2-15-10735/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 43 927.28 euro ulatuses. Võlgnikule kuulub XXXOÜ osa nimiväärtusega 2 500.00 eurot, muu vara puudub. Võlgniku sissetulek on 465.77 eurot kuus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 09.09.2015. a nimetas kohus XXXi ajutiseks pankrotihalduriks Elin Vilippuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 41 809,02 eurot ja vara on 12,06 euro väärtuses. Võlgniku igakuine töötasu on 400 eurot. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise ühe põhjusena ära märkinud lootuse teenida hõlptulu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud kuriteo tunnustega teod, võlgnik on korduvalt karistatud maksualaste kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 28.04.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-16180 on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 3891 lg 21 järgi. Viru Maakohtu 21.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3211 on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 255 lg 12 ja KarS §§ 22 lg 3 ja 3891 lg 1 ja 33 järgi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esineb PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu: võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 900 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on vara 12,06 euro väärtuses, seega kuulub riigi arvelt Elin Vilippuse kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks).