Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-20-15691

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus, kohtumaja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tänav 4, Tallinn

Kohtunik

Raivo Einula

Kohtuistungi aeg

10. november 2020

Otsuse kuupäev

10. november 2020

Kohtutoimiku number

2-20-15691

Nõue

X X vs X X abielulahutuse nõudes

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised

Hageja X X (isikukood x), kodakondsus määratlemata Kostja X X (isikukood x), kodakondsus määratlemata

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

2-20-15691 Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik X X esitas 26.10.2020 kohtule hagi X X vastu abielulahutuse nõudes. Poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud. Kohus kuulas hageja abielulahutuse nõudes isiklikult ära 10.11.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Kostja kuulati üle kohtus videosilla vahendusel, kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses vahi all. Hageja ja kostja on abiellunud Tallinna Vanglas 04.04.2017. Abielu on registreeritud notar Kätlin Aun-Janiski poolt, kanne nr x. Hageja kinnitas kohtus, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Ta ei soovi leppida. Ta soovis, et pärast lahutust taastatakse tema abielueelne perenimi „T“. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on abielu lahutamisega nõus ja võtab haginõude õigeks. Poolte ärakuulamisel tuvastas kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud lõplikult ning abikaasade vahel puuduvad abielusuhted. Pooled ei ole avaldanud kohtule soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja on tasunud maksekorraldusega nr 427 internetipangas 26.10.2020 riigilõivu 100 eurot enda kontolt x rahandusministeeriumi kontole nr x. Hageja avaldas, et soovib abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust poole riigilõivu tagastamist enda pangakontole. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.