lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-13113/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-13113/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1543
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-13113

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. V. ja V. V.a hagi S. V.i vastu elatise suurendamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagejad:

A. V. (IK xxx) V. V.a (IK xxx) (elukoht: xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: Kostja:

V. M. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) S. V. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUSES TOODUD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1.A. V. ja V. V.a on S. V.i lapsed. Viru Maakohtu 27.10.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13576 mõisteti kostjalt laste kasuks välja elatis alates 12.09.2017 igakuise elatusrahana 170 eurot kuus igaühele kuni laste täisealiseks saamiseni.
2.Käesolevas hagis palub hagejate seaduslik esindaja suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt jäi hagejate seadusliku esindaja lahusvaraks ja ainuomandisse korter asukohaga xxx. Hagejate seaduslik esindaja maksis kostjale selle eest kompensatsiooni 7 500 eurot. Kompensatsiooni maksmiseks võttis hageja pangalaenu, mida tagastab siiamaani. Hageja tegi korteris remondi, et tagada lastele minimaalselt inimväärsed olmetingimused. Hagejate seaduslik esindaja viitab statistikaameti andmetele, mille kohaselt tarbijahinnaindeks muutus 2019.aastal võrreldes 2017. aastaga 5,8%, mis näitab, et elu kallineb, seega kasvavad ka laste vajadused. A. V. on käitumisraskustega laps ja vajab pidevat arstiabi. Hagejate esindaja viis 2019. aastal pea igal nädal last Adeli Rahvusvahelisse Rehabilitatsioonikeskusse psühhiaatri ja psühholoogi juurde. Pidev sõit Tallinna suurendas seadusliku esindaja kulutusi. Kütusekulu kokkuhoiu eesmärgil käib V. M. kord kuus Venemaal tankimas, kuivõrd sealne kütus on oluliselt odavam siinsest. Kostja ei maksa elatist alates detsembrist 2019, sellest ajast on kostja maksnud elatist kokku 200 eurot. Kostja rikub ülalpidamiskohustust. Hagejate esindaja maksab ise ujumisklubi, spordilaagri eest. V. M.ile teadaolevalt töötab kostja mitteametlikult selleks, et mh hoiduda kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Alates 2020.a märtsikuust ei võta kostja lapse enam enda juurde ega suhtle nendega. Hagejate seaduslik esindaja palub suurendada Viru Maakohtu 27.10.2017 otsusega väljamõistetud elatist seadusjärgse miinimummäärani (ehk 292 eurot kuus ühele lapsele) alates hagi esitamise päevast.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
3.Hagejate seaduslik esindaja ei nõustu kostja väitega, et tema igakuine sissetulek on 243,67 eurot. V. M. juhib tähelepanu sellele, et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu kostja igapäevased kulutused toidule, bensiinile, riietele. Ei ole usutav, et kostja ei ole aasta jooksul ostnud endale uusi riideid, jalatseid, esmatarbeesemeid, toitu ega tankinud autot. Kostja tegeleb spordiga ning tihti käib spordisaalis, mille eest peab maksma. Kostja sõidab sõiduautoga Volkswagen LT35 reg nr xxx, autoga sõitmine nõuab kulutuste tegemist. Hagejale on teada, et kostja töötab mitteametlikult ning saab ümbrikupalka.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja S. V. tunnistab hagi, kuid palub jätta elatise suurus muutmata kostja tervisliku seisundi ja töövõime puudulikkuse tõttu. Kostja märgib oma vastuses, et tema igakuine sissetulek on töövõimetushüvitis 243,67 eurot kuus. Kostja tervislik seisund ei võimalda töötada ning tema töövõime on raskesti prognoositav. Kostja otsis tööd vastavalt oma tervislikule seisundile, kuid tulutult.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. V. ja V. V.a on S. V.i lapsed. Viru Maakohtu 27.10.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13576 mõistis kohus kostjalt välja elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 170 eurot igale lapsele alates 12.09.2017 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista S. V.ilt välja elatise A. ja V. ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras (PKS § 101 lg 1).
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Eeltoodust tulenevalt on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kuivõrd hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea nad oma vajadusi eraldi tõendama.

7.Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja viitab elukalliduse tõusule 2019. aastal (tarbijahinnaindeksi muutumine 5,8% võrreldes 2017. aastaga). Kohus nõustub, et elukalliduse kasvuga suurenevad laste vajadused. On üldteada ka asjaolu, et vanusega suurenevad laste vajadused. Samas tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 nimetatud määra (käesoleval juhul jätta miinimum välja mõistmata). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Tulenevalt Töötukassa 27.01.2020.a. töövõime hindamise otsusele TVH/20/003878 on S. V.il tuvastatud osaline töövõime (xxx) vähenemise kestusega 2 aastat. Muuhulgas on märgitud otsuses, et S. V.i kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad (tl 137-138). Osaline töövõime võib mõjutada isiku võimalusi tööturul.
8.Hagejate seadusliku esindaja väitel talle teadaolevalt töötab kostja mitteametlikult (saab ümbrikupalka) eesmärgiga hoiduda kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest laste ees. Kohus nõustub, et kostja pangakonto väljavõttelt toidu- ja kütusekulu (samuti eeldatavad kulud riietele jms) puudumine võib anda alust eeldada, et S. V.il võib olla (lisa)teenistus / sissetulek. Teisest küljest puuduvad kohtul andmed selle kohta, et võimalik sissetulek võimaldab S. V.il tasuda elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kohus tugineb otsust tehes asjas kogutud tõenditele ega saa oma seisukohti rajada oletustele. Kostja igakuine sissetulek on töövõimetushüvitis 243,67 eurot (tl 135). Kostja Swedbanki kontoväljavüttest tulenevalt on kostja keskmine sissetulek kuus ca 243-263 eurot (viimasel kolmel kuul 160-175eurot). Kostja kontole laekub töövõimetushüvitis summas kokku ca 250 eurot (vt t lk 191-199). Alates 11.10.2019 kuni 06.10.2020 on hagejate seadusliku esindaja kontole üle kantud laste ülalpidamiseks 4 makset kokku summas 880 eurot (kahel korral 340 eurot ja kahel korral 100 eurot (vt t lk 191-199). Konto viimaste kuude väljaminekutest nähtub, et S. V. kannab kulu (teostab makseid) üksnes KÜ Toome pst 5, Elisa Eesti AS, Energia OÜ, AS G4S Eesti, Swedbank Insurance AS teenuste eest. Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et kostja töötas perioodidel 19.04.2000- 08.02.2019 AS-is X ja 21.08.2019 – 14.02.2019 A. OÜ-s. Sõiduauto Volkswagen LT35 reg nr 443MCO kuulub OÜ-le A. ning antud sõiduki kasutajaks on kantud A. T.. S. V.i nimele Maanteeameti Liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Äriregistri andmetel puudub S. V.il kehtiv seos registrisse kantud äriühingutega. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et S. V. ei ole suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist nõutud ulatuses (so seaduses sätestatud miinimummäär).
9.Kohus selgitab, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt

eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf).

Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on lapse miinimumelatis 2019.aasta lõpu seisuga oleks ca 343/2 = 172 eurot. Seega lähtudes viimase elatise uuringu andmetest on elatise vajaduspõhine suurus kuus ühe lapse kohta 172 eurot. Viru Maakohtu 27.10.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13576 on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud 170 eurot.

10.Kohus arvestab lahendit tehes muuhulgas ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata ja elatise suurust suurendamata. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja