Osaühingu XXX hagi XXXOÜ ja OÜ XXX vastu kaasomandi lõpetamiseks / OÜ XXX hagi Osaühingu XXX ja XXXOÜ vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
Iga poole hagi hind on 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing XXX(registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat MariLiis Mets Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja Enn Talp Kostja II: OÜ XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja 16. oktoobri 2015 taotlus kohtu arvele tasutud summade väljamaksmiseks kostjale XXXOÜ ja kostjale OÜ XXX. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda kostja XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 3 942 eurot ja kostja OÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 438 eurot, mis on tasutud hageja poolt
13.mail 2013 maksekorraldusega nr 65 kokku 4 380 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011
(IBAN
nr EE891010220034796011) viitenumbriga 3100057358 selgitusega „tsiviilasi nr 2-1236447“. Maksta välja hageja poolt 11. septembril 2014 kohtu arvele tasutud 0,89 eurot kostjatele ning selleks kanda kostja XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 0,80 eurot ning kostja OÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 0,09 eurot. Rahuldada hageja osaühing XXX19. novembri 2015 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks kostja XXXOÜ poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX ) välja hageja
2-12-36447 osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulude hüvitis 200 eurot (ekspertiisikulu).
6.Kohustada kostjat XXXOÜ tasuma punktis 5 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt summas 200 eurot hagejale osaühing XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Määrata kindlaks kostja OÜ XXX poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt OÜ XXX (registrikood XXX ) välja hageja osaühing XXX(registrikood XXX ) kasuks menetluskulude hüvitis 1 207,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 005,90 eurot, ekspertiisikulu 200 eurot ja registripäringu tasu 2 eurot).
8.Kohustada kostjat OÜ XXX tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt summas 1 207,90 eurot hagejale osaühing XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Käesoleva määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 on viivitamata täidetavad.
10.Käesolev määrus saata resolutsiooni punkti 2 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 7 ja 8 peale võivad hageja ja kostja OÜ XXX esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Hageja määruskaebeõigus hõlmab samas osas ka resolutsiooni punkti 4 vaidlustamist. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu XXX(hageja) hagi XXXOÜ (kostja I) ja OÜ XXX (kostja II) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Samas asjas lahendas kohus kostja II hagi teiste poolte vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 29. augusti 2014. aasta otsusega menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud maakohtu 20. märtsi 2013. aasta määrusega määratud ekspertiisitasu, mille maakohus jagas poolte vahel võrdselt sel viisil, et hageja kanda jäi sellest 1/3, kostja I kanda 1/3 ja kostja II kanda samuti 1/3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. juuli 2015. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda. Mõlemad otsused jõustusid 7. oktoobril 2015 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.
3.Hageja esitas 16. oktoobril 2015 taotluse kohtu arvele tasutud summade väljamaksmiseks kostjatele. Hageja palub maksta tema poolt kohtu arvele tasutud 4 380,89 eurost kostjale I summa 3 942,80 eurot ja kostjale II summa 438,09 eurot. Kohtumääruse raha kostjatele väljamaksmise korraldamiseks palus hageja tunnistada viivitamatult täidetavaks.
4.Hageja esitas 19. oktoobril 2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas 3 332 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 26 h eest tunnihinnaga 105 eurot, ekspertiisikulu 600 eurot ja päringud registritele 2 eurot), millest 200 eurot palub välja mõista kostjalt I ja 2 932 eurot kostjalt II. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva 2 (6)
2-12-36447 tsiviilasjaga. Hageja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
5.Kostja II esitas 6. novembril 2015 oma seisukohad hageja avaldusele. Kostja II vaidleb avaldusele vastu ja palub vähendada kostjalt II välja mõistetavate menetluskulude suurust kuni summani 1 397 eurot. Viivise väljamõistmine hagejale ei ole põhjendatud, sest kostja II kasutas temale seaduses ettenähtud kaebeõigust ning kostja II ei ole maksmisega hagejale viivitanud. Kostja II konkreetsed vastuväited märgib kohus määruse põhjendavas osas.
6.Kostja I teatas 10. novembril 2015 oma arveldusarve numbri (XXXXXXXXXXXXXXX), aga hageja menetluskulude nimekirjale ta kohtu määratud tähajaks ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab esmalt hageja taotluse kohtu arvele tasutud raha väljamaksmiseks kostjatele. Maakohus selgitas otsuses, et hageja poolt kohtu arvele tasutud ja kostjatele mõeldud hüvitise väljamaksmiseks esitada kohtule taotlus. Raha väljamaksmiseks kohustav kohtumäärus tõendab otsuse järgi selle resolutsiooni p-s 2.5 märgitud hageja kohustuse kohast täitmist. Hageja on tasunud kohtu arvele kokku 4 380,89 eurot (II kd tl 118 ja III kd tl 153). Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb kostjatele välja maksta (vastavalt hageja taotlusele kostjale I osasumma 3 942,80 eurot ning kostjale II osasumma 438,09 eurot). Hageja taotleb tunnistada määrus selles osas viivitamata täidetavaks. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti, siis ei ole eraldi vaja tunnistada määrust viivitamata täidetavaks, aga kohus märgib määruse resolutsiooni selguse huvides, millises osas on määrus viivitamata täidetav.
8.Järgmiseks lahendab kohus hageja taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 võimaldab määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Hageja on esitanud nõutava kinnituse selle kohta, et kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Hageja esindajate tasumäär on 105 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2.oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu
3 (6)
2-12-36447
11.veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tasumäär on põhjendatud.
10.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja nõuab menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga ilma käibemaksuta.
11.Kohtu hinnang hageja esindajate vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
13.10.14 tutvumine 6:40 apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine
Vastaspoole Kohtu seisukoht põhjendatud ja vastuväited vajaliku ajakulu kohta arvestades arvestades kaebuse sisu ja 6:00 kaebuse mahtu ja vastuse sisulist osa, samuti et tsiviilasja asjaolu, et hagejat esindas asjaolud olid kaks advokaati, on tuttavad, ei põhjendatud ajakulu saanud kuluda kaebusega tutvumiseks ja enam kui 2 h vastuse koostamiseks 6 h vastus seisnes varasemate arvamuste kordamises, ei saanud kuluda enam kui 1,5h suhtlus, esitatava märgitud kirjade koostamise 1:30 kompromissi põhjendatud ja vajalik ajakulu teksti koostamine on kokku 30 min; kliendiga ei saanud kompromissi arutamise ettepaneku mahtu põhjendatud ja vajalik ajakulu ja varasemalt on 1 h esitatud sarnaste ettepanekute tõttu võtta enam kui 1 h koos vormistamise ja vastaspoolele esitamisega
2:30
kompromissi 0:30 mittesaavutamisest teatamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 30 min arvestades, et dokument on kirjeldava sisuga 1:00 põhjendatud põhjendatud ja vajalik ajakulu 0:15 ajakulu võis olla on 15 min arvestades kirja mitte enam kui sisu, samuti asjaolu, et hageja 0,5 tundi ja mitte ei ole välja toonud ning kohus 1 tund, kuna ise ei tuvasta, mis osas oli
4 (6)
2-12-36447 Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses d ning edasise tegevusplaani analüüs
Vastaspoole vastuväited tsiviilasja asjaolud olid nii advokaadile kui ka kliendile hästi teada
15.06.15 vastuse koostamine kostja II kompromissi ettepanekule
0:30
18.06.15 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtus koos transpordiks kulunud ajaga
4:30 ettevalmistus istungiks ja esindus kõige enam 2 tundi, transpordi aja eest sama tasu nõudmine asja ajamiseks kulunud aja eest on advokaadi poolt põhjendamatu
Kokku (tundides)
26:00 26,00
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta õiguslik konsultatsioon ja edasise tegevusplaani analüüs vajalik; arvestades menetluse staadiumit, ei olnud kohtu hinnangul nimetatud toimingud vajalikud ning kostja II ei pea sellist ajakulu hüvitama; kompromissi tingimuste arutamise ajakulule on kohus hinnangu juba andnud (nr 4-6) ning kuivõrd hageja seisukohad kompromissi osas ei olnud muutunud, siis ei ole kohtul ka sellega alust arvestada 18.06.2015 kohtuistung kestis 1:20 kl 14:05-14:43, istungil osalemise põhjendatud ajakulu on ca 40 min, käesoleval juhul ei ole ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu suurem kui istungi kestus, seega on ajakulu nimetatud toimingute eest kokku 1 h ja 20 min; menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13) Kokku (tund:minut) 9:35 (tundides) 9,58
12.Kohus rahuldab hageja taotluse asja läbivaatamise kulu (päringud) väljamõistmiseks summas 2 eurot. Kostja II ei ole nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. Lisaks lepingulise esindaja tasule taotleb hageja asja läbivaatamise kulu (ekspertiisikulu) väljamõistmist kostjalt I summas 200 eurot ja kostjalt II summas 200 eurot. Kostjad ei ole nimetatud kulu osa vastuväiteid esitanud. Asja materjalide kohaselt oli ekspertiisitasu vastavalt eksperdi arvele 600 eurot, mille tasus hageja. Tulenevalt maakohtu kulude jaotusest mõistab kohus ekspertiiskulu kostjatel välja selliselt, et kostjal I tuleb hagejale tasuda 200 eurot ja kostjal II samuti 200 eurot.
13.Kohus määrab hinnatavas ulatuses hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 607,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 9,58 tunni eest tasumääraga 105 eurot tunnis, kokku 1 005,90 eurot, ekspertiisikulu 600 eurot ning päringud registritele 2 eurot). Kostjatel tuleb see hüvitada vastavalt otsustega lahendatud menetluskulude jaotusele, st hageja enda kanda jääb eelmärgitust 200 eurot kui 1/3 ekspertiisikulust. 5 (6)
2-12-36447 Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 924,10 euro ulatuses õigusabikulude osas ( = 3332 – 1407,90). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Kuivõrd maakohtu otsusega jäi ekspertiisikulu hageja kanda 1/3 ulatuses, kostja I kanda 1/3 ulatuses ja kostja II kanda 1/3 ulatuses ning apellatsioonikulud täies ulatuses kostja II kanda, siis tuleb kostjal I hüvitada hagejale 200 eurot ( =600 : 3) ning kostjal II 1 207,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 005,90 eurot, ekspertiisikulu 200 eurot ja registripäring 2 eurot).
14.Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks. Menetlusosalise õigus nõuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist tuleneb TsMS § 177 lg-st 4, mis näeb ette, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS ei anna kohtule kaalutlusruumi jätta hageja taotlus selles osas rahuldamata. Kohus selgitab, et viivise maksmise kohustus tasuda menetluskuludelt viivist tekib kostjatel alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii hageja kui ka kostja II vaatekohast ületab kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad maakohtu hinnangul nii hageja kui kostja II esitada määruskaebuse. Kostja I ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Kohus leiab, et TsMS § 178 lg-s 2 märgitud piirsumma puhul tuleb lähtuda kohtu välja mõistetud (või välja mõistmata jäänud) menetluskulude summast ilma viiviseta, sest vastasel juhul puuduks piirmäära kehtestamisel sisuline tähendus. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.