Hageja: A N (isikukood xxx), seaduslik esindaja J S (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Angela Jürgenson;
esindajad
Kostja: V N (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista V Nilt välja A Ni kasuks A Ni ülalpidamiseks igakuine elatis alates 06.01.2020 summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni A Ni täisealiseks saamiseni 16.02.2025.
3.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 05. kuupäevaks J S pangakontole nr xxx Swedbank AS-is (selgitusse märkida „A Ni elatis“).
4.Elatise maksmisel võtta arvesse V Ni poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
Mõista V Nilt välja A Ni kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2019 kuni 05.01.2020 eest summas 667 eurot.
6.Väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud J S pangakontole. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja V Ni kanda. Kohus määrab A Ni menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 06.01.2020 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 03.03.2020 ja 18.03.2020. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2019 kuni 05.01.2020 eest summas 667 eurot ning edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagi kohaselt ei ela hageja seaduslik esindaja ja kostja koos alates 2014. aastast. Hageja elab koos seadusliku esindaja, seadusliku esindaja elukaaslase ja vennaga 3-toalises eluasemelaenuga soetatud korteris. Lahku minnes oli vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist miinimummääras. Kostja täitis kokkulepet, kuid ei suurendanud elatist 2019. aastast seoses alampalga tõusuga, hageja seadusliku esindaja 06.01.2019 vastavasisulisele järelepärimisele ei vastanud ning vähendas ühepoolselt hagejale makstavat elatist alates septembrist 2019. aastal 150 eurole. Hageja esitas tagasiulatuva nõude põhjendusena perioodil 01.02.2019-05.01.2020 hagejale makstud elatise ja võla tekkimise järgnevalt: Kuu Seadusejärgne Tasutud elatis Võlg elatismiinimum
(EUR)
(EUR)
(EUR kuus) Veebruar 2019
Märts 2019
Aprill 2019
Mai 2019
Juuni 2019
Juuli 2019
August 2019
September 2019
Oktoober 2019
November 2019
Detsember 2019
01.-05. jaanuar 47 (292/31*5)
Kokku:
Hageja seaduslik esindaja kirjutas kostjale võlgnetavate elatissummade kohta iga kahe kuu tagant. Kostja nimetatud päringutele ei vastanud. Hagejal on plaskostoopia, mistõttu kannatab tervisemurede käes. Hageja tõi välja igakuiste vajaduste loeteluna: Nr. Kulu
1.Eluasemekulud
2.Kulutused toidule
3.Kulutused transpordile
4.Sidekulud
5.Kulutused tervishoiule
6.Kulutused hügieenitarvetele
7.Kulutused koolikohustuse täitmiseks
8.Kulutused riietele ja jalanõudele
9.Muud vältimatud püsikulud
Summa (EUR)
Kokku: 595
Hageja seaduslikul esindajal on üksinda raske kanda enamikku hageja ülalpidamiskuludest.
2.Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostja on esitanud oma arveldusarve väljavõtte vähema perioodi kui 3 kuud kohta, mistõttu ei nähtu väljavõttest kostja tegelik elatusstandard tervikuna. Kostja kirjutab, et tal pole võimalik tööl käia ja tööd teha, mis ei ole veenev olukorras, kus kostja külastab restorane, käib kinos, saab harrastada bowlingu mängimist, sõita prestiižse, uuema sõidukiga ja elada üksinda 4-toalises korteris. Samuti käib kostja üpris palju ehituspoodides, mis lubavad järeldada, et kostja teeb kodus remonti. Kostja ilmselt varjab oma tulusid. Kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tõenäoliselt taotlenud jaanuaris 2020 takso teeninduskaarti, kulutanud sõidukikütusele palju raha ning tasunud sõiduki parkimiskoha eest. Esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja perioodil 15.01.2020-03.04.2020 kulutanud üle 6000 euro, sh võtnud 03.04.2020 kontolt välja 2700 eurot, millest lähtuvalt ei saa järeldada, et kostja on vaesunud või raskes olukorras. Kostjal on võimalik suur elamispind vahetada odavama vastu. Kostja esitatud kommunaalkuludest nähtuvalt on kostja veetarbimine olnud septembris 2019. aastal 20 m3 ja aprillis 2020. aastal 37 m2, mis ületab mõistliku veetarbimise, kuid mida kostja pole põhjendanud. Kostja puhul pole töötamise võimatus veenvalt tõendatud, sest kostja saab tema enda esitatud tõenditest nähtuvalt sõita autoga ning ilmselt osutada taksoteenust. Järelikult oleks kostjal võimalik leida tööd ükskõik millises transpordifirmas, kuid kostja pole tööotsimist tõendanud. Vale on väide, et kostja on hageja seaduslikule esindajale kirjutanud. Kostja vastuse lisana toodud dokument on koostatud tagantjärgi, seda pole saadetud hageja seaduslikule esindajale tähitult, sõnumiga ega ekirjaga, mida kostja oleks saanud teha ja siis ka tõendada. Hageja ei ole nõus elatise vähendamisega poole lapsetoetuse võrra, sest kostjal puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja ei osale hageja kasvatamisel ega tema vältimatute kulude kandmisel. Lähtuvalt asjaolust, et kostja väitel aitab teda tema ema, võib hagejal tekkida vajadus pöörduda elatise saamiseks kostja vanemate poole, kui kostja varaline olukord ei võimalda hagejale elatist maksta. Kostja pole tõendanud oma kehva tervislikku olukorda, mis takistaks tal tööd tegemast ning et kostja on vormistanud taksoveoteenuse osutamiseks teenindajakaardi, rentinud auto ja teinud tööd, tõendab, et kostja saab tööd teha. Kostja elab üksi 81,5m2-suuruses korteris, mis on ilmselgelt üleliia kulukas. Kostja väide müügitakistuse kohta seonduvalt tasumata eluasemelaenuga pole kohane. Kostja väidab, et pole taksoveoteenuse osutamisest tulu teeninud, kuid kostja kontoväljavõttest tulu teenimine nähtub; lisaks maksavad paljud inimesed takso eest sularahas, mis ei kajastugi pangakontol. Kostjal on võimalik leida ka alternatiivne töö transpordisektoris ja saada sissetulekut. Kostja ei nimeta oma vastuses kulusid ning ei selgita sõidukile kütuse ostmist ja parkimiskoha eest tasumist ka 2020. aasta alguses. Kostja vastusest nähtuvalt on tal võimalik suure veekulu eest tasuda, mitte kasutada alternatiivseid, soodsamaid lahendusi (nt veekeskus).
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal on Eesti Töötukassa 07.05.2019 otsusega puuduv töövõime alates 10.04.2019 kuni vanaduspensionini. Kostjal on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti 29.04.2020 otsusega nr P260-2020-58906 raske liikumispuue. Antud asjaolust lähtuvalt ei ole kostjal võimalik tööl käia ja tulu teenida. Kostja informeeris töövõime puudumisest hageja seaduslikku esindajat 28.08.2019 kostjapoolselt allkirjastatud kirjaga, mille edastas hageja seaduslikule esindajale hageja kaudu. Kirjas teatas kostja, et tal on võimalik tasuda hagejale elatist oma raske majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu maksimaalselt 100 eurot kuus. Hageja seaduslikule esindajale kirja edastamise järgselt ei saanud kostja hageja seaduslikult esindajalt tagasisidet kirjas esitatu kohta ehk hageja seaduslik esindaja ei esitanud kostjale seisukohta, millest lähtuvalt ta ei nõustu kirjas esitatuga. Kirjas esitatuga mittenõustumist hageja seadusliku esindaja poolt ei nähtu ka perioodil 05.07.2019-05.11.2019 sõnumitest. Kostja palub arvestada, et tasus igakuist elatist summas 250 eurot kuus kuni 05.08.2019, kuigi oli töövõimetu juba alates 10.04.2019. Alates 05.09.2019 tasub kostja hagejale igakuist elatist summas 150 eurot kuus, kuid ei garanteeri selle jätkumist. Kostjal ei ole võimalik teha tööd tulenevalt asjaolust, et vajab kolmel-neljal korral nädalas dialüüsi. Kostjal oli 28.02.2020 operatsioon, mille käigus eemaldati tal parem neer. Kostjal on kohustustena eluasemelaen ning eluasemega seotud kohustused, millest tulenevalt ei ole kostjal tegelikult maksta antud olukorras üldse elatist ning soovib saada hagejalt ülalpidamist hageja täisealiseks saamisel. Kostja palub arvestada, et hageja seaduslikule esindajale laekub lapsetoetus 60 eurot kuus, mistõttu palub kostja vähendada elatist sellest poole ehk 30 euro võrra. Kostjal puudub muu vara peale eluaseme, mis asub aadressil O x. Kostjal on väga rask majanduslik seis ja teda aitab tema ema. Kostjal ei ole võimalik eluaset vahetada, sest olemasoleva eluasemega seotud eluasemelaen pole veel tasutud, käesoleval ajal on kostja võtnud aastaks eluasemelaenu tagasimaksepuhkuse. Kostja tegi endale taksoveoload sooviga sissetulekut teenida, kuid tal ei ole võimalik seda teha tulenevalt halvast tujust ja tervisest. Kostja ei oma sõiduautot, kuid on rentinud seda hinnaga 145 eurot nädalas. 03.04.2020 on kostja võtnud pangakontolt välja 2300 eurot põhjusel, et sai teada kohtumenetlusest ja kartis, et tema konto võidakse arestida. FIE staatuse peatas kostja kolm nädalat pärast selle loomist. Kostja on nõus tasuma elatist 100 eurot kuus ning leiab, et ei ole vaja võõrandada talle kuuluvat vallasvara, mis koosneb igapäevases kasutuses olevatest asjadest. Menetluse käik
4.17.09.2020 kohtumäärusega määras kohus menetleda A Ni hagi V Ni vastu elatise nõudes kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 24. septembril 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 28. septembril 2020. Kohus andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 28. septembril 2020. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 16. oktoobril 2020. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus selgitas 12.06.2020 kirjaga pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
6.Pooled ei vaidle, et hageja A N, kes on sündinud 16.02.2007 kostja ja J S kooselust, elab koos emaga J Sga (S).
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ja alates 06.01.2020 igakuise elatise miinimummääras.
8.PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist
makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale.
9.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Hageja 18.03.2020 menetlusdokumendis (kd I, tl 20, pöördel) nimetatud igakuised kulud on summas 595 eurot. Hageja on taotlenud igakuise elatise väljamõistmist kostjalt miinimumsummas. Hageja on välja toonud, et hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et alates nende lahkuminekust 2014. aastast tasub kostja hagejale elatist seadusejärgses miinimummääras. Kostja täitis hageja suhtes ülalpidamiskohustust, kuid ei suurendanud elatisemakset seoses alampalga ja miinimumelatise tõusuga 2019. aastal. Hageja seadusliku esindaja 06.01.2019 vastavasisulisele järelpärimisele kostja ei vastanud (kd I, tl 13-14). Kostja vähendas ühepoolselt elatise tasumist alates septembrist 2019, tasudes hagejale elatist 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja ka tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu alates 01.02.2019. Kostja ei ole hageja vajadusi ega hageja väidet selle kohta, et kostja ei tasu hagejale seadusjärgses miinimummääras elatist, vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et eeltoodud asjaolud on kostja poolt omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).
10.Kostja tugines vastuväite esitamisel sellele, et kostjale on alates 10.04.2019 kuni vanaduspensionini määratud puuduv töövõime (kd I, tl 31-33). Seega ei ole kostjal võimalik hagejale elatist nõutud määras tasuda. Kostja palus ka arvesse võtta, et hageja seaduslikule esindajale laekub riiklik lapsetoetus igakuiselt 60 eurot, millest lähtuvalt palub kostja vähendada elatist riiklikust lapsetoetusest poole ehk 30 euro võrra. Kostja viitas asjaolule, et teda aitab majanduslike kulude kandmisel tema ema. Hageja oli seisukohal, et kostja töötamise võimatus pole veenvalt tõendatud, sest kostja saab tema enda esitatud tõenditest nähtuvalt sõita autoga ja ilmselt osutab taksoteenust, mida kostja oma hagivastuses välja ei toonud, kuid hilisemas seisukohas kinnitab, et osutas taksoveoteenust ajutiselt. Hageja hinnangul oleks kostjal võimalik leida tööd ka ükskõik millises transpordifirmas, kuid kostja pole tööotsimist tõendanud. Hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kostja pole esitanud kontoväljavõtet 4 kuu kohta ning esitatud kontoväljavõttest nähtub, et kostja külastab restorane ja ehituspoode, mängib bowlingut, sõidab hinnalise sõiduautoga ja elab üksinda 4-toalises korteris. Hageja ei ole nõus elatise vähendamisega poole lapsetoetuse võrra, sest kostjal puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja ei osale hageja kasvatamisel ja tema vältimatute kulude kandmisel.
11.Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui
esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega).
12.Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema majanduslik olukord (nii vara kui ka sissetuleku teenimise võimalused) ei võimalda kostjale elatist tasuda. Kostja ei ole kohtule esitanud ammendavat ja täielikku ülevaadet oma sissetulekutest ja vajalikest kulutustest. Kostja ei ole tõendanud, et puuduva töövõime ja raske liikumispuude määramine oleksid mõjutanud kostja sissetulekuid negatiivselt. Kohus selgitab, et töövõimetusest olenemata ei ole välistatud, et kostja teenib sissetulekut, seega peab kohus sellega arvestama. Lisaks sissetulekule hindab kohus ka muu vara olemasolu ja selle pealt tulu teenimise võimalusi. Samuti selgitab kohus, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt, nt kui sissetulek on 400 eurot kuus, lapse vajadused 584 eurot ja vanemal samas suurusjärgus, tuleks 400 eurot jagada samas proportsioonis (Riigikohus lahendites 3-2-1-35-17, p-d 21.4; 3-2-1-119-15, p 11). Olenemata puuduvast töövõimest, tuli kostjal aga ka PKS § 102 lg 1 alusel elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra tõendada, et puuduva töövõime tõttu on kostja võimalused maksta elatist vähenenud (st kostja sissetulekud on vähenenud). Kostja on esitanud enda arvelduskonto nr X väljavõtte Swedbank AS-is perioodil 01.01.202018.06.2020 (kd I, tl 133-138), millest nähtuvalt on kostja väljaminekud antud perioodil olnud 9649,92 eurot, kostjale on laekunud 3119,48 eurot. Seisuga 18.06.2020 oli lõppsaldo 59,22 eurot. Kohus on teinud 10.07.2020 kirjaga päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ja krediidiasutustele. Kostjale kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is nr X, millest nähtuvalt on kostja väljaminekud perioodil 13.03.2020-13.07.2020 olnud 7300,23 eurot, kostjale on laekunud 3648,02 eurot. Seisuga 13.07.2020 oli lõppsaldo 447,09 eurot (kd I, tl 165-169, pöördel). Maksu- ja Tolliameti vastusest (kd I, tl 177) nähtub, et kostja oli FIE-na registreeritud alates 05.05.2020, kuid tema ettevõtlustegevus on peatatud alates 10.06.2020 kuni 10.06.2022. Kostja konto nr X väljavõttest selgub, et kostja on tasunud 21.05.2020 taksoveo loa eest 64 eurot. Sõidki rendi eest on kostja tasunud AS-ile x 11.06.2020 145 eurot, 20.06.2020 145 eurot, 28.06.2020 145 eurot, 05.07.2020 145 eurot, 11.07.2020 145 eurot. Kostjale on laekunud x OÜ-lt 15.06.2020 74,96 eurot, 22.06.2020 30,34 eurot, 29.06.2020 42,75 eurot ja 06.07.2020 8,14 eurot. x OÜ-lt on kostjale laekunud 22.06.2020 167,40 eurot, 29.06.2020 167,10 eurot, 06.07.2020 274,76 eurot ja 13.07.2020 257,30 eurot. 03.04.2020 on kostja sularahas välja võtnud 2300 eurot (700 + 700 + 700 + 200) ning 06.04.2020 550 eurot. Lisaks on kostjale laekumine toimunud ka x OÜ-lt 07.07.2020 126,67 eurot. Kostjale on Eesti Töötukassa poolt makstud toetust alates 01.01.2020 järgmiselt: 05.01.2020 427,49 eurot, 05.02.2020 427,49 eurot, 05.03.2020 399,91 eurot, 05.04.2020 427,49 eurot, 05.05.2020 446,70 eurot, 05.06.2020 461,59 eurot ja 05.07.2020 446,70 eurot (kd I, tl 182). Sotsiaalkindlusameti vastuskirja (kd I, tl 193) kohaselt on kostjale määratud perioodil 31.03.2020-30.03.2022 puudega täiskasvanu toetus summas 49,09 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korter asukohaga O x (kd I, tl 197-210) ja sõiduauto KIA M1 Sportage (registreerimismärk x) (kd I, tl 211). Arvestades, et Töötukassa otsustest (kd I, tl 31, 182-183) lähtuvalt on antud kostjale ka õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel, kostjal on täiendavad sissetulekud ning kostja ei ole tõendanud sissetulekute vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal tasuda elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest johtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja sissetulekud ei võimalda hagejale elatise maksmist ning puuduvast töövõimest olenemata ei ole võimalik kostjal teha tööd, mis arvestab tema terviseseisundist tulenevate eripäradega (sh dialüüsivajadus). Samuti ei ole kostja selgitanud, miks on tal vajalik üksinda elamiseks kasutada 4-toalist korterit olukorras, kus eluaseme vahetamine suuruselt sobivama
vastu võimaldaks tal täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja väide müügitakistuse kohta seonduvalt tasumata eluasemelaenuga pole kohane.
13.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse võrra. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Vaidlust ei ole, et hageja emale laekub lapsetoetus ning igal perel on õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Puudub vaidlus, et alates 01.01.2019 on lapsetoetus 60 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad.
14.Kostja on viidanud, et edastas hageja kaudu 28.08.2019 hageja seaduslikule esindajale kirja selle kohta, et kostjal ei ole võimalik endises mahus elatist hagejale maksta ning vähendas seejärgselt tasutava elatise suurust ühepoolselt alates septembrist 2019. aastal 150 eurole kuus (kd I, tl 41). Hageja seadusliku esindaja poolt mittevastamist tõlgendas kostja nõustumisega. Hageja väitel on antud kiri koostatud tagantjärele, seda ei ole hageja seaduslikule esindajale edastatud ja selle edastamist ei ole kostja tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja esitatud kiri, mis kannab kuupäeva 28.08.2019, oleks hageja seaduslikule esindajale edastatud ning antud kirjale mittevastamist ei ole võimalik tõlgendada elatise ühepoolse vähendamisega nõustumisena, kuivõrd ka kirja edastamise järgselt on hageja esitanud tõendina sõnumi, millest lähtuvalt annab hageja seaduslik esindaja kostjale teada elatisvõlgnevusest (kd I, tl 13-14, 42).
15.Kohus leiab, et tähendust ei oma esitatud tõenditena kostja poolt Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale esitatud töövõime hindamise taotlus (kd I, tl 90-132), sest ankeet sisaldab kostja isiklikke hinnanguid oma tervisele ja on esitatud venekeelsena ilma eestikeelse tõlketa- antud tõendist ei nähtu asjaolud, millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et elatise väljamõistmine alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud määra on vajalik ja põhjendatud. Kohus ei hinda ka asjas esitatud pangakonto väljavõtet, sest hagi kuulub rahuldamisele ka eeldades nende asjaolude õigsust, millele kostja on soovinud konto väljavõtte põhjal tugineda. Samuti ei hinda kohus kostja poolt esitatud meditsiinilisi dokumente (kd I, tl 34-39), kuivõrd kostja puuduv töövõime on tõendatud Eesti Töötukassa otsusega (kd I, tl 182-183).
16.Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2019 kuni 05.01.2020 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks
kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on välja toonud, et alates 2014 vanemate lahkuminekust lepiti kokku, et kostja maksab lapsele elatist miinimummääras, mida kostja ka täitis kuni 2019. Alates 2019 ei suurendanud kostja elatist alampalga tõusuga ning alates 2019. aasta septembrist tasus kostja üksnes 150 eurot. Hageja ema on ka uurinud 2019. aasta jaanuaris, miks kostja ei maksa elatist miinimummääras. Samuti on hageja ema kirjutanud kostjale sõnumi võlgnetavate summade osas iga kahe kuu tagant, sh ka 05.11.2019. Kostja sõnumitele ei vastanud. Kostja ei vaielnud eeltoodule vastu, seega saab nimetatud asjaolud lugeda kostja poolt omaks võetuks ja neid pole hagejal tõendada vaja. Kostja selgitas, et teatas 28.08.2019 puuduvast töövõimest ja sellest tulenevalt võimetusest elatist tasuda. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et alates 2019. aasta algusest ei täida kostja hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkulepet elatise tasumiseks PKS § 101 lg-1 sätestatud miinimummääras ning hageja on miinimummääras elatise nõudmist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on ise väitnud, et tal on rahalisi vahendeid täiendavalt pangaarvel kajastatutele (nt 03.04.2020 sularahas kontolt väljavõetud 2300 eurot) (kd I, tl 46, pöördel, tl 165, pöördel), millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku seisukorda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.201905.01.2020 eest summas 667 eurot.
17.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise alla alammäära. Kostjal on piisav sissetulek hageja ülalpidamiseks vähemalt miinimummääras.
18.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 06.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodil 01.02.2019 kuni 05.01.2020 summas 667 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.