Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Kuningriigi Ülemkohtu 17. aprilli 2014 kohtuotsus asjas nr T 3420-12, millega:
4.1.mõisteti XXXOÜ-lt XXXkasuks välja 2 243 560 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6 alates 29. aprillist 2011;
4.2.mõisteti XXXOÜ-lt XXXkasuks välja 997 000 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6 alates 21. juunist 2012;
4.3.mõisteti XXXOÜ-lt XXXkasuks välja 1 000 000 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6, alates Rootsi Kuningriigi Ülemkohtu otsuse kuupäevast 17. aprillist 2014.
2-15-17144
5.Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.
Eesti
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX(avaldaja) esitas 13.11.2015 Harju Maakohtule avalduse välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja palus tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Kuningriigi Ülemkohtu 17.04.2014 kohtuotsus asjas nr T 342012, millega: 1) mõisteti XXXOÜ-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja 2 243 560 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6 alates 29.04.2011, 2) mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 997 000 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6 alates 21.06.2012 ning 3) mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1 000 000 Rootsi krooni, koos intressiga vastavalt Rootsi intressiseaduse §-le 6 alates Rootsi Kuningriigi Ülemkohtu otsuse kuupäevast 17.04.2014. Lisaks eeltoodule palus avaldaja ka tunnustada, et avaldajal on õigus esitada nimetatud kohtuotsus Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2.TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nimetatud Euroopa Liidu määrustes, mh (12.12.2012) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse art 66 lg 2 kohaselt jätkatakse erandina art 80 määruse nr 44/2001 kohaldamist enne 10.01.2015 algatatud kohtumenetlustes tehtud otsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse. Kuivõrd tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist vajav kohtuotsus (kohtuasjas nr T 3420-12) on tehtud 2014. a Rootsi Kuningriigis, siis kohaldub käesoleval juhul varasem (22.12.2000) EL Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 (Brüssel I määrus).
2-15-17144
3.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab TsMS-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et asjast puudutatud isikuks tuleb käesolevas asjas lugeda XXXOÜ (registrikood XXX).
4.Brüsseli I määruse art 38 lg 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse art 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast art 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma art 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt Brüsseli I määruse sätetest. Brüssel I määruse art 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (art 53 lg 2). Liikmesriigi (s.o Rootsi Kuningriigi) kohus on Brüsseli I määruse art 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 14.05.2014, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele (XXXOÜ suhtes).
5.Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on täidetud Brüsseli I määruse art 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Rootsi Kuningriigi Ülemkohtu poolt kohtuasjas nr T 3420-12 tehtud 17.04.2014 kohtuotsus Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.
6.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks.
7.Tulenevalt Brüsseli I määruse art 42 lg-st 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse art 43 lg 1).
8.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda
2-15-17144 otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus selgitab, et sama on sätestatud Brüssel I määruse art 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on art 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt Brüsseli I määruse art 41 ja art 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (art 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.