49.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
50.Maakohus ei jätnud tähelepanuta hagejate ema osalust hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kumbki vanem tasub poole vajaminevatest ülalpidamiskuludest. Hagejate ema teeb seda vahetu ülalpidamise andmise teel ja kostja tasub oma osa ülalpidamiskuludest elatise näol. Maakohus on võtnud arvesse ka kõik need summad, mida kostja on tasunud laste
2-19-17329 ülalpidamiseks vahetult alates hagi esitamisest kuni veebruarini 2020 ja mõistnud elatise välja selle võrra hilisemast ajast.
51.Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused, mitte protsendina vanema palgast, nagu seda soovis kostja. Pooled ei vaidle, et alates 14.09.2019 ei ela kostja koos hagejatega ega anna neile seega ka ülalpidamist vahetult igapäevaselt.
52.Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude rahuldamise üldised eeldused mõlema hageja puhul täidetud.
53.Üldjuhul ei või igakuine elatis alaealisele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Need eeldused tähendavad käesoleval juhul, et hageja II ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi.
54.Kostja ei tõendanud, et hageja II vajadused oleksid väiksemad. Seega tuleb hageja II nõude lahendamisel lähtuda sellest, et tema vajadused on sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras.
55.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tõi maakohtus esile, et tema igakuine sissetulek on 1520 eurot. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et ta ei suuda oma alaealisele lapsele miinimumelatist maksta.
56.Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus lähtuda Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringus toodud statistilistest andmetest.
57.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja uue väitena lastetoetustele, mis võib osutuda üheks mõjuvaks põhjuseks miinimummäärast väiksema elatise maksmiseks, aga seda üksnes juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud pool sellele tugineb (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 216-11905, p 23). Maakohtus kostja vastavat väidet ei esitanud. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kostja pidi TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendama. Kostja vastavat põhjendust ei esitanud. Seega ei saa ringkonnakohus lastetoetuse kui uue asjaoluga arvestada. Asjaolu esiletoomine ei olnud maakohtus takistatud.
58.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses ka uue väite, et laste emale tekib täiendav sissetulek treeningutasudelt tagastatava tulumaksu näol, mis ei ole kostja suhtes õiglane. Ringkonnakohus jätab ka selle väite TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel tähelepanuta.
59.Hageja I kui täisealise lapse osas seadus elatise miinimummäära ei sätesta. Lähtuda tuleb ülalpidamise kindlaksmääramise üldistest alustest, see on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ( PKS § 99 lg 1). Hageja I tõi esile, et tema
2-19-17329 igakuised kulutused on kokku 615 eurot. Kostja ei ole maakohtus hageja I kulude suurust vaidlustanud, mistõttu leidis maakohus õigesti, et hagejal I ei tule nende suurust tõendada.
60.Hageja I ei ole loobunud menetluse kestel eluasemekulude nõudmisest. Hageja I on küll märkinud, et seoses hagejate ema poolt kinnisvara soetamisega on ära langenud eluruumi üürimise kulu, kuid Tartu Ülikooli õppima asudes tekib see uuesti. Käesoleval ajal pole vaidlust selle üle, et hageja I elab alates septembrist Tartus ja õpib ülikoolis.
61.Asjaolu, et hageja I on täisealine ja kostja arvates peaks ta ennast ise majandama, ei anna kostjale õigust nõuda, et elatisraha tuleb kanda lapse arvele. Hageja I täisealise isikuna saab ise otsustada, kelle arvele elatisraha kanda. Antud juhul on hageja I andnud nõusoleku elatisraha ema arvele kandmiseks.
62.Hageja I on veenvalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt endale sissetulekut hankida. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
63.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal on piisavalt vahendeid hagejale I elatise tasumiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanematel oli lahku minnes 404 000 euro vääruses kinnisvara ( eramu XXX ja suvila XXX), mille jagamisel jäi kummalegi vara 202 000 euro väärtuses. Kostjal on võimalik selle arvel tasuda enda üürikulu ja maksta ka hagejale I elatist nõutud summas.
64.Kostja esitatud töövõimetuslehet nähtub, et kostja oli tööst vabastatud perioodil 22.03.2020 kuni 11.04.2020. Kostja palub vähendada elatise nõuet kostja töövõimetusperioodi kestel. Ringkonnakohtu hinnangul pole elatise vähendamine põhjendatud. Töövõimetusleht ei tõenda iseenesest sissetuleku vähenemist. Kostja ei ole sissetuleku vähenemise kohta tõendeid esitanud. Pealegi on tegemist ainult 3-nädalase perioodiga, mille kestel sissetuleku mõningast vähenemist saab katta muude vahendite arvel.
65.PKS § 98 lg 1, millele kostja apellatsioonkaebuses viitab, ei ole antud juhul kohaldatav, sest kostja on võimeline mõlemale lapsele ülalpidamist andma. PKS § 98 lg 1 ei välista ka täisealisele lapsele suurema elatise väljamõistmist kui alaealisele lapsele. Reeglina ongi täisealise lapse ülalpidamiskulud suuremad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
67.Hagejatel menetluskulusid ei ole. Seetõttu pole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.