Tsiviilasja number
2-12-36447
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Tsiviilasi
OÜ BCA Kinnisvara hagi Fuxia Holdings OÜ ja OÜ Aleon Tehnika vastu kaasomandi lõpetamiseks ning OÜ Aleon Tehnika vastuhagi OÜ BCA Kinnisvara ja Fuxia Holdings OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aleon Tehnika apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ BCA Kinnisvara (RK 11329424), lepingulised esindajad adv Eerik Entsik ja adv Mari-Liis Mets Kostja 1 Fuxia Holdings OÜ (RK 12130400), lepinguline esindaja Enn Talp Kostja 2 OÜ Aleon Tehnika (RK 11397555), lepinguline esindaja adv Juho-Enn Aule 18. juuni 2015
Istungi toimimise aeg
Harju Maakohtu 29.08.2014 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja 2 kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hageja nõue OÜ BCA Kinnisvara esitas 12.09.2012 Harju Maakohtule hagi Fuxia Holdings OÜ vastu Harjumaal Xxx vallas Xxxxxx külas Xxxxxxxxxxx xxx xxxx xx kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) kaasomandi lõpetamiseks. Maakohus kaasas 12.04.2013 määrusega hageja taotlusel menetlusse OÜ Aleon Tehnika, kes oli menetluse ajal omandanud mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust. Seega kuulus hageja omandisse jätkuvalt 1450/23575 suurune mõtteline osa kinnistust, kostja 1 omandisse 199125/235750 suurune mõtteline osa ja kostja 2 omandisse 22125/235750 suurune mõtteline osa kinnistust. Hageja täpsustatud nõude kohaselt taotles ta vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnisasja omand jääb hagejale, kes tasub kostjatele hüvitist vastavalt nende omandiosade suurusele, lähtudes kinnistu väärtusest, mis eksperdiarvamuse kohaselt on 4668 eurot. Hageja põhiväited on järgmised. Vaidlusalust kinnistut kasutatakse reaalselt üksnes avalikult teelt juurdepääsuks Xxx vallas Xxxxxx külas asuvatele kinnisasjadele, muul otstarbel ei ole kinnistut ka võimalik kehtiva detailplaneeringu kohaselt kasutada. Juurdepääs avalikule teele vaidlusaluselt kinnistult ja selle kaudu eksisteerib üksnes üle muude hageja omandis olevate kinnisasjade. Kinnistut ei saa reaalosadeks jagada, sest nii muutuks võimatuks selle kasutamine vastavalt sihtotstarbele ja ei ole võimalik moodustada katastriüksuseid. Tegemist on avaliku ja piirdeta teelõiguga, mis on maakorralduslikult ja ehitustehniliselt nähtud ette kasutamiseks tervikuna. Jagamine oleks ebamõistlik ning piiraks oluliselt tee kasutamist, arvestades, et Fuxia Holdings OÜ plaanib hakata küsima tee kasutamise eest tasu. Hageja soovib, et teed saaks kasutada kõik ümberkaudsete kinnistute omanikud tasuta ja piiranguteta. Hageja on muu hulgas vaidlusalusel kinnistul paiknevat teed hooldanud ja korras hoidnud, samuti sõlminud lepingud tee kasutajatega. Hagejal on kavas kõik vastava piirkonna teemaa kinnisasjad anda üle Xxx vallale ja ta on sõlminud asjaomase tee kasutajatega reaalservituudi seadmise lepingud tingimusega, et servituudid lõppevad, kui kinnisasjad antakse üle kohalikule omavalitsusele. Vaidlusaluse kinnistu väärtus on 4668 eurot. Kuna Fuxia Holdings OÜ-le kuulub 199125/235750 suurune mõtteline osa kinnistust, siis on talle makstava hüvitise suurus 4380 eurot ja OÜ Aleon Tehnika osale 22125/235750 vastab hüvitis 438 eurot. Põhjendatud ei ole kinnistu jätmine OÜ-le Aleon Tehnika, sest ta on pahauskne omanik ja kostjatevaheline tehing vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa võõrandamisel OÜ-le Aleon Tehnika võis olla näilik. Kostjad kuuluvad isikute ringi, kes ostavad kokku teemaa sihtotstarbega kinnisasju ning hakkavad seejärel teemaa äärsete kinnisasjade omanikelt suurt tasu nõudma. Mingit muud huvi peale majandusliku huvi kostjatel vaidlusaluse kinnistu omamise vastu ei ole. Kostjad ei ole tegelenud kinnistu korrashoiu ega haldamisega, samuti ei ole nad kandnud vastavaid kulusid. Kostja 1 seisukoht Fuxia Holdings OÜ vaidles OÜ BCA Kinnisvara hagile vastu ning esitas vastuhagi. Seoses vastuhagist loobumisega on kohus vastavas osas menetluse 06.06.2014 määrusega lõpetanud. OÜ Aleon Tehnika hagi võttis Fuxia Holdings OÜ õigeks. Fuxia Holdings OÜ peamised seisukohad on järgmised. Fuxia Holdings OÜ omandas ca 94% vaidlusalusest kinnistust ja sel ajal oli kinnistu väärtus hinnanguliselt 136 200 eurot. Fuxia Holdings OÜ omandas kinnistu pikaajalise Ieeringuna. Fuxia Holdings OÜ ja Xxx vald ei ole sõlminud lepingut vaidlusalusel kinnistul asuva tee kasutamise kohta, aga tee on siiani kasutusel avalikult kasutatava teena. Vältimaks OÜ-le Aleon Tehnika tekkivat kahju, on õiglane ja põhjendatud jätta vaidlusalune kinnistu OÜ-le Aleon Tehnika ning maksta Fuxia Holdings OÜ-le hüvitiseks 3942, 79 eurot.
Kostja 2 seisukoht ja vastuhagi nõue OÜ Aleon Tehnika esitas 27.05.2014 Harju Maakohtule vastuhagi vaidlusaluse kinnistu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. OÜ Aleon Tehnika taotles kinnistu kaasomandi lõpetamist, jättes kinnistu talle koos kohustusega maksta teistele kaasomanikele nende kaasomandiosade suurusele vastav õiglane rahaline hüvitis. OÜ Aleon Tehnika peamised väited on järgmised. Kostjad sõlmisid 05.03.2014 vaidlusaluse kinnistu 199125/235750 omandiosa üleandmise kokkuleppe, sest soovisid vähendada OÜ-le Aleon Tehnika vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa omandamisega kaasneda võivat kahjulikku tagajärge. Nimelt omandas OÜ Aleon Tehnika oma osa, s.o 22125/235750 kinnistust 10 000 euro eest, aga selle väärtus kohtu määratud ekspertiisi järgi on väiksem ja OÜ Aleon Tehnika kahju seega 9561,91 eurot. Sellise kahju saamine on OÜ Aleon Tehnika suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kui hagi tagamise tõttu ei saa kostjate 05.03.2014 kokkuleppe alusel OÜ Aleon Tehnika oma osa tagasi võõrandada Fuxia Holdings OÜ-le, siis soovib ta kahju vältimiseks saada kogu vaidlusaluse kinnistu omanikuks. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas OÜ BCA Kinnisvara hagi osaliselt ning jättis rahuldamata OÜ Aleon Tehnika vastuhagi. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud ekspertiisitasu, mis jagati menetlusosaliste vahel võrdselt, s.o hageja kanda jäi sellest 1/3, kummagi kostja kanda 1/3. Kohus lõpetas Harjumaal Xxx vallas Xxxxxx külas Xxxxxxxxxxx xxx xxxx xx kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) kaasomandi ja jättis kinnistu omandi hagejale, kes peab Fuxia Holdings OÜ-le tasuma hüvitisena 3942, 80 eurot ja OÜ-le Aleon Tehnika 438, 09 eurot. Kohus kohustas kostjaid andma nõusolekud kustutada nende kohta tehtud omanikukanded kinnistusraamatus kinnistu kohta avatud registriosas nr 8734202 ja kanda omanikuna sisse hageja. Nõusolekute alusel kinnistusraamatus kande tegemise taotlemisel peab hageja tõendama, et hüvitiste tasumise kohustus on kohaselt täidetud. Kui hageja kasutab kohustuse täitmiseks kohtu arveldusarvet, siis tõendab kohustuse täitmist jõustunud või viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtumäärus raha kostjatele väljamaksmise korraldamiseks. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle. Pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud, hagejale kuulub 1450/23575, Fuxia Holdings OÜ-le 199125/235750 ja OÜ-le Aleon Tehnika 22125/235750 suurune mõtteline osa kinnistust; Fuxia Holdings OÜ omandas osa kinnistust enampakkumisel hinnaga 2922 eurot, OÜ Aleon Tehnika aga Fuxia Holdings OÜ-lt kohtumenetluse ajal hinnaga 10 000 eurot. Kinnistu kohalik keskmine müügihind on 4668 eurot. Vaidlusalune kinnistu on kasutusel teena ning sel otstarbel kasutamine on võimalik üksnes koos hageja teiste kinnistutega. Hageja on vaidlusalust kinnistut hooldanud ja sõlminud kokkuleppeid kinnistu teiste kasutajatega. Kaasomanike kokkuleppega ei ole kaasomandi lõpetamist välistatud ja kohtuväliselt kaasomandi lõpetamine ei õnnestunud. Nii hageja kui ka OÜ Aleon Tehnika taotlevad kaasomandi lõpetamist. Mõlema hagi puhul on nõude õiguslik alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Hageja tugines oma senisele tegevusele vaidlusaluse kinnistu haldamisel, selle (teena) sihtotstarbelise kasutamise võimalusele üksnes koos hageja teiste kinnistutega ja kokkulepetele kinnistu kasutajatega. Neile asjaoludele ei ole kostjad vastu vaielnud. Poolte vaidlus kaldub pigem küsimusele, kas OÜ Aleon Tehnika omandas mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust hea- või pahauskselt ja kas vastav võlaõiguslik kokkulepe on kehtiv, aga need aspektid ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus saab kaaluda ka pahauskse omaniku huve kaasomandi lõpetamisel ning kostjate vahelise asjaõiguskokkuleppe kehtivus vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa üleandmiseks OÜ-le Aleon Tehnika ei sõltu nende võlaõigusliku lepingu kehtivusest. OÜ Aleon Tehnika ei toonud esile oma konkreetset huvi vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse säilitamiseks, mistõttu kohus tegi ettepaneku see esile tuua ja tõendada. OÜ Aleon Tehnika täiendavaid sisulisi seisukohti ega tõendeid ei esitanud, st oma huvi esile ei toonud. Siiski saab võtta arvesse seda, et kaasomanikud, kellele kuulub suurem osa asjast, soovivad kaasomandi teataval viisil lõpetamist. Nimelt kuulub kostjatele kokku 22125/23575 mõttelist osa vaidlusalusest kinnistust (ca 94%), kui hageja omandiosas suurus on
/23575 (ca 6%). Hageja huvi tee kasutamiseks kaalub üles kostjate kui suurema osa omanike huvi omandiõiguse säilimiseks. Hageja on tegelenud vaidlusalusel kinnistul asuva tee hooldamise ja korrashoiuga, teed saab kasutada koos hageja teiste kinnistutega ja hageja on sõlminud kokkuleppeid tee teiste kasutajatega. Sellest tervikuna nähtub, et hageja on tee sihipärasest kasutamisest huvitatud, st tal on olemas huvi omandi säilimise vastu. OÜ Aleon Tehnika samaväärset huvi ei ole näidanud. OÜ Aleon Tehnika võimalik kahju ega kostjatevaheline 05.03.2014 kokkulepe ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale, sest kaasomanike omavahelised tehingud ei saa anda neis osalevatele kaasomanikele eelist kaasomandi lõpetamise viisi valikul. OÜ Aleon Tehnika ei väida, et kahju oleks talle põhjustanud hageja või tema tegevus vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuna. Fuxia Holdings OÜ on omandanud vaidlusaluse kinnistu Ieeringuna ja vastav eesmärk on võimalik realiseerida ka kaasomandi lõpetamise kaudu, tagades kostjatele kohase hüvitise. Järelikult tuleb eelistada hageja nõudele vastavat kaasomandi lõpetamise viisi ja jätta OÜ Aleon Tehnika nõue rahuldamata. Pooled ei vaidle küll kinnistu väärtuse üle, aga on nimetanud erinevad hüvitiste summad. Kostjatele kui omandit kaotavatele kaasomanikele tuleb hüvitis määrata lähtudes asja väärtusest ja nende kaasomandiosa suurustest. Fuxia Holdings OÜ kasuks välja mõistetava hüvitise suurus on seega 3942, 80 eurot ( ≈ 4668 / 235750 × 199125) ja OÜ-le Aleon Tehnika tuleb hüvitada 438, 09 (≈ 4668 / 235750 × 22125) eurot. Kostjatele kokku makstav hüvitis on suurem hinnast, millega Fuxia Holdings OÜ vaidlusaluse kinnistu osa enampakkumisel omandas, st Fuxia Holdings OÜ nimetatud Ieerimiseesmärk on täidetud. Apellatsioonkaebus OÜ Aleon Tehnika palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või kui ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada apellatsioonimenetluses, teha uus otsus. Menetluskulud jätta hageja kanda. OÜ Aleon Tehnika soovib kinnistu jätmist talle ja teistele kaasomanikele hüvitiste väljamõistmist ning kinnistuga lahutamatult seotud vallasasjade hinna arvamist kinnistust ilma jäätavate kaasomanike hüvitiste hulka. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sellega on seadusandja poolt sätestatud printsiip, et kinnistu suurema osa omaniku õigus kinnistut kaasomanikult omandada on eelistatud võrreldes kinnistu väiksema osa omaniku õigusega kinnistut omandada.
Maakohus andis kinnistu kõige väiksema osa omanikule ja jättis OÜ Aleon Tehnika kinnistust ilma, kuigi talle kuulub suurem osa kinnistust kui hagejale. Kohus ei põhjendanud seda, miks ta eelistab kinnistu väiksema osa omaniku huvi kinnistu suurema osa omaniku huvile kinnistut omandada. Kohus põhjendas otsust hageja kinnistuväliste huvidega (hageja senine tegevus kinnistu haldamisel, selle (teena) sihtotstarbelise kasutamise võimalusele üksnes koos hageja teiste kinnistutega ja kokkulepetele kinnistu kasutajatega). Sealjuures kohus ei põhjendanud, miks ja kuidas teeb kinnistu andmine OÜ-le Aleon Tehnika võimatuks hageja teiste kinnistute kasutamise. AÕS § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kinnistu andmine hagejale tekitab OÜ-le Aleon Tehnika kinnistust lähtuvalt majanduslikku kahju 9561, 91 eurot, kuid kinnistu andmine OÜ-le Aleon Tehnika ei too Fuxia Holdings OÜ-le kaasa mingit majanduslikku kahju. Kohus ei põhjendanud, millega on õigustatud OÜ-le Aleon Tehnika sellises ulatuses majanduslikku kahju tekitamine. Maakohus ei arvestanud kinnistu suurima osa omaniku põhjendatud seisukohaga anda kinnisasi OÜ-le Aleon Tehnika ning sealjuures kohus ei põhjendanud, miks kohus kinnistu suurima osa omaniku seisukohaga ei arvesta. Pärast kohtuotsusest teadasaamist teostas OÜ Aleon Tehnika kinnistu täiendava ülevaatuse ja selle käigus selgus, et kinnistul on vallasasju, mida ei ole kohtu poolt määratud eksperdi poolt kinnistu hinna sisse arvatud. Kinnistu valduste hulka kuuluvad: gaasitrass 10 000 euro väärtuses, veetrass 10 000 euro väärtuses, kanalisatsioonitrass 10 000 euro väärtuses, valgustid 36 tükki kokku 61 632 eurot vastavalt AS E hinnapakkumisele, pumpla koos paigaldusega 6000 euro väärtuses, puud (kased) 26 tükki kokku 2634, 40 eurot, 5 elupuud kokku 80, 75 eurot, liiklusmärgid 5 tükki kokku 900 eurot, tee lõpus teepiire pikkusega 7 meetrit 3 jala peal 1200 eurot vastavalt ABC I OÜ hinnapakkumisele, 8 hüdranti kokku 4000 eurot. Lisaks kohtu poolt määratud eksperdi arvamusega tuvastatud hinnale tuleb nimetatud vallasasjad kinnistu hinna sisse arvata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Fuxia Holdings OÜ toetab apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et OÜ Aleon Tehnika poolt esile toodud asjaolud ei anna alust tema nõude rahuldamiseks. Maakohus on käsitlenud vaidlusalusest kaasomandi lõpetamisest tulenevate nõuete rahuldamise eeldusi ning selgitanud piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada ja kostja 2 nõue jätta rahuldamata. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu lahendist tuvastada. Maakohus on hagis esile toodud
asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. OÜ Aleon Tehnika vaidlustab kinnistu hageja ainuomandisse jätmist, leides, et maakohus ei arvestanud põhjendamatult nende kaasomanike huve, kellele kuulub suurem osa kinnistust. Ringkonnakohus selgitab, et kaasomand tuleb lõpetada kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Maakohus on poolte huve põhjalikult kaalunud ja õigesti leidnud, et kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil on õiglane. Poolte huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus poolte huvide kaalumisel diskretsiooni piire ületanud. Oma arutluskäiku on maakohus äärmiselt põhjalikult selgitanud. Apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kostjatele kuuluvad kinnistu kaasomandiosad on suuremad kui hagejale kuuluv kaasomandiosa, ei anna alust järeldada, et kaasomandi lõpetamine selle hageja ainuomandisse jätmise teel oleks ebaõiglane või põhjendamatu. Praegusel juhul on kinnistu ainuomandisse jätmist taotlenud hageja ja kostja 2 (hagi ja vastuhagi), mistõttu sai kohus vaid nende vahel valida, otsustamaks, kelle omandisse kinnistu jätta. Seetõttu ei oma otsest tähtsust, milline osa kinnistust kuulub kostjale 1. Siinkohal tuleb täiendavalt märkida, et hagejale ja kostjale 2 kuuluvate kaasomandiosade suuruste vahe ei ole asja lahendamise aspektist määrava tähtsusega (mõlemale kuuluva osa suurus jääb alla 10%). Pealegi ei ole kostja 2, vaatamata maakohtu poolt talle tehtud ettepanekule esile tuua ja tõendada oma konkreetset huvi vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse säilitamiseks, täiendavaid sisulisi seisukohti ega tõendeid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus õiglase ja piisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse, leides, et hageja huvi teekinnistu kasutamiseks kaalub üles kostja 2 huvi omandiõiguse säilimiseks. See, milline oli kostja 2 poolt kostjale 1 kinnistu osa eest tasutud hind, ei oma antud juhul tähtsust. Kuivõrd kostja 2 on kinnistu mõttelise osa kostjalt 1 omandanud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal, oli ta teadlik riskist, et kohus ei pruugi otsustada kinnistu temale jätmist. Tegemist oli kahe isiku vahelise tehinguga, mille tingimusi ei ole võimalik antud vaidluse lahendamisel arvestada. Seetõttu on ka asjakohatu rääkida maakohtu lahendiga kostjale 2 kahju tekitamisest. Pealegi ei olnud maakohtus poolte vahel vaidlust, et kinnistu hind oleks teistsugune, kui eksperdiarvamuses nimetatud. Kostja 2 on korduvalt seda kinnitanud ja palunud kohtul lähtuda eksperdi määratud hinnast. Nii on kostja 2 veel ka 31.07.2014 menetlusdokumendis palunud omandi kaotuse eest välja mõista „...kohtu poolt määratud eksperdi poolt kindlaks tehtud õiglase hinna“ (tl 103-105, III köide). Ka 21.08.2014 menetlusdokumendis on kostja 2 märkinud, et ei soovi esitada täiendavaid taotlusi ega vastuväiteid (tl 138-139, III köide). Apellandi taotlus täiendavate tõendite esitamiseks ja ekspertiisi määramiseks on eraldi kohtumäärusega 06.04.2015 lahendatud. Menetluskulude jaotus Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab kostja 2 apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja 2 kanda (TsMS § 171 lg 1). Alates 01.01.2015 on muutnud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.