nende Hageja: M M (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx); Hageja seaduslik esindaja: M M (isikukood: xxxx; epost: xxxx; elukoht: xxxx; telefon: xxxx); Kostja: R E (isikukood: e-post: xxxx; elukoht: xxxx);
xxxx;
Kostja lepinguline esindaja: Liivi Tuus (Tuus & Tuus Õigusabi OÜ; Tallinna 16 Kuressaare linn; Saare maakond 93819; tel/faks: 45 54349; e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
05.08.2020 kohtuistung hageja seadusliku esindaja M M, kostja R E ja kostja lepingulise esindaja Liivi Tuus osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt R E (isikukood: xxxx) alaealise lapse M M (isikukood: xxxx) kasuks välja igakuine elatis summas 176,33 eurot alates 19.02.2020 kuni M Mi täisealiseks saamiseni.
3.R E on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja isa M M arveldusarvele nr xxxx selgitusega: „M M ́i elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja R Ei kanda. Edasikaebamise kord
1(9)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Kostja R Ei ja hageja seadusliku esindaja M Mi kooselust sündis 16.04.2014 poeg M M. Hageja ja tema isa elavad kostjast eraldi. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt.
2.Hageja igakuised kulud on järgmised: lasteaed 80 eurot, elukohakulu 500 eurot, söök 300 eurot (koos lasteaia söögirahaga), riided 150 eurot kuu, ravimid 50 eurot, last arendavad raamatud/mänguasjad 100 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista: elatise igakuiselt 10-ks kuupäevaks summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 19.02.2020 kuni hageja M Mi täisealiseks saamiseni, s.o 16.04.2032; tagasiulatuva elatise summas 3269,66 eurot (19.02.2019-28.02.2019 9,64€ X 10 päeva = 96,4€; 01.03.2019-31.12.2019 270€ X 10 (kuud) = 2700€; 01.02.2020-18.02.2020 10,07€ X 18 (päeva) = 181,26€). Elatis tuleb tasuda M M ́i pangakontole nr xxxx selgitusega: „M M ́i elatisraha“.
4.Istungil märkis hageja järgmist. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja poole elatisnõudega pöördunud. Enne hagiavalduse kohtule tegemist küsis, kas kostja on nõus tasuma, kuid kostja keeldus. Hageja seaduslik esindaja töötab Eesti Raudtees laotöötajana, sissetulek on ca 1000 eurot. Tal lasub teise lapse elatise tasumise kohustus 292 eurot kuus + tagasiulatuvalt üle 3000 euro, lisaks sellele ka laenud. Hageja seaduslik esindaja jäi makseraskustesse ja kohtutäitur pani arvelduskonto kinni, mistõttu tema arvele laekub praegu puhtalt 767 eurot, mis seadusega ette nähtud. Ülejäänud summa läheb täiturile. Pere elab Saue vallas, Loigul suvemajas. Elame seal lapse huvides, et saaks käia lasteaias Sakus. Kohus võiks arvestada, et kõik lapsed peaksid olema võrdsed ja rahaline toetus peab olema võrdne. Arvestada, et üksikul isal on last raske üleval pidada, kui ei ole tulemas midagi, mis seadusega ette nähtud. Kostja vastus
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja vanemad M M ja R E elasid koos alates 2012. aastast. Hageja sündis M Mi ja R Ei kooselust 16.04.2014. Hageja vanemate kooselu purunes 2016. aasta märtsikuus ja kostja kolis koos hageja ja tema varasemast kooselust sündinud lapsega elama Saaremaale. Hageja isa M M viis hageja Saaremaalt kostja juurest elamast ära aprillis 2016. Alates märgitud ajast elab hageja koos isa M Miga. Tsiviilasjas 2(9)
nr 2-16-15271 lõpetas Harju Maakohus 13.12.2016 määrusega M Mi ja kostja ühise hooldusõiguse laps M Mi suhtes ja andis M Mile üle nii lapse isikuhooldusõiguse kui ka varahooldusõiguse.
6.Hageja seaduslik esindaja M M ei ole senini kostjalt lapsele elatist nõudnud ja kostja ei ole oma lapse ülalpidamiseks senini elatist maksnud.
7.Kostja ei ole suuteline maksma elatist sellises määras nagu seda nõuab hageja. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alamäära. Kostja abiellus 2016. aastal M Eiga, kellega kostjal on kaks ühist last ja kellega ta elab ühise perekonnana käesoleva ajani. Kostja on sünnitanud neli last ja käesoleval ajal kasvab tema perekonnas kolm alaealist last: • L E, sündinud xxxx; • L E, sündinud xxxx; • K E, sündinud xxxx.
8.Kostja ei tööta käesoleval ajal, sest ta on lapsehoolduspuhkusel, kuna tema noorim laps K E sündis xxxx ja on käesoleval ajal alles 9-kuune. Pärast L E sündi xxxx ei ole kostja tööl käinud ja on kasvatanud kodus lapsi. Kostja igakuine sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast vanemahüvitisest, mis 2020. aasta veebruaris ja märtsis on olnud 567,20 eurot ja peretoetusest summas 539,18 eurot. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1099,20 eurot. Vanemahüvitise eesmärk on võimaldada vanemal väikelapsega kodus olla. See on asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige rohkem lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Kuna peres kasvab kolm last, makstakse R Eile peretoetust 539,18 eurot kuus. R Eil ei ole kinnisvara ega autot. Ta elab perega üürimajas asukohaga xxxx. Elamu üür on 250 eurot kuus, millele lisandub kõrvalkulude maksmise kohustus. Elamu üüri ja kõrvalkulud (mis on kuus kuni 150 eurot), maksab kostja sularahas. Selleks ta võtab oma arvelduskontolt raha: veebruarikuus 7. veebruaril 2020 - 330 eurot ja 7. märtsil 2020 – 290 eurot ning 11. märtsil 100 eurot. Seega on kostja eluasemekulud umbes 400 eurot kuus. Seega on kostja kandnud 2020. aasta veebruari- ja märtsikuus eluasemekulusid summas, mis on keskmiselt 375 eurot ((330 + 390) : 2). R Eil on Coop Finants AS-ga sõlmitud krediitkaardi leping. 07.02.2020 on tehtud kasutatud krediidi tagasimakse summas 132 eurot ja 06.03.2020 tagasimakse summas 132 eurot. Kostja on võtnud AS-lt LHV Finance väikelaenu, igakuine väikelaenu innuiteetmakse on 110,93 eurot. Kostjal kulub toidule keskmiselt 364,70 ((348,02 + 381,40) : 2) eurot kuus. Ravimitele ja raviteenusele kulub keskmiselt 28,83 ((3,94 + 11,03 + 40) : 2)eurot. Sidevahenditele (AS Telia) kulub keskmiselt 57,89 ((61,02 + 54,76) : 2) eurot. Seega on kostja vältimatud igakuised väljaminekud vähemalt 1069,35 eurot. Kui arvestame märgitud summa maha kostja sissetulekust, jääb rahalisi vahendeid järele 37,03 eurot. Kohtule esitatavast arvelduskontost nähtub, et 2020 veebruarikuu lõpuks oli kosja arvelduskontol rahalisi vahendeid 36,61 eurot ja 2020. aasta märtsikuu lõpuks 1,60 eurot. Juhul, kui kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise kostja poolt nõutud määras, jääks kostja ja tema kolm last varaliselt halvemasse olukorda, kui hageja. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et ta on suuteline ja valmis maksma hagejale elatist 50 eurot kuus.
3(9)
Perekonnas ostavad toitu ja riideid kasvavatele lastele nii kostja kui tema abikaasa M E. M E maksab L Ei lasteaiatasu, ostab küttepuud, teeb tema kontol olevate rahaliste vahendite arvelt pisiremondid, teeb kõik perekonna suuremad ostud (mööbliesemed jms). L Ei lasteaiatasu ja kooliga seotud kulud on kandnud ja kannab kostja temale laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja igakuised väljaminekud on peamiselt toidukauplustes tehtud ostud, so kulutustest toidule: • 2019. aasta märtsis – 177,53 eurot (väljavõtte p-d 13,19, 20, 22, 25, 26, 27, 28, 29, 31, 36, 38, 39, 40); • 2019. aasta aprillis – 248,29 eurot (väljavõtte p-d 44, 48, 49, 50, 51, 52, 58, 64, 66,67,68, 71, 72, 74, 75); • 2019. aasta mais – 140,41 eurot (väljavõtte p-d 83, 84, 86, 88, 89, 90, 105,106, 107, 108, 120. 121, 122); • 2019. aasta juunis – 135,91 eurot (väljavõtte p-d 129, 130, 131, 139,140,152); • 2019. aasta juulis – 146,98 eurot (väljavõtte p-d 155, 167, 170, 171, 176, 180, 185, 187, 188, 191, 192); • 2019. aasta augustis – 268,02 eurot (väljavõtte p-d 193, 195, 196, 198, 199, 200, 202, 203, 218, 222, 223, 225, 227, 231, 233, 234, 235, 236, 237, 238, 239, 240, 242, 243, 244, 245, 246, 247, 248, 250); • 2019. aasta septembris – 434,80 eurot ( väljavõtte p-d 264, 265, 266, 272, 273, 280, 283, 287, 291, 293, 294, 295, 297, 299, 300, 302, 307, 308, 310, 311); • 2019. aasta oktoobris – 202,14 eurot (väljavõtte p-d 312, 313, 314, 315, 331, 332, 333, 334, 335); • 2019. aasta novembris – 414,23 eurot (väljavõtte p-d 357, 358, 359, 361, 365, 368, 369, 373, 374, 376, 381, 384, 385, 386, 391, 392, 393, 395, 397, 399, 400, 404, 405, 406, 407); • 2019. aasta detsembris – 163,84 eurot (väljavõtte p-d 409, 419, 420, 421, 425, 426, 429, 433, 434, 435, 439, 442, 444, 445); • 2020. aasta jaanuaris – 460,29 eurot ( väljavõtte p-d 447, 448, 451, 452, 464, 467, 468, 471-481, 490, 491, 492); • 2020. aasta veebruaris – 348,01 eurot ( väljavõtte p-d 493, 503, 504, 506, 510, 516, 518, 521, 522, 523, 526, 527, 528, 531, 532, 537). Seega kulus kostja sissetulekust toidule 12 kuu jooksul vähemalt 3140,45 eurot, mis on ühes kuus 261,70 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et kostjal on perekonnas 3 alaealist last, kulub tema ja iga ülalpeetava toidule kuus keskmiselt 65 eurot (261,70 : 4). Ravimitele ja meditsiiniteenusele on kulunud kostjal aasta jooksul 139,17 eurot, mis on 11,59 eurot kuus. Riietele, jalatsitele, beebitarvikutele on kulunud vähemalt 489,18 eurot (väljavõtte p-d 5, 65, 70, 99, 217, 219, 220, 224, 226, 233, 274, 275, 278, 296, 304, 360, 422, 424, 430, 431, 467, 497, 508, 511, 515, 517, 524, 536), so 40,77 eurot kuus ja vanema tütre L Ei lasteaia maksuna, koolitarvetele, kooli ühisüritustele on kulunud 349,18 eurot (väljavõtte p-d 33, 77, 98, 111, 146, 228, 229, 351, 403) , so 27,77 eurot kuus. Telia AS-le on kostja maksnud 964,88 eurot (sh CoopPank AS-s olevalt kontolt 28. jaanuaril 2020 - 202,88 eurot), mis on keskmiselt 80,41 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja hädavajalikud väljaminekud ühes kuus on vähemalt 1065,17 (261.70 + 11,59 + 40,77 + 27,77 + 80,41 + 400 + 132 + 110,93) eurot.
4(9)
9.Kostjat abistavad tema ema E R, isa J R, vend R R ja õde R E ning abikaasa tädi L N, kes kannavad kostja arvelduskontole vajadusel rahalisi vahendeid.
10.Istungil märkis kostja, et lapse kulud on ülepaisutatud. Toodud on 80 eurot lasteaia kulu vastu ei vaidle. Elamine 500 eurot - elavad üürikorteris, eluasemekulu jagatakse seal korteris elavate isikute vahel (3 tk). Söögiraha 10 eurot päevas, koos lasteaia söögirahadega - võib olla. Lastaia söögiraha tööpäevadel. 150 eurot kuus riietele - 3 lapse peale kulub kostjal 20 eurot kuus riietele, seega ülepaisutatud. Ravimid 50 eurot kuus tõenäoliselt ülepaisutatud. Raamatud ja mänguasjad 100 eurot kuus – ülepaisutatud, lasteaias arendavad mänguasjad ja raamatud juba olemas, põhjendatud 20 eurot kuus. 28.04.2020 esitatud dokumendi lk 3 all on toodud ära, palju kulub toidule, arvestatud, et 3 alaealist, 65 eurot kuus igale lapsele; ravimitele ja meditsiiniteenustele on kulunud aasta jooksul 139 eurot, mis on 11,59 eurot, sellest 3 eurot lapsele; riided jalatsid, beebitarvikud 40,77 kuus, ühele lapsele 13 eurot kuus; lasteaiamaks, koolitarbed, üritused arvestades kahele lapsele, 13 eurot kuus lapsele. Teliale makstud summast 1 lapse kulu 20 eurot kuus; üür + kõrvalkulud 80 eurot kuus lapse kohta. LHV kohustus lõppeb veebruaris 2021. Kostja leibkonnas elab 5 inimest. Hageja seadusliku esindaja töötasu ja üüri suurust ei vaidlusta. Kostja on lapsepuhkusel, laps sai aastaseks, plaanis tööle minna, kui laps saab vanemaks. Kostja on varasemalt koristaja ja baaridaamina töötanud. Lähiajal tööle ei plaani minna. Kostjal on hüpoteetiline soov osta eramu, kuid ostmisele kuluks arvestatav summa. Vanemad, õde ja vend aitavad maja ostmisel, kui vaja. Väikesed säästud on pangaarvel, need on väljavõttel näha. Alles alustas säästmisega. Soov osta maja ei näita kostja majandusliku olukorda. Kostja palub arvestada, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale 1 lapse kohta. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja R Ei ja hageja seadusliku esindaja M Mi kooselust sündis 16.04.2014 poeg M M (tlk 5, sünni tõend); 5(9)
• hageja ja tema isa elavad kostjast eraldi alates aprillist 2016. a; • Harju Maakohti tsiviilasjas nr 2-16-15271 lõpetas kohus 13.12.2016 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis isale üle nii lapse isikuhooldusõiguse kui ka varahooldusõiguse; • kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt; • käesoleval ajal kasvab kostja perekonnas kolm alaealist last: L E, (sündinud xxxx), L E (sündinud xxxx) ja K E (sündinud xxxx).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 19.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 19.02.2019-18.02.2020 (k.a) eest summas 3269,66 eurot.
15.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks, samuti ei ole kulud tõendatud.
16.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 1180 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot).
17.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
18.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast vanemahüvitisest, mis 2020. aasta veebruaris ja märtsis on olnud 567,20 eurot ja peretoetusest summas 539,18 eurot (tlk 22 – konto väljavõte). Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1099,20 eurot.
6(9)
Kostja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud keskmiselt 375 eurot (tlk 24-26); krediitkaardi tagasimakse summas 132 eurot; väikelaenu igakuine tagasimakse 110,93 eurot; toit keskmiselt 364,70 eurot; tervishoid keskmiselt 28,83 eurot; sidevahendite kulu keskmiselt 57,89 eurot. Seega on kostja vältimatud igakuised väljaminekud vähemalt 1069,35 eurot. Hageja ei ole kostja sissetulekute ja väljaminekute osas vastuväiteid esitanud.
19.Kostja on asunud seisukohale, et tal on 3 last, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Puudub vaidlus, et käesoleval ajal kasvab kostja perekonnas 3 alaealist last (tlk 19-21, sünni tõendid): L E, (sündinud 25.03.2012), L E (sündinud 14.09.2017) ja K E (sündinud 01.08.2019). Kostja on märkinud, et leibkonnas elab kokku 5 inimest. Toidukulu on 65 eurot kuus igale lapsele; tervishoiukulu on 3 eurot igale lapsele; riided jalatsid, beebitarvikud 13 eurot igale lapsele; lasteaiamaks, koolitarbed, üritused arvestades kahele lapsele, 13 eurot kuus lapsele; sidevahendite kulust moodustab 1 lapse kulu 20 eurot kuus; üür + kõrvalkulud 80 eurot kuus lapse kohta. Seega annab kostja oma teistele lastele ülalpidamist vastavalt: L E summas 194 eurot; L E summas 174 eurot (ei tarbi sideteenuseid); K E summas 161 eurot (puuduvad kooli ja lasteaiaga seotud kulu), s.o keskmiselt 176,33 eurot ühes kalendrikuus lapse kohta. Hageja ei ole kostja teiste ülalpeetavate kulude osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 50 eurot kuus. Sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga kooselavad lapsed oleks hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus. Samas satuksid kostjaga kooselavad lapsed hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu. Kohus arvestab ülaltoodut elatise suuruse määramisel.
20.Kostja märgib, et lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kohus märgib, et kostja väide on alusetu. Kostja ei ole tõendanud (põhistanud), millised hageja kulud ning millises ulatuses on n.ö ülepaisutatud. Pelgalt paljasõnalise väite pinnalt, mille kohaselt on kulud ülemäärased, järeldusi teha ei ole võimalik, seetõttu ei pöördunud ümber ka tõendamiskoormis ja hageja ei pea jätkuvalt oma kulude suurust tõendama. Isegi, kui võtta arvesse kostja paljasõnalisi väiteid kulude suuruse osas, oleks hageja igakuised kulud jätkuvalt piisavalt suured miinimummääras elatise väljamõistmiseks (lasteaed 80 eurot kuus + elamiskulu 500 eurot jagatuna 3 inimese vahel – 166,67 + toidukulu 300 eurot kuus + riided ja jalanõud 20 eurot kuus + ravimid 10 eurot kuus + raamatud ja mänguasjad 20 eurot kuus = 596,67 eurot).
21.Vaatamata sellele, et hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, esineb kostja puhul siiski PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolu – miinimummääras elatise väljamõistmise korral oleks kostjaga kooselavad lapsed majanduslikult ebavõrdses olukorras võrreldes hagejaga. Arvestades kostja majanduslikku seisukorda (sh asjaolu, et mõne kuu pärast langeb kostjal ära igakuine finantskohustus summas 110,93 eurot) ning seda, millises ulatuses teeb kostja igakuiselt kulutusi oma teiste laste ülalpidamiseks (s.o keskmiselt 176,33 eurot ühes kalendrikuus lapse kohta), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 176,33 eurot ühes kalendrikuus alates 19.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7(9)
22.Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 19.02.2019-18.02.2020 (k.a) eest summas 3269,66 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole nõudeperioodi vältel kostjalt järjepidevalt elatist nõudnud. Hageja on vahetult enne elatishagi esitamist kostjaga ülalpidamise küsimust ühe korra arutanud, kuid kohtu hinnangul ei ole see nõude rahuldamiseks piisav. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas 12 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine sellises olukorras asetab kostja õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ning on talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja kesist majanduslikku seisukorda, mis peamiselt tuleneb ülalpeetavate paljususest). Hageja on elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
23.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja isa M M arveldusarvele nr xxxx selgitusega: „M M ́i elatisraha“.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 2628 eurot. 8(9)
Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevas otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.