Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-20-11661

ASJAOLUD

X Xa esitas oma seadusliku esindaja A Xi kaudu hagi Z Z vastu 292 euro elatise nõudes ja palus välja mõista kostjalt. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel abielu sõlmitud ei olnud. Poolte kooselu ajal sündis laps X Xa, kes on alaealine. Vanemate kooselu lõppes jaanuaris 2016. Sellest ajast elab X Xa isaga Narvas xxx kostjast eraldi. Kostja lapse ülalpidamisel ei osale ja elatist ei maksa, selgitades, et tal puudub lapse kulude katteks raha. Kostja on töövõimeline, tema sissetulek võimaldab talle andma ülalpidamist oma lapsele seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja esindajale teadolevalt Kostja sissetulek on 700 800 eurot. Lapse isa sissetulekuks on praegu töötasu keskmiselt 1000 euro kuus pluss 60 eurot peretoetust. Lapse isale kuulub korteriomand aadressil xxx, sõiduauto Hundai Matrix reg nr xxx ja vältimatuks kuluks on eluasemelaen igakuise maksena keskmiselt 100 euro kuus. Lapse isa alaealise lapse nimelt ei nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning juhindudes sellega, ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekud ja lapse vajadused. Lapse isa leiab, et kui kostja elab eraldi on ta kohustatud osutama lastele ülalpidamist elatise maksmise teel ning vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses esitas hageja ka lapse kulude loetelu. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Kostja vastuväited Kostja tunnistab vastuväidetes hagi 50 euro elatise ulatuses. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja (laps) elab hageja seadusliku esindaja juures. Kostja märgib, et enne kui pöörduda kohtusse, hageja ei otsinud võimalusi elatise küsimuse lahendamiseks kohtuvälisel viisil. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on 1000 eurot, mis on küll üsna väike summa kolme lapse (x, x, X) ja enda ülalpidamiseks. Rohkem sissetulekut hageja seaduslikul esindajal ei ole. Jagades hageja sissetulekut summas 100 eurot neljaga, siis tuleb välja summa 250 eurot. Hagiavalduse lisast 2 nähtub, et lisaks kolmele lapsele hageja seaduslik esindaja tasub elatisraha J Xile igakuiselt 120 eurot. Kui jagada 100 eurot viiega, tuleb välja 200 eurot isiku kohta, sest kulu J Xile on reaalne ja on tõendatud esitatud pangakonto väljavõttega. Eelnevast nähtub, et hageja seadusliku esindaja võimalused lapse X Xa ülalpidamiseks on piiratud ning ei võimalda tal enda poolt pakkuda toetust summas 292 eurot. Kostja ei ole osaliselt nõus hageja esitatud kulude nimekirjaga. Kostja on nõus hageja kuludega järgmiselt: toit -150 eurot, mitte aga 240 eurot (kostja arvestab, et laps sööb ööpäeva jooksul 5 euro eest, see peab olema piisav summa lapsele)

2-20-11661

eluase – 50 eurot, mitte aga 80 eurot. Hageja seadusliku esindaja ja laps elavad 2-toalises korteris, keskmine kommunaalkulu on 50 eurot kuus. Hügieen – 10 eurot, mitte aga 30 eurot. Hageja pakutud summa ei ole reaalne. Ravi – 10 eurot. Nõus hageja ettepanekuga. Riided – 30 eurot, mitte aga 60 eurot. 60 eurot kuus on liiga suur summa. Jalatsid – 20 eurot, mitte aga 40 eurot. Hageja pakutud summa on ülepaisutatud. Mänguasjad – 10 eurot, mitte aga 50 eurot. Laps ei vaja mänguasju nii suures koguses. Lasteaed – 60 eurot. Nõus. Huviringid - 30 eurot. Nõus. Kostja arvestuse järgi kokku: 370 eurot/ 2 = 185 eurot (kumbki vanema osa). Kostjal on alaealine laps x, kes elab kostjaga koos ja kelle suhtes peab kostja kan-da kulusid. Kostja sissetulekuks on ca 770 eurot kuus (lisa 2 - palgatõend). Kostja esitab kohtule oma pangakonto väljavõtte. Kostja igakuised kulud: Püsimakse krediitkaardi lepingu järgi – 15,91 eurot Kaardimakse – 2,95 eurot Svea Finance AS – 40,70 eurot (laen pesumasina, TV ostmiseks) (lisa 4 – Svea Finance AS leping) LHV Finance – 29,92 eurot (laen laptopi ostmiseks) (lisa 5 – LHV Finance leping) Tele2 – 25,52 eurot (mobiilside) Internet FIE Said – 10 eurot Korteri eest – 130 eurot (lisa 6 - üürileping). Märkus: kostja leiab, et ei ole vajalik tõlkida kogu lepingu sisu: leping on sõlmitud J J ja Z Z vahel 16.08.2020.a. korteri xxx suhtes. Punkti 3.1. ja 3.2. Z Z tasub üüri 130 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Korteri keskmised kõrvalkulud – 100 eurot. Söök – 225 eurot. Riided – 30-40 eurot. X Xa meelelahutusteks – 30-40 eurot. Ravimid – 10-15 eurot. Kool – 20 eurot. Kokku: 640 eurot. Kostja on nõus tasuma elatisraha summas 50 eurot. . Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuistung Kohus korraldas hagi tagamise avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi võimalusega lahendada vaidlus ka sisuliselt. Kohtuistungil pakkus hageja kompromissina makstavaks elatiseks 195,33 eurot, mis on 1/3 miinumpalka. Sellega kostja ei nõustnud, väites, et kõiki kulusid kokku võttes pole tal võimalik maksta elatist rohkem kui 100 eurot. Hageja 100 euroga ei nõustunud. Kohus leidis, et asja on sellel kohtuistungil võimalik sisuliselt lahendada. Hageja taotles kohtuistungil kohtuotsuse viivitamatut jõustumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-20-11661

2-20-11661

täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.

Menetluskulude jaotus

2-20-11661

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.