Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonkaebuse menetlemisel
Hageja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson Hageja seaduslik esindaja CC Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 27. augusti 2020. aasta otsuse peale menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta menetluskulud XX kanda. YY-l ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.YY (hageja) esitas 1. mail 2020 hagi XX (kostja) vastu elatise saamiseks, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja: - tagasiulatuva elatise 2631 eurot ajavahemiku 18.07.2019–30.04.2020 eest; - igakuise elatise miinimummääras, s.o 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, arvates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus määrata, et igakuine elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja arvelduskontole vastava kuu 15. kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja elanud viimased kaks aastat koos isaga. Kostjaga ei ole hageja peaaegu üldse suhelnud. Hageja isa saatis kostjale 18. juulil 2019 hagejale elatise maksmise nõude, mida kostja on ignoreerinud. Hageja seaduslikule esindajale ei laeku hageja lapsetoetus – see laekub kostjale, kes ei kanna hagejaga seotud ülalpidamiskulusid. Hageja vaidles kostja vastuses esitatud tasaarvestuse avaldusele vastu, leides, et kostja vastusest ei tulene, et kostja varanduslik olukord ei võimaldaks tal hageja tagasiulatuva elatise nõuet täita. Kostja pole hageja esindajana kohtu kaudu hageja isalt elatist nõudnud, seetõttu pole tal alust hageja isa suhtes mingeid nõudeid esitada olukorras, kus hageja loobus 2015. aastal toimunud kohtumenetluses elatise nõudest hageja isa vastu.
2.Kostja võttis igakuise elatise osas hagi õigeks. Tagasiulatuva elatise nõudele esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, paludes kohtul tasaarvestada hageja elatise nõue elatisenõudega perioodi eest, mil laps elas kostja juures ning lapse isa hagejale elatist ei maksnud. Tasaarvestatav nõue on 5044 eurot. Kostja märkis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 üldjuhul keelab ülalpidamisnõude tasaarvestuse. Praegusel juhul on aga tegu eriolukorraga, sest tegemist on ühe ja sama lapse ülalpidamisest tulenevate vastastikuste elatisenõuetega. Vanematel on võrdses ulatuses kohustus oma last üleval pidada ning õiguskaitsevahendi maksma panemine ei tohi kaasa tuua ebaõiglust ja ebavõrdset kohtlemist. Kui üks vanem (hageja isa, kes esindab last praeguse hagi esitamisel), on varem jätnud olulises osas täitmata oma elatise maksmise kohustuse ja teine vanem (lapse ema e. kostja), ei ole nõuet maksma pannud, siis ei tohi oma kohustuse varem täitmata jätnud vanem saada menetluses sellist eelist, et tema esitatud tagasiulatuvat elatisnõuet ei või tasaarvestada varasema elatisnõudega tema enda vastu seoses sama lapse ülalpidamisega. Kostja selgituse kohaselt loobus hageja tsiviilasjas nr 2-15-1548 sõlmitud kompromissi tulemusena elatisenõudest hageja isa vastu. Kostja leidis, et tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras, kus elatist taotleval vanemal endal on suur elatisevõlg varasemast perioodist, kui laps veel tema juures ei elanud, on heade kommete vastane.
Maakohtu otsus ja põhjendused
2-20-6430
3.Harju Maakohus rahuldas 27. augusti 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja tagasiulatuva elatise 2631 eurot ajavahemiku 18. juuli 2019 kuni 30. aprill 2020 eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja ei ela enam koos kostjaga ning sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu perekonnaseadusest (PKS) tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. Kostja võttis hagi igakuise elatise nõude osas õigeks, seega rahuldas maakohus hageja igakuise elatise nõude. Maakohus rahuldas ka hageja tagasiulatuva elatise nõude. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tagasiulatuva elatise nõudmine on praegusel juhul heade kommete vastane. Kuna tagasiulatuva elatise nõudeõigus tuleneb seadusest, ei saa see iseenesest olla heade kommete vastane. Samuti ei ole hageja praegune tagasiulatuva elatise nõue heade kommete vastane põhjusel, et ema juures elamise ajal loobus hageja kohtumenetluses tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei vaidlustanud ka tagasiulatuva elatise nõude suurust ega esitanud tõendeid, et ta on vaidlusalusel perioodil omapoolset ülalpidamiskohustust hageja ees täitnud. Seega tuleb tagasiulatuva elatise nõue rahuldada. Elatisenõuete vastastikuse tasaarvestamise osas leidis maakohus, et neid ei saa VÕS § 200 lg 1 p-st 1 tulenevalt tasaarvestada. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus ei jätnud TsMS § 168 lg 6 järgi kulusid hageja kanda, sest kostja võttis hagi ainult osaliselt õigeks, ning asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Samuti võttis kohus arvesse asjaolu, et hagi rahuldati ka tagasiulatuva elatise osas, mitte ainult hagi õigeksvõtu osas (igakuise elatise suhtes). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole lahendanud asja sisuliselt ning vastanud kostja väitele, et tagasiulatuva elatise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue ise ei ole küll vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja seaduslik esindaja realiseerib oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, kuna tema ise ei maksnud elatist mitme aasta jooksul. Perekonnaseaduse kohaselt võib kohus jätta tagasiulatuva elatise välja mõistmata. Praegusel juhul saab üks vanematest põhjendamatu eelise ja teine pool põhjendamatu kahju seoses kõrvalekaldumisega vanemate võrdsete panuste põhimõttest. Maakohus ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestanud asjaolu, et kostja tegi hagejale pangakonto ning on kandnud hagejale igakuiselt taskuraha. Pangakonto väljavõttest nähtub, et taskuraha on kantud kokku 610 eurot. Maakohus oleks pidanud seda asjaolu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestama. Samuti ei nõustu kostja sellega, et praegusel juhul ei saa elatisenõudeid vastastikku tasaarvestada. Elatisenõuded on vanemate vahel tasaarvestatavad, kuna elatis tasutakse vanema kontole, mitte lapsele. Seega tuleb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata jätta.
2-20-6430
Menetluskulude jaotuse osas leidis kostja, et kuna ta võttis hagi osaliselt õigeks ning ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks tulevikku suunatud elatise nõude osas, ei ole maakohus menetluskulusid õigesti jaotanud, jättes need kostja kanda. Kostja põhjendas ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist sellega, et tal endal on elatisenõue hageja vastu. Kostjal oli hageja vastu üleval 5000 euro suurune elatisenõue, mida kostja ei ole hageja seadusliku esindaja vastu pööranud, kuid mida võib tasaarvestuseks kasutada. Eelnevat arvestades palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.
6.VÕS § 197 lg 1 järgi võivad tasaarvestuse pooled oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui nad on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Praegusel juhul tasaarvestuse pooled ei kattu, kuna hagejal on ühelt poolt nõue kostja vastu ja teiselt poolt nõue oma isa vastu. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu, millega ta saaks hageja ülalpidamisnõuet enda vastu tasaarvestada. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses on ülalpidamist PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab alates 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu
19.oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Sel põhjusel ei ole võimalik tagasiulatuva elatise nõudeid vastastikku tasaarvestada ning seega ei ole kostja apellatsioonkaebust võimalik ka rahuldada.
7.Kolleegium selgitab täiendavalt, et kostja maakohtus esile toodud asjaoludest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-1548, milles maakohus menetles hageja hagi hageja isa vastu elatise saamiseks, kinnitas Harju Maakohus 8. juuni 2015. a määrusega hageja ja hageja isa vahelise kompromissi, mille punkti 1.2 kohaselt hageja loobus elatise nõudest oma isa vastu. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14 p-s 13 selgitanud, et vanemate kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on TsMS §-st 432, § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2 järeldanud, et elatise kohta tehtud kohtuotsus või kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). Kuna kompromissiga hageja loobus elatise nõudest isa vastu, ei saaks hageja isa väidetavat elatisevõlga arvesse võtta ka juhul, kui seadus võimaldaks elatisenõudeid tasaarvestada.
8.Ülalpidamisnõudeid on võimalik vastastikku lõppenuks lugeda PKS § 100 lg 3 alusel, mille kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb
2-20-6430 ülalpidamist anda. Praegusel juhul ei ole pooled sellise kokkuleppe olemasolu oma seisukohtades esile toonud.
8.1.Maakohus on oma otsuses selgitanud, et tagasiulatuva elatise nõudeõigus tuleneb ühetaoliselt seadusest. Kostja pole väitnud, et lapse ema ja isa on leppinud kokku, et laps ei nõua elatist vanemalt, kelle juures ta ei ela. Samuti ei ole tagasiulatuva elatise nõudmine praegusel juhul heade kommete vastane põhjusel, et hageja on isa vastu esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-15-1548 elatise nõudmisest loobunud, kuid praegusel juhul nõuab hageja seda oma ema vastu esitatud hagis. Maakohus leidis tagasiulatuva elatise osas, et kuna kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, siis tuleb ka tagasiulatuv elatis kostjalt välja mõista. Maakohus tõi oma põhjenduses esile ka asjaolu, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõude suurust vaidlustanud ega tõendanud, et oleks vaidlusalusel perioodil ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmisel saab mh arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit kohtulahendi tegemise ajal, ei tule asjas PKS § 108 jätta kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Praegusel juhul ei ole kostja tagasiulatuva elatise osas sellisele väitele tuginenud, mistõttu kohus ei saanud seda asjaolu arvesse võtta.
8.2.Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et maakohus ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võtnud arvesse kostja väidet, et ta on teinud hagejale pangakonto, millele on kandnud hagejale taskuraha kokku 610 eurot. Maakohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest perioodi 01.01.2019–06.05.2020 nähtuvalt on kostja igakuiselt kandnud hageja kontole 30–50 eurot alates aprillist 2019 (vt tl 27–29). Kuna poolte vahel ei ole kokkulepet sellisel viisil elatise osalise maksmise kohta, ei saa neid summasid tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Riigikohus on selgitanud, et elatist tuleb maksta selle vanema kontole, kelle juures laps elab v.a juhul, kui vanemad on omavahel kokku leppinud, et ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui elatist maksma kohustatud vanem kannab elatise summa lapse arvelduskontole (vt, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märts 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12).
9.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult kostja kanda. Maakohtu selgituse kohaselt tuli menetluskulud praegusel juhul jätta kostja kanda, kuna kostja võttis hagi ainult osaliselt õigeks, aga maakohus rahuldas hagi tervikuna. Lisaks ei nähtu asjaoludest, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud, seega põhjustas kostja oma käitumisega hagi esitamise. Eelnevat arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagiavalduse selgituste kohaselt esitas hageja isa kostjale nõude elatise maksmiseks 2019. aasta juulikuus ning hageja isa sõnul on kostja seda nõuet ignoreerinud. Seega ei ole kostja oma elatise maksmise kohustust täitnud ning ei saa seetõttu väita, et ta pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
10.Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus on esitatud üksnes tagasiulatuva elatise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks, mille osas ringkonnakohus ei saa seadusest tulenevalt teha maakohtust erinevat lahendit, tuleb TsMS § 637 lg 1 p-i 6 kohaselt keelduda kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2-20-6430
11.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu.
12.TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.