3.3.hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2728,05 eurot (neto).
4.Jätta menetluskulud võlausaldajate kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
5.Asendada jõustunud kohtumääruses võlausaldajate ja võlausaldajate lepingulise esindaja nimed initsiaalide või tähemärgiga ning jätta avalikustamata viidatud isikute isikukoodid ja e-posti aadressid (TsMS § 462 lg 2). Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.S.G (võlausaldaja I) esitas 20.12.2024 Harju Maakohtule avalduse P.Z.E (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja I ees summas 2426,62 eurot (neto), millele lisandub viivis. Nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus xxx (dtl 7 jj), millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja töötasu summas 1605 eurot (neto) ja puhkusehüvitis summas 821,62 eurot (neto). Otsus on jõustunud. Võlausaldaja I tõi avalduses esile, et saatis võlgnikule pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Täiendavast tähtajast hoolimata ei ole võlgnik kohustust siiani täitnud.
2.Kohus võttis 23.12.2024 kohtumäärusega võlausaldaja I pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja I deposiiti ei tasunud. Kohus määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks. Võlgnik vastust ei esitanud.
3.O A (võlausaldaja II) esitas 02.01.2025 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja II ees summas 6383,80 eurot (neto). Nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus xxx (dtl 45 jj), millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja töötasu summas 2822,17 eurot (neto), puhkusehüvitis summas 833,58 eurot (neto) ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2728,05 eurot (neto). Otsus on jõustunud. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et saatis võlgnikule pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Täiendavast tähtajast hoolimata ei ole võlgnik kohustust siiani täitnud.
4.Kohus võttis 06.01.2025 kohtumäärusega võlausaldaja II pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat II tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 3000 eurot. Võlausaldaja II deposiiti ei tasunud. Kohus määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks. Võlgnik vastust ei esitanud.
5.06.01.2025 kohtumäärusega kohus ühtlasi liitis võlausaldaja I ja võlausaldaja II poolt võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldused ühte menetlusse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (PankrS § 11). Kohus määras 23.12.2024 ja 06.01.2025 määrustes võlausaldajatele tähtaja, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud. Kohus jätab seetõttu PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel asja menetluse.
7.PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja
asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
8.Kuna käesoleval juhul on võlausaldajateks töötajad, kes esitasid tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on PankrS § 15 lg 3 p 5, hindab kohus alljärgnevalt, kas (i) võlausaldajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud; (ii) võlausaldajad on oma nõude olemasolu tõendanud ning (iii) esinevad asjaolud, millest nähtub, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
9.Võlausaldajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlausaldajad on pankrotiavalduses tuginenud PankrS § 10 lg 2 punktis 1 sätestatud asjaolule, s.o et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavaldusele lisatud pankrotihoiatustest nähtub, et võlausaldaja I edastas võlgnikule pankrotihoiatuse 06.12.2024 (dtl 15) ning võlausaldaja II 13.12.2024 (dtl 52), mõlemad võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile XXX. Olenemata sellest ei ole võlgnik kohustust siiani täitnud. Kohtu kontrollitud andmetel on võlgnikul 19.02.2025 seisuga maksuvõlg summas 31 116,82 eurot, võla alguskuupäevaks on 10.01.2024. Ühtlasi on võlgnikul esitamata nõutud deklaratsioonid ning 2023. aasta majandusaasta aruanne. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus. Võlgnikule kuulub kaks sõidukit, millele on seatud keelumärked. Kohtule ei ole teada, kas need sõidukid on reaalselt olemas. Asjaolu, et neile sõidukitele on seatud keelumärked ning et võlgniku suhtes käib täitemenetlus (s.o sissenõudja nõue on rahuldamata), viitab kohtu hinnangul sellele, et nende sõidukite asukoht on teadmata või ei ole neid võimalik mõnel muul põhjusel realiseerida. Muu registrisse kantav vara võlgnikul puudub. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud. Võlgnik ei ole kohtule vastanud ega maksejõuetusele vastu vaielnud.
10.Võlausaldajad on kohtu hinnangul ka tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldajad esitasid kohtule töövaidluskomisjoni otsused, mille alusel mõisteti võlgnikult nende kasuks välja ülal, punktides 1 ja 3 märgitud summad. Olukorras, kus võlausaldajal on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel piisavaks.
11.Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seda kinnitavad samad asjaolud, mis kinnitavad võlgniku maksejõuetust ning millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid (vt ülal, p 9).
12.Eeltoodust tulenevalt on täidetud PankrS § 15 lg 41 kohaldamise eeldused. Võlausaldajatel on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus hüvitise saamiseks töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise.
13.Kohus jätab PankrS § 15 lg 6 alusel pankrotimenetluse kulud võlausaldajate kanda. Kohtule teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud võlausaldajad. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest võlausaldajad kannavad oma kulud ise. Taotlus TsMS § 462 lg 2 alusel
14.TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei
avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
15.Mõlemad võlausaldajad ja nende lepinguline esindaja on esitanud taotluse, et käesoleva kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendataks neid identifitseerida võivad andmed tähemärkidega (dtl 103). Tuginedes TsMS § 462 lõikele 2 rahuldab kohus selle taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.