29. august 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-36447
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi XXXOÜ ja OÜ XXX vastu kaasomandi lõpetamiseks / OÜ XXX hagi Osaühingu XXX ja XXXOÜ vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
Kummagi hagi hind on 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I / kostja III: osaühing XXX(registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja Enn XXX Kostja II / hageja II: OÜ XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule
Asja läbivaatamine
Osaühingu XXX hagi korraldaval kohtuistungil
27.mail 2014, millel osalesid osaühing XXX lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik, XXXOÜ lepinguline esindaja Enn XXX ja OÜ XXX lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule; edasi ja OÜ XXX hagi kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt osaühingu XXX(registrikood XXX) hagi XXXOÜ (registrikood XXX) ja OÜ XXX (registrikood XXX) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Jätta rahuldamata OÜ XXX hagi Osaühingu XXX ja XXXOÜ vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Lõpetada XXX kinnisasja (registriosa nr XXX, edaspidi „kinnistu”) kaasomand järgmiselt:
kinnistu omand jääb hagejale osaühing XXX, kes tasub kostjatele resolutsiooni punktis 2.2 väljamõistetavad hüvitised;
2.2.mõista hagejalt osaühing XXX kostja XXXOÜ kasuks välja hüvitis 3 942,80 eurot ja kostja OÜ XXX kasuks hüvitis 438,09 eurot;
2-12-36447
2.3.kohustada kostjaid XXXOÜ ja OÜ XXX andma nõusolekud kustutada nende kohta tehtud omanikukanded kinnistusraamatus kinnistu kohta avatud registriosas nr XXX ja kanda omanikuna sisse osaühing XXX(registrikood XXX);
2.4.asendada resolutsiooni punktis 2.3 märgitud nõusolekud käesoleva otsusega;
2.5.resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.3 märgitud kohustused tuleb täita samaaegselt, st punktis 2.3 tuvastatud nõusolekute alusel kinnistusraamatus kande tegemise taotlemisel peab hageja osaühing XXX tõendama, et punktis 2.2 märgitud kohustused on kohaselt täidetud. Kui hageja kasutab punktis 2.2 märgitud kohustuse täitmiseks kohtu arveldusarvet, siis tõendab kohustuse täitmist jõustunud või viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtumäärus raha kostjatele väljamaksmise korraldamiseks. Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõud kehtima kuni käesoleva otsuse täitmiseni. Kustutada viidatud määruse alusel kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud keelumärked samaaegselt käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.3 tuvastatud nõusolekute alusel kinnistusraamatus kannete tegemisega. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud Harju Maakohtu
20.märtsi 2013. aasta määrusega määratud ekspertiisitasu, mis jagada poolte vahel võrdselt sel viisil, et osaühingu XXX kanda jääb sellest 1/3, XXXOÜ kanda 1/3 ja OÜ XXX kanda samuti 1/3.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates. 2 (7)
2-12-36447
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing XXX(hageja I) esitas 12. septembril 2012 kohtule hagiavalduse XXXOÜ (kostja I) vastu XXX kinnisasja (registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) kaasomandi lõpetamise nõudes. Kohus kaasas 12. aprilli 2013. aasta määrusega hageja I taotlusel menetlusse OÜ XXX (kostja II), kes oli menetluse ajal omandanud mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust. Sama määrusega tagas kohus hageja I taotlusel ja määras kanda kostjatele kuuluvatele kaasomandiosadele käsutamise keelumärked hageja kasuks. Hageja I täpsustas menetluse kestel oma nõuet ja tema lõplikuks nõudeks kujunes vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamine sel viisil, et kinnisasja omand jääb hagejale I, kes tasub kostjale I hüvitist 3 942 eurot ja kostjale II hüvitist 438 eurot.
2.Kostja I esitas menetluses vastuhagi, millest hiljem loobus. Kohus võttis loobumise vastu 6. juuni 2014. aasta määrusega ja selle nõude osas on menetlus lõppenud. Kuna menetlus lõppes ainult ühes nõudes ja menetlusosaliste ring sellest ei muutunud, siis ei otsustanud kohus menetluskulude jaotust kostja I nõude osas, vaid lükkas vastava otsustuse tegemise edasi kuni menetlust tervikuna lõpetava lahendini.
3.Kostja II esitas 27. mail 2014 kohtule vastuhagi vaidlusaluse kinnistu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Kostja II täpsustas hiljem, et soovib oma nõude esitada mõlema teise poole, st nii hageja I kui ka kostja I vastu. Kohus võttis kostja II nõude menetlusse 19. juuni 2014. aasta määrusega ja liitis selle lahendamiseks samasse menetlusse koos hageja I hagiga. Sellest alates on hageja I ühtlasi kostja III ning kostja II on ühtlasi hageja II. Lihtsuse huvides märgib kohus nimetatud pooli käesolevas otsuses endiselt kui hageja I ja kostja II.
4.Kostjad I ja II (edaspidi koos „kostjad”) vaidlevad hageja I nõudele vastu. Hageja I vaidleb 2. juuli 2014 vastuses omakorda vastu kostja II nõudele, aga kostja I võttis 31. juuli 2014 vastuses hagi kostja II nõudes õigeks. Kostja II esitas 31. juulil 2014 arvamuse hageja I vastuse kohta, milles jäi oma nõude juurde. Hageja I ja kostja I nõuded on varem lahendatud Harju Maakohtu 29. mai 2013. aasta otsusega, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas
9.detsembri 2013. aasta otsusega saates asja maakohtule uuesti lahendamiseks.
5.Kohus kuulas hageja I nõude osas pooled ära 27. mai 2014 korraldaval istungil. Pooled nõustusid seejärel asja lahendamise jätkumisega kirjalikus menetluses. Samuti olid pooled nõus kostja II hagi lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras kirjaliku menetluse tähtajad 4. augusti 2014. aasta määrusega. Pooled esitasid tähtaegselt täiendavad seisukohad.
POOLTE SEISUKOHAD
Hageja I nõue, väited ja seisukohad
6.Hageja I nõuab vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnisasi jääb talle ja ta maksab kostjatele kinnisasja väärtusele ja kostjate kaasomandiosade suurusele vastava rahalise hüvitise. Kostja II nõudele vaidleb hageja I vastu. Hageja I põhiväited on järgmised: − vaidlusalust kinnistut kasutatakse reaalselt üksnes avalikult teelt juurdepääsuks XXX asuvatele kinnisasjadele, muul otstarbel ei ole kinnistut ka võimalik kehtiva detailplaneeringu kohaselt kasutada; − juurdepääs avalikule teele vaidlusaluselt kinnistult ja selle kaudu eksisteerib üksnes üle muude hageja I omandis olevate kinnisasjade; − kinnistut ei saa reaalosadeks jagada, sest nii muutuks võimatuks selle kasutamine vastavalt sihtotstarbele ja ei ole võimalik moodustada katastriüksuseid. Tegemist on avaliku ja piirdeta teelõiguga, mis on maakorralduslikult ja ehitustehniliselt nähtud ette kasutamiseks tervikuna. Jagamine oleks ebamõistlik ning piiraks oluliselt tee kasutamist, arvestades, et kostja I plaanib hakata küsima tee kasutamise eest tasu; 3 (7)
2-12-36447 − hageja I soovib, et teed saaks kasutada kõik ümberkaudsete kinnistute omanikud tasuta ja piiranguteta. Hageja on muu hulgas vaidlusalusel kinnistul paiknevat teed hooldanud ja korras hoidnud, samuti sõlminud lepingud tee kasutajatega. Hagejal on kavas kõik vastava piirkonna teemaa kinnisasjad anda üle Rae vallale ja ta on sõlminud asjaomase tee kasutajatega reaalservituudi seadmise lepingud tingimusega, et servituudid lõppevad, kui kinnisasjad antakse üle kohalikule omavalitsusele; − vaidlusaluse kinnistu väärtus on 4 668 eurot. Kuna kostjale I kuulub XXX suurune mõtteline osa kinnistust, siis on talle makstava hüvitise suurus 4 380 eurot ja kostja II osale XXX vastab hüvitis 438 eurot; − põhjendatud ei ole kinnistu jätmine kostjale II, sest ta on pahauskne omanik ja kostjatevaheline tehing vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa võõrandamisel kostjale II võis olla näilik. Kostjad kuuluvad isikute ringi, kes ostavad kokku teemaa sihtotstarbega kinnisasju ning hakkavad seejärel teemaa äärsete kinnisasjade omanikelt suurt tasu nõudma. Mingit muud huvi peale majandusliku huvi kostjatel vaidlusaluse kinnistu omamise vastu ei ole. Kostjad ei ole tegelenud kinnistu korrashoiu ega haldamisega, samuti ei ole nad kandnud vastavaid kulusid.
7.Menetluskulud palub hageja I panna kostjate kanda. Kostja II nõue ja väited
8.Kostja II vaidleb hageja I hagile vastu ning nõuab kinnistu kaasomandi lõpetamist jättes kinnistu talle koos kohustusega maksta teistele kaasomanikele nende kaasomandiosade suurusele vastav õiglane rahaline hüvitis. Kostja II peamised väited on järgmised: − vaidlusaluse kinnistu väärtus on 4 668 eurot ja kostja II õiglase hüvitise suurus vastavalt omandiosa suurusele on 438,09 eurot; − kostjad sõlmisid 5. märtsil 2014 vaidlusaluse kinnistu XXX omandiosa üleandmise kokkuleppe, sest soovisid vähendada kostjale II vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa omandamisega kaasneda võivat kahjulikku tagajärge. Nimelt omandas kostja II oma osa, st XXX kinnistust 10 000 euro eest, aga selle väärtus kohtu määratud ekspertiisi järgi on väiksem ja kostja II kahju seega 9 561,91 eurot. Sellise kahju saamine on kostja II suhtes äärmiselt ebaõiglane. − kui hagi tagamise tõttu ei saa kostjate 5. märtsi 2014 kokkuleppe alusel kostja II oma osa tagasi võõrandada kostjale I, siis soovib ta kahju vältimiseks saada kogu vaidlusaluse kinnistu omanikuks.
9.Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda. Kostja I seisukohad
10.Kostja I vaidleb hageja I hagile vastu, aga võtab kostja II hagi õigeks. Kostja I peamised seisukohad on järgmised: − kostja I omandas ca 94% vaidlusalusest kinnistust ja sel ajal oli kinnistu väärtus hinnanguliselt 136 200 eurot. Kostja I omandas kinnistu pikaajalise investeeringuna; − kostja I ja Rae vald ei ole sõlminud lepingut vaidlusalusel kinnistul asuva tee kasutamise kohta, aga tee on siiani kasutusel avalikult kasutatava teena; − vältimaks kostjale II tekkivat kahju on õiglane ja põhjendatud jätta vaidlusalune kinnistu kostjale II ning maksta kostjale I hüvitiseks 3 942,79 eurot.
11.Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4 (7)
2-12-36447
12.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hageja I hagi tuleb rahuldada osaliselt, kostja II hagi aga jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid mõlema hagi osas nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud, hagejale I kuulub 1450/23575, kostjale I XXX ja kostjale II XXX suurune mõtteline osa kinnistust (II kd tlk 22–26); kostja I omandas osa kinnistust enampakkumisel hinnaga 2 922 eurot (I kd tlk 23–33 ja 133– 140); kostja II aga kostjalt I käesoleva menetluse ajal hinnaga 10 000 eurot (II kd tlk 9–19 ja 57–60) − kinnistu kohalik keskmine müügihind on 4 668 eurot (I kd tlk 158–169, poolte seisukoht sellega nõustumise kohta II kd tlk 232 pöördel); − vaidlusalune kinnistu on kasutusel teena (II kd tlk 56 ja 6A) ning sel otstarbel kasutamine on võimalik üksnes koos hageja I teiste kinnistutega (I kd tlk 12–22 ja III kd tlk 82-83); − hageja I on vaidlusalust kinnistut hooldanud (I kd tlk 141–144, III kd tlk 84–99) ja sõlminud kokkuleppeid kinnistu teiste kasutajatega (III kd tlk 62–81); − kaasomanike kokkuleppega ei ole kaasomandi lõpetamist välistatud ja kohtuväliselt kaasomandi lõpetamine ei õnnestunud (I kd tlk 34–40).
15.Nii hageja I kui ka kostja II taotlevad poolte kaasomandi lõpetamist. Mõlema hagi puhul on nõude õiguslik alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on eelviidatud sätte sõnastusest tulenevalt kaasomandi lõpetamisel seotud poolte hagides nimetatud kaasomandi lõpetamise viisidega (Riigikohtu 21. detsembri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04, p 17 esimene lõik). Käesolevas asjas saab kohus niisiis kaaluda kas vaidlusaluse kinnistu omandi jätmist hagejale I pannes talle kohustuse hüvitada kostjate osa rahas või selle jätmist kostjale II pannes talle teiste kaasomanike osade hüvitamise kohustuse. Kuna kaasomandi sel viisil lõpetamine riivab intensiivselt omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu 9. veebruari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled ei ole vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele, samuti ei ole vaidlusalune kinnistu väärtus 4 668 eurot. 5 (7)
2-12-36447
16.Eelmises punktis märgitud kaalutlustel sõltub käesoleva asja lahend peamiselt sellest, kas vaidlusalune kinnistu tuleb jätta hagejale I või kostjale II. AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele (vt nt Riigikohtu
18.märtsi 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14, p 10). Kohus selgitas pooltele, et neil tuleb esile tuua ja tõendada oma huvi vaidlusaluse kinnistu nende soovitud viisil ühele kaasomanikule jätmiseks.
17.Hageja I tugineb oma senisele tegevusele vaidlusaluse kinnistu haldamisel, selle (teena) sihtotstarbelise kasutamise võimalusele üksnes koos hageja I teiste kinnistutega ja kokkulepetele kinnistu kasutajatega. Neile asjaoludele ei ole kostjad vastu vaielnud. Poolte vaidlus kaldub pigem küsimusele, kas kostja II omandas mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust hea- või pahauskselt ja kas vastav võlaõiguslik kokkulepe on kehtiv, aga kohtu hinnangul ei oma need aspektid vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus saab kaaluda ka pahauskse omaniku huve kaasomandi lõpetamisel ning kostjatevahelise asjaõiguskokkuleppe kehtivus vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa üleandmiseks kostjale II ei sõltu nende võlaõigusliku lepingu kehtivusest. Kostja II ei toonud esile oma konkreetset huvi vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse säilitamiseks, mistõttu kohus tegi ettepaneku see esile tuua ja tõendada. Kostja II täiendavaid sisulisi seisukohti ega tõendeid ei esitanud, st oma huvi esile ei toonud. Siiski saab kohus kostjate üksmeelse seisukoha järgi võtta arvesse siiski seda, et kaasomanikud, kellele kuulub suurem osa asjast, soovivad kaasomandi teataval viisil lõpetamist. Nimelt kuulub kostjatele kokku XXX mõttelist osa vaidlusalusest kinnistust (ca 94%), kui hageja I omandiosas suurus on XXX (ca 6%). Kohtu hinnangul kaalub hageja I huvi tee kasutamiseks üles kostjate kui suurema osa omanike huvi omandiõiguse säilimiseks. Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja I on tegelenud vaidlusalusel kinnistul asuva tee hooldamise ja korrashoiuga, teed saab kasutada koos hageja I teiste kinnistutega ja hageja I on sõlminud kokkuleppeid tee teiste kasutajatega. Sellest tervikuna nähtub, et hageja I on tee sihipärasest kasutamisest huvitatud, st tal on olemas huvi omandi säilimise vastu. Kostja II puhul kohus samaväärset huvi ei tähelda. Kostja II võimalik kahju ega kostjatevaheline
5.märtsi 2014 kokkulepe (II kd tlk 203–206) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale, sest kaasomanike omavahelised tehingud ei saa anda neis osalevatele kaasomanikele eelist kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Kostja II ei väida, et kahju oleks talle põhjustanud hageja I või tema tegevus vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuna. Kostja I on omandanud vaidlusaluse kinnistu investeeringuna ja vastav eesmärk on võimalik realiseerida ka kaasomandi lõpetamise kaudu tagades kostjatele kohase hüvitise. Järelikult tuleb eelistada hageja I nõudele vastavat kaasomandi lõpetamise viisi ja jätta kostja II nõue rahuldamata.
18.Pooled ei vaidle küll kinnistu väärtuse üle, aga on nimetanud erinevad hüvitiste summad. Kostjatele kui omandit kaotavatele kaasomanikele tuleb hüvitis määrata lähtudes asja väärtusest ja nende kaasomandiosa suurustest. Kostja I kasuks välja mõistetava hüvitis suurus on seega 3 942,80 eurot ( ≈ 4668 / 235750 × 199125) ja kostjale II tuleb hüvitada 438,09 ( ≈ 4668 / 235750 × 22125) eurot. Kohus märgib, et kostjatele kokku makstav hüvitis on suurem hinnast, millega kostja I vaidlusaluse kinnistu osa enampakkumisel omandas, st kostja I nimetatud investeerimiseesmärk on täidetud. Kuna mõlemad summad on suuremad hageja nõudes märgitust, siis kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
19.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas lõik ja selles viidatud
29.septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Hageja I nõude osalise rahuldamisega otsustab kohus sisuliselt vaidlusaluse kinnistu jätmise hagejale I, mõistab välja hüvitise kostjate kasuks ja asendab otsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kande 6 (7)
2-12-36447 vastavalt muutmiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8, vt selle kohta ka Riigikohtu 24. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-7-05, p 11 esimene lõik, ja 29. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13 esimene lõik). Kostjate nõusolekute andmise ja hageja I poolt neile hüvitise maksmise kohustused on samaaegselt täidetavad vastastikused kohustused täitemenetluse seadustiku § 21 tähenduses ja kohus märgib seda otsuse resolutsioonis.
20.Hageja I on omal algatusel tasunud 30. mail 2013 kohtu arvele 4 380 eurot (II kd tlk 118) ja selgitanud, et see summa on mõeldud kostjatele hüvitise maksmiseks. Kohus määras kostjatele hüvitised kokku 89 sendi võrra suuremana, st hageja I seni kohtu arvele makstud summast ei piisa hüvitiste väljamaksmiseks. Hagejal I on võimalik tasuda kohtu arvele täiendavalt 89 senti ja esitada kohtule taotlus raha kostjatele väljamaksmiseks. Taotluses tuleb näidata ka arveldusarvete numbrid, kuhu maksed sooritada. Sellisel juhul tõendab raha kohtu väljamaksmiseks kohustav kohtumäärus hageja I kohustuse kohast täitmist.
21.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hagi tagamise abinõud (kostjate osadele seatud keelumärked) jätta TsMS § 445 lg 2 alusel kehtima kuni otsuse täitmiseni. Samaaegselt kaasomandi lõppemisega tuleb kustutada ka keelumärked.
22.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata varasema kinnistusraamatu väljavõtte (I kd tlk 9–11) ja varasemad arvamused vaidlusaluse kinnistu väärtuse kohta (I kd tlk 64–82 ja 116–126, samuti II kd tlk 95–113). Praeguses menetlusstaadiumis ei ole pooltel vaidlust kinnistu kuuluvuse ega väärtuse üle, lisaks ei ole varasemad andmed ja hinnangud hilisemate esitamise tõttu enam asjakohased. Samuti jätab kohus samal alusel arvestamata ajakirjandusväljaannetes avaldatu väljatrükid (III kd tlk 35– 61), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
23.Tsiviilasja hind on nii hageja I kui ka kostja II hagi puhul TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel 3 500 eurot.
24.Menetluskulud jätab kohus valdavas osas TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kaasomandi lõpetamise vaidlusega seonduvad menetluskulud võib kohus täielikult või osaliselt jätta poolte endi kanda, sest otsus sellises asjas tehakse üldjuhul kõigi kaasomanike huvides (Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika. Käesolevas asjas on kõik pooled tasunud riigilõive (hagide ja apellatsioonkaebuse esitamisel), samuti kandnud kulusid esindajatele. Kohtu hinnangul ei ole ükski pool piisavalt põhjendanud, et esineks alus jätta mõne poole menetluskulusid teis(t)e pool(t)e kanda. Järelikult tuleb nii riigilõiv kui ka esindajatasud jätta poolte endi kanda. Hageja I tasus vaidlusaluse kinnistu väärtuse tuvastamiseks vajaliku ekspertiisi kulu 600 eurot. Kostjad nõustusid eksperdi tuvastatud turuhinnaga ja tuginesid edasises menetluses kinnistu samale väärtusele. Seega viidi ekspertiis läbi ühtviisi kõigi poolte huvides ja vastav kulu tuleb pooltel kanda võrdsetes osades, st igaühel 1/3. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.