2-19-18190/81 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on H S hagi K S vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. 08.01.2020 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ning määras hagejale riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 29.09.2020 toimunud istungil loobus hageja elatise nõude vähendamisest ajavahemikul 20.11.2019-30.09.2020 ning alates 01.10.2020 150.00 eurost vähemas määras. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 02.10.2020 esitas kostja taotluse 29.09.2020 istungi protokollis vigade parandamiseks. 12.10.2020 seisukohas hageja kostja taotlust ei toeta, kuna protokoll on piisaval määral arusaadav. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.11.2019 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja isa hageja ning kostja ema on kostja seaduslik esindaja. Kostja elab koos emaga. Harju Maakohtu 20.10.2015 määrusega mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis kuni 2015. aasta lõpuni 195.00 eurot kuus ning alates 2016. aastast 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja majanduslik olukord on muutnud: töötasu on vähenenud. Hageja tegeleb aktiivselt enda koolitamise ja töö otsimisega. Kostjal ei ole väärtuslikku vara, mida võõrandada. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale kaks alaealist last. Arvestada tuleks ka asjaolu, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hageja palub vähendada tema kohustust maksta kostjale igakuist elatist alates 01.10.2020 150.00 euroni kuus. Menetluskulude väljamõistmist kostjalt ei ole hageja taotlenud. Kostja vastuväited Kosja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud nii, et tal puuduks võimalus kostjat kohtulahendiga määratud ulatuses ülal pidada. Näiteks on kostjal olnud võimalik käia perega 2019. aastal ja 2020. aastal välisreisidel xxxx, xxxx. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja hagejalt välja mõista. Tähtaegselt kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel.

Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse H S hagis K S vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ajavahemikul 20.11.2019 kuni 30.09.2020 ning alates 01.10.2020 150.00 eurost vähemas määras. II TsMS § 53 lg 4 ning § 50 lg 1 alusel jätab kohus kostja 02.10.2020 taotluse 29.09.2020 istungi protokollis vigade parandamiseks rahuldamata, kuna protokoll kajastab vajalikus määras menetluse olulist käiku. III Perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest 1⁄2 on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja tütar, kes elab kostja seadusliku esindajaga, - Harju Maakohtu 20.10.2015 määrusega mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis kuni 2015. aasta lõpuni 195.00 eurot kuus ning alates 2016. aastast 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. (I kd tl 6). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Hagejalt on Harju Maakohtu 20.10.2015 määrusega elatis välja mõistetud. Nimetatud otsus jõustus edasikaebamata. Hageja ülalpeetavate arv ei ole alates 20.10.2015 muutunud. Hageja ei ole töövõimetu isik. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostja vajadused võivad olla väiksemad kahekordsest miinimumelatisest. Samas 29.09.2020 toimunud istungil hageja ja kostja võrdlesid laste vabaajakulusid ning nentisid, et nende suurusjärk on sama (vt II kd tl 121). Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud, millised kostja põhivajadused saab kaetud väiksema kui kahekordse miinimumelatise määraga. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt I kd tl 8, I kd tl 9, I kd tl 11). Neist nähtub, et hageja on olnud Eesti Töötukassas töötuna arvel, tal on olnud täitemenetlus pooleli. Rohkem tõendeid oma majandusliku seisundi kohta hageja esitanud ei ole. Maksu- ja Tolliametilt kogutud tõendi kohaselt ei ole hageja sissetulekud muutunud 2015. aasta võrdluses 2019. või 2020. aastaga (vt II kd tl 41-60). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema varalise seisundi hindamisel võib arvestada mh tema elustandardiga. Hageja on I OÜ xxxx, S MTÜ xxxx ja xxxx, Xxxx xxxx ja xxxx (I kd tl 90-92). Seega on hageja võimeline tegelema ettevõtlusega ning endale ja alaealistele lastele ülalpidamise teenimisega. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik töövõimelise isikuna tasuda kostjale elatist miinimummääras. Samuti on hageja menetluse kestel võõrandanud kinnisvara, mille müügist saadava raha eest ostis ta oma abikaasale sõiduki (vt II kd tl 121). Saadud raha saanuks hageja kasutada kostja ülalpidamiseks. Samuti kinnitasid pooled 29.09.2020 istungil, et hagejal elatise võlgnevus puudub (vt II kd tl 120 pöördel). Hageja on menetluse kestel teatanud kord, et ta on võimeline tasuma elatist 100.00 eurot kuus (I kd tl 4), siis 65.00 eurot kuus (I kd tl 109), seejärel 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (I kd tl 127) ning viimaks 150.00 eurot kuus (II kd tl 120 pöördel). Tegelikult on hageja vastavalt kehtivale korrale kostjale elatist tasunud. Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja on perega 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses käinud välisreisidel xxxx ja xxxx. Samuti on kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on osalenud panga reklaamis (I kd tl 119), mis üldteadaolevalt ei ole tasuta osutatav teenus. Seega ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. Eelnenule tuginedes ja arvestades asjaolu, et kostja on menetluse kestel kehtivas määras elatist tasunud ning võlgnevus elatise osas puudub, siis kohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist riikliku lapsetoetuse võrra, nagu taotleb hageja. Seda ka põhjusel, et hagejal ei ole ülalpeetavate arv alates 2015. aastast muutunud (kolm last), küll on aga kostja seaduslikul esindajal lisandunud täiendavalt kahe lapse ülalpidamine (samuti kolm last). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et H S hagi K S vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.