Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-8268
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
N. B. hagi O. K. vastu abielulahutuse nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise ajad
28.09.2020 , 30.10.2020
Menetlusosalised
Hageja: N. B., ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Kostja: O. K., ik xxx, elukoht xxx e-post xxx viibimiskoht xxx
Viru Maakohtu menetluses on N. B. hagi O. vastu abielu lahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Jõhvi Vallavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne nr 181-32-2018/214. Hageja palub abielu lahutada seoses väljakannatamatu olukorraga abikaasa ja tema lähisugulastega, kes süüdistavad ja terroriseerivad psühholoogiliselt. Abikaasa alkoholilembus, hoolimatu, ükskõikne, alandav ja vägivaldne käitumine. Samuti petmine ja abieluväline suhe, mis on korduvalt leidnud tõestust. Abielulised suhted hääbusid
täielikult mais 2019. Perekonnaseisuasutuses ei saa abielu lahutada, kuna abikaasa keeldub lahutamas. 28.09.2020 ja 30.10.2020 toimunud kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 05.06.2020 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 08.06.2020 ja määras istungi toimumise ajaks 02.09.2020. Kohus teatas 31.08.2020 menetlusosalisele, et seoses kohtuniku perekondliku erakorralise vajadusega lükatakse 02.09.2020 toimuv kohtuistung edasi. Kohtuistungid toimusid 28.09.2020 ja 30.10.2020. Rahvastikuregistrist nähtub, et abielu on sõlmitud xxx Jõhvi Vallavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne 181-32-2018/214. Hageja märgib, et abielusuhted on lõppenud mais 2019. Hageja kinnitas 28.09.2020 ja 30.10.2020.toimunud kohtuistungil et abielu suhted on pöördumatult lõppenud ning suhteid ei ole võimalik taastada. Kostja selgitas 30.10.2020 istungil video vahendusel, et elab naisest lahus ca kaks aastat, leppimist ei soovi ja palub abielu lahutada. Kohus veendus, et poolte suhted on pöördumatult lõppenud ja asjas ei ole mõistlik leppimist määrata. Pooled kinnitasid, et suhteid ei ole võimalik taastada, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.09.2018 sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.