20.11.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-1524
Tsiviilasi
XXXXhagi Osaühing XXXXvastu osanike 12.12.2013 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) hageja seaduslik esindaja XXXX hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA, e-post [email protected]) kostja Osaühing XXXX(registrikood XXXX, asukoht
XXXX)
kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXXX kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin (Glikman, Alvin & Partnerid, e-post [email protected]) 25.09.2015
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli, hageja seaduslik esindaja XXXX, kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXXX, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXXhagi Osaühing XXXXvastu osanike 12.12.2013 otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ XXXXendise osaniku XXXXsurma tõttu 29.10.2008 (kellele kuulus 15 000EEK suurune osa OÜ XXXX60 000 EEK suurusest osakapitalist), said XXXXkuulunud kostja osa ühisomanikeks tema pärijad XXXX(10/16 mõttelises osas), XXXX3/16 mõttelises osas ja hageja 3/16 mõttelises osas. Tegemist on jagamata pärandavara hulka kuuluva varaesemega.
2.31.01.2015 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt otsustasid Osaühingu XXXX(kostja) osanikud XXXXja XXXX12.12.2013 toimunud üldkoosolekul muuhulgas osakapitali suurendamise järgmistel tingimustel: 1) Konverteerida osakapital eurodesse ja suurendada OÜ XXXXosakapital 60 000 krooni 31 168 euro võrra 35 000 euroni läbi osade nimiväärtuse suurendamise. 2) Maksed osakapitali tehakse rahaliste sissemaksetena. Sissemaksed tuleb tasuda 2 nädala jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest pangakontole. 3) Osakapitali suurendamisel on osanikul õigus omandada emiteeritud osasid proportsionaalselt osaniku osale. 4) Kui osanik ei soovi kasutada oma õigust osaleda osakapitali suurendamisel, on teistel osanikel õigus omandada uusi osakuid. 5) Juhul, kui osanik ei teavita, et ta ei soovi kasutada oma õigust osaleda osakapitali suurendamises ning osanik ei tasu õigeaegselt vastavat sissemakset osakapitali käesolevas otsuses märgitud tähtajaks, saadab juhatus vastavale osanikule teate nõudega osakapitali sissemakseks teates märgitud tähtajaks, märkega, et osanik kaotab õiguse oma osa suurendamiseks, kui vastavat makset ei tehta. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teavituses määratletud tähtajaks, kaotab
osanik õiguse osaniku osa suurendamiseks ning ettevõttel on õigus võõrandada see teistele osanikele. 6) Eeldatakse, et peale osakapitali suurendamist on osade suurused järgmised: XXXX17 500; XXXX8750; XXXX, XXXX, XXXXühisosa 8750.
3.21.12.2013 tasus XXXX(XXXX; hageja) seaduslik esindaja hageja osalusele (3/16) vastava rahalise sissemakse 1 460,88 eurot kostja pangaarvele. 26.12.2013 sai täis üldkoosoleku otsuses märgitud rahaliste sissemaksete tegemise 2 nädalane tähtaeg. Ainsana selle perioodi jooksul oli teinud oma osaluse eest sissemakse hageja.
4.20.02.2014 tasus XXXXoma rahalise sissemakse suurusega 15 583 eurot. 26.02.2014 tasus hageja seaduslik esindaja 6 330,45 eurot teiste ühisosanike eest ühisosa suurendamise eesmärgil. 04.03.2014 saatis kostja juhatuse liige XXXX e-kirja hageja seaduslikule esindajale, et ei saa arvestada hageja teostatud maksega, kuna üks ühisosa osanik ei saa teiste ühisosa osanike eest tasuda osa suurendamist.
5.18.03.2014 tasus XXXXveel rahaliseks sissemakseks 15 583 eurot. 26.03.2014 esitas XXXXOÜ juhatus osakapitali suurendamise avalduse äriregistrile, millega nähti ette järgnevad osade suurused: XXXX33 082; XXXX959; XXXX, XXXX, XXXXühisosa 959.
6.01.04.2014 tehti äriregistrisse kanne osakapitali suurendamise kohta, mille kohaselt on OÜ XXXXosakapitali suuruseks 35 000 eurot.
7.Hagiavalduse kohaselt on osanike otsus osakapitali suurendamise kohta tühine, kuna: - Kostja põhikirja kohaselt (p 6.1.4) tuleb osanike korralise koosoleku toimumisest ette teatada vähemalt 3 nädalat. Kostja juhataja edastas hagejale koosoleku teate 22.11.2013. Osanike koosolek toimus 12.12.2013. Seega rikkus kostja osanike koosoleku kokku kutsumise kohta sätestatud põhikirja nõuet, teatades koosoleku toimumisest ette mitu päeva ettenähtust vähem. - Vaidlusalune otsus on tühine ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kuna selle eesmärgiks oli kahju tekitamine hagejale. Seda, et teised osanikud soovisid vaidlusaluse otsusega kahjustada hagejat, näitab esmalt asjaolu, et osakapitali suurendamiseks puudus muu, kostja majanduslikest huvidest lähtuv vajadus. Üldkoosoleku teatele lisatud põhjenduste kohaselt sooviti osakapitali suurendada selleks, et maksta tagasi XXXXpoolt kostjale antud laenu. Kuigi laenu intress 24% aastas, tegi osanikult võetud laenu kostjale äärmiselt koormavaks, olid kostjal laenu tagasimaksmiseks vajalikud rahalised vahendid olemas ka enne osakapitali suurendamist. See nähtub samal koosolekul vastu võetud 2012 majandusaasta aruande kinnitamise otsusest. Koosoleku otsuse nr 2 kohaselt oli kostja 2012 majandusaasta kasumiks 91 789 eurot. Koos möödunud perioodide jaotamata kasumiga oli seega jaotamata kasumit kokku 192 082 eurot. Arvestades asjaolu, et tagastamata laenu jääk oli 31.12.2012 seisuga 100 000 eurot, oleks kostja jaotamata kasumist piisanud laenu tagastamiseks ka ilma osakapitali suurendamiseta. Muid põhjendusi osakapitali suurendamiseks kostja ei ole esitanud. - Osakapitali suurendamise kaudu soovisid XXXXja tema tütar XXXXühiselt luua olukorra, kus pärandvaraks olev osa ei moodusta mitte 25%-i osakapitalist vaid 2,7%. Selline lahendus võimaldas minimeerida pärandvara jagamisel hagejale makstavat hüvitist.
-
-
Hageja kahjustamise tahet kinnitab otseselt XXXXkäitumine osakapitali suurendamisel – osanike koosolekul otsustas ta osakapitali suurendamise poolt, kuid ühisosa eest sissemaksete tegemisest ta keeldus. Selleks, et tagada osakapitali suurendamisel ühise osa proportsionaalse suuruse säilitamine (suhtena osakapitali) pöördus hageja enne sissemaksete tasumise tähtpäeva saabumist kirjalikult teiste ühisosanike poole. Ühisosanikud hageja pöördumistele ei reageerinud, millega näitasid nad üles hageja kahjustamise tahet ning asetasid hageja teadmatusse selles, kas hageja peaks tasuma osakapitali suurendamiseks vajalikud maksed ka teiste ühisosanike eest. Sellise käitumisega rikkusid XXXX ja XXXXTsÜS § 32 tulenevat otsest kohustust järgida omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huve. Lisaks ühise osa ühisosanike rikkumisele rikkus kostja ise TsÜS § 32 nõudeid takistades hageja sissemaksete tegemist osakapitali suurendamisel. Vaidlusalune osanike otsus ei kajastanud kostja arveldusarve numbrit, kuid nägi ette sissemakse tegemise just kostja arveldusarvele.
8.17.03.2015 esitatud seisukohtades märgib hageja, et pärandvara jagamise kompromissläbirääkimiste käigus esitatud ettepanekud sisaldavad kõik tingimust, et hageja loobub kostja osast.
9.08.05.2015 märkis hageja, et peab vaidlusalust otsust heade kommete vastaseks eelkõige seetõttu, et otsuse vastuvõtmise ja osakapitali suurendamise eesmärgiks oli kahjustada hageja õigust saada hüvitist pärandvara jagamisel.
10.Tulenevalt eeltoodust palus hageja tuvastada, et 12.12.2013 kostja osanike koosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsus on tühine. Kostja vastus
11.02.03.2015 vastuses vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata: -
-
-
Koosoleku kokkukutsumise kohta märgib kostja, et osanike nimekirja kantud hageja aadressil Tallinn XXXX, polnud võimalik hagejale kutset kätte toimetada, kuigi varasemalt on kõik teated selle aadressil edastatud. Nimetatud aadress on märgitud hageja aadressiks ka hagiavalduses. Kostja esitas hagejale teate ÜK toimumise kohta koos otsuste aluseks olevate materjalide ja eelnõudega 12.11.2013 tähitud kirjaga. Omniva.ee infosüsteemist nähtub, et kostja on andnud ÜK kutse üle hagejale tähitult edasiandmiseks postiettevõttele 12.11. 2013. Seega ligi neli nädalat enne koosoleku toimumist. Samast infosüsteemist nähtub, et saadetis on saajale väljastatud alles reedel 22.11.2013. Seega on kostja seadusest ja põhikirjast tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded täidetud. Kokkukutsumise korra rikkumise absoluutseks tagajärjeks ei ole otsuse tühisus. Isegi, kui kokkukutsumise rikkumine oleks oluline, on otsus kehtiv, kuna hageja on selle tagantjärgi heaks kiitnud - hageja sai üldkoosoleku protokolli, on sellest nähtuvaid ÜK otsuseid täitnud ja soovinud enda suhtes otsusest tulenevaid tagajärgi. Hageja ei ole üldkoosoleku otsuse tühistamist nõudnud. Hageja osales 30.06.2014 toimunud korralisel üldkoosolekul, mille
osanike nimekirjast nähtub, et kaasomanikele kuuluva osa suuruseks on 959 eurot peale osakapitali konverteerimist ja suurendamisest vastavalt ÜK 12.12.2013 otsusele. -
Üldkoosoleku otsuse eesmärk ei olnud hagejale kahju tekitada. Seetõttu pole otsus ka heade kommete ega hea usu põhimõtete vastane. Hageja on järjekindlalt omistanud endale osaniku õigusi olukorras, kus ta on kostja ühe osa 3/16 suuruse mõttelise osa kaasomanik. Sellest vale-eeldusest on hageja tuletanud endale osaühingu osaniku õigused, kuid mida ta ilma teiste kaasomanike nõusolekuta/ühise tahteta kanda ei saa. Tal ei ole samad õigused, mis on osanikul, vaid ta peab arvestama teiste kaasomanike õigustatud huvidega.
Kahju tekitamise etteheited on esitatud pigem ühise osa kaasomanike vastu, kes ei ole kaasa läinud hageja sooviga osakapitali emissioonis osaleda. Juhul, kui kaasomanikud XXXX ja XXXXoleksid osalenud sissemaksete tegemisega osakapitali emissioonis, siis oleks hageja eesmärk olnud täidetud ja haginõue ära langenud. Seega ei ole mitte vaidlustatud otsus hagejale väidetavalt kahju tekitav, vaid kaasomanike väidetav soovimatus osaleda rahaliste panustega osakapitali sissemaksetes. -
-
-
Hageja ei käsitle kostja otsust mitte kui heade kommete vastast otsust, vaid kui hea usu põhimõtet rikkuvat otsust. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et üldkoosoleku otsuse tühisust ei põhjendata headele kommetele mittevastavusega, vaid hea usu põhimõtte rikkumisega. Viimane ei ole aga seadusest tulenev tühisuse alus. Kostja selgitab, et ettevõtte vajas rahalisi vahendeid laenukoormuse vähendamiseks ja tegevuse jätkamise tagamiseks. Omanikele suunatud emissioon on ettevõttele kõige kasulikum (odavam) viis raha saada. Kuna hageja on osakapitali sissemaksed kandnud kostja kontole, siis ei ole usutavad hageja väited, et teda on selles takistatud.
Menetluse käik
12.Asjas on toimunud kohtuistungid 22.04.2015 ja 25.09.2015.
13.22.04.2015 toimunud kohtuistungil on kohus andnud hagejale täiendava tähtaja hagi selgitamiseks ja täpsustamiseks, eelkõige arvestades kostja vastuväidet, et osa ühisomanikud saavad osast tulenevaid õigusi teostada ainult ühiselt. Hagejal oli võimalus ka täpsustada, kas esinevad ÜK otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse alused ning kas otsus on vastuolus heade kommetega või hea usu põhimõttega. Kohtu põhjendused
14.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid, kuulanud ära pooled ja uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
15.Hageja on hagiavalduses palunud tuvastada, et kostja 12.12.2013 osanike koosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsus on tühine tuginedes kahele alusele: - Formaalsele alusele e koosoleku kokku kutsumise korra rikkumisele; - Sisulisele alusele e emissioon on toimunud vastuolus heade kommetega. Otsuse heade kommete vastasus seisneb selles, et selle ainus eesmärk on tekitada hagejale kahju pärandavara jagamise menetluses.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: a) 12.12.2013 toimus kostja üldkoosolek (ÜK), millest võtsid osa XXXXja XXXX(volikirja alusel XXXX, I kd lk 99). XXXXja hageja ei osalenud. ÜK oli otsusevõimeline (I kd lk 911). b) ÜK võttis vastu järgmise vaidlusaluse otsuse (I kd lk 9-11): - Konverteerida kostja osakapital eurodesse ja suurendada osakapitali rahaliste sissemaksete kaudu: osakapital 60 000 EEK suurendada 31 168 euro võrra suuruseni 35 000 eurot läbi osade nimiväärtuse suurendamise selliselt, et osanikul on õigus omandada emiteeritud osa proportsionaalselt osaniku isale. Juhul, kui osanik ei soovi kasutada oma õigust osaleda emissioonil, on teistel osanikel see õigus. Kui osanik ei tasu ka talle antud täiendava tähtaja jooksul emissiooni eest, kaotab ta õiguse osa suurendamiseks. - Pärast osa suurendamist ja emissioonil osalemist, on osade suurused järgmised: Osakapital 35 000 eurot: XXXX– 17 500 eurot, XXXX8 750 eurot ja ühisosa 8 750 eurot. c) 21.12.2013 tasus hageja emissiooni eest 1 460,88 eurot (I kd lk 12). d) 26.02.2014 tasus hageja ka teiste ühisosa omanike emissiooni eest 6 330,45 eurot (I kd lk 14 ja I kd lk 75). e) 20.02.2014 ja 18.03.2014 teostas XXXXosakapitali sissemakseid mõlemal korral 15 583 eurot (I kd lk 13). f) Äriregistris on osakapitali muutuse kohta kanne tehtud 01.04.2014 (I kd lk 17 jj). g) Hagejale edastati teade ÜK toimumise kohta 12.11.2013. Teate sai hageja kätte 22.11.2013 (I kd lk 27 ja lk 114). h) 07.02.2014 saatis hageja ühisosanike teistele omanikele XXXX ja XXXXle ettepaneku tasuda oma osa emissioonis (I kd lök 32 jj). i) Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-55856 hageja hagis XXXX ja XXXXvastu pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Vaidluse esemesse kuulub muuhulgas ka OÜ XXXXosa jagamine (I kd lk 39-41). j) 14.01.2014 on kostja teatanud hagejale täiendava tähtaja (20.02.2014) emiteeritud osa eest tasumiseks (I kd lk 69). k) Kostja on hageja poolt emissiooni alusel tasutud 7 791,33 eurot 09.06.2014 hoiustanud Tallinna notar Kaata Kartau juures (I kd lk 79-81). l) Hageja osales kostja 30.06.2014 üldkoosolekul 959 euro suuruse ühisosa kaasomanikuna (I kd lk 108). m) Emissiooni tulemusena on laen võlausaldajale täielikult tagasi makstud 31.12.2014 (I kd lk 173, 182, 183)
17.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejal on ÜK otsuse tühisuse tuvastamise osas hagemisõigus (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1, Äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 3, viitega ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale, nt kohtuasjas nr 3-2-1-55-14). Kohtu hinnangul ei saa olla seadusandja mõte ja tahe välistada osaniku õigusi pelgalt seetõttu, et talle kuulub mõtteline osa osast kaasomandina ning teised kaasomanikud oma õigusi ei kasuta. See oleks põhiseaduse § 32 vastane omandiõiguse riive, mis rikuks igaühe omandi võrdse kaitstuse põhimõtet. Hageja on 09.12.2013 esitanud kirjaliku vastuväite emissiooni otsuse vastuvõtmise vastu (I kd lk 30).
18.Poolte seisukohtadest tulenevalt tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas a) Koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud sellisel määral, et see on oluline rikkumine, mis toob ÄS § 1721 kohaselt kaasa otsuse tühisuse ning b) Kas osa üks ühisomanikest võib jääda oma õigustest ilma, kui teised ühisomanikud emissioonil osaleda ei soovi.
19.Vaidlust ei ole selles, et enne osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist kuulus hagejale, XXXX ja XXXXle osa nimiväärtusega 15 000 EEK, mis moodustas 25% osakapitalis osadega määratud häältest. Pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja emissiooni läbiviimist, kuulub hagejale, XXXX ja XXXXle osa nimiväärtusega 959 eurot, mis moodustab 2,74% osakapitalis osadega määratud häältest. Kohus leiab, et isegi, kui ettevõtte väärtus emissiooni tulemusena laenukoormuse vähendamise läbi kasvas, on hageja osaluse sedavõrd suures määras vähenemine osanikule kahjulik.
20.Vaidluse lahendamiseks käsitleb kohus esmalt koosoleku kokkukutsumise asjaolusid ning seejärel otsuse tühisuse asjaolusid tulenevalt heade kommete vastasusest.
21.ÄS § § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 6.1.4 kohaselt tuleb korralise osanike koosoleku kokkukutsumisest teatada ette vähemalt 3 nädalat.
22.Käeoleval juhul tuvastas kohus (otsuse p 16), et hageja sai 12.12.2013 toimuvast koosolekust teada 22.11.2013., s.o 20 päeva enne koosoleku toimumist ja seega kuna koosoleku toimumisest teatati reedel, aga koosolek toimus neljapäeval, siis teatati ette 1 päev vähem.
23.Kohus ei nõustu hagejaga, et tähtis pole, kui palju koosoleku toimumisest vähem ette teatati ja kuidas hilinemine mõjutas otsuste tegemist. Kohtu hinnangul seob ÄS § 1721 kokkukutsumise korra rikkumise ja tühisuse ainult siis, kui see rikkumine on oluline. Seega väheolulised rikkumised ei saa ega tohi mõjutada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust.
24.Käesoleval juhul on hageja sidunud põhikirja nõuete ja kokkukutsumise korra rikkumise formaalse faktiga – rikkumine kui fakt iseenesest peab hageja arvates tooma kaasa otsuse tühisuse.
25.1-päevase hilinemisega üldkoosoleku toimumisest teadsaamine ei ole käesoleval juhul takistanud hagejat üldkoosolekul osalemast, kirjalike vastuväidete esitamist 09.12.2013 (I kd lk 30), emissioonil osalemist. Samuti ei ole see muul viisil takistanud hagejat osanikuna oma õiguste teostamisel. Hageja õigusi rikub see, et teiste ühisomanike tegevuse tõttu ei saanud ta emiteeritud osa osta, mitte üldkoosolekust teatamisega hilinemine.
26.Lisaks nähtub asja materjalidest (I kd lk 113-123), et kostja on püüdnud mitmel erineval viisil alates 12.11.2013, toimetada hagejale kätte koosoleku kokkukutsumise teadet. (nt 12.11.2013 on kostja andnud kutse teate üle postiasutusele ning 13.11.2013 on postiljon püüdnud teadet hagejale üle anda, selle ebaõnnestumisel jätnud teate postisaadetise kohta hageja postkasti (tlk 114). Kohtutäitur Urmas Tärno on üritanud teadet hagejale üle anda 19.11.2013, 20.11.2013, 25.11.2013, 26.11.2013 aadressil XXXX, Tallinn. Samuti ebaõnnestunult. Riigikohtu praktika kinnitab (vt kohtulahend asjas nr 3-2-1-6-03), et ÄS § 172 järgi kannab kohaletoimetamise riski osanik ise. Osundatud Riigikohtu lahendi p 13 märgitakse muuhulgas, et kutse võimalik kättesaamata jäämine näiteks põhjusel, et osanike nimekirja kantud aadressil osanik seda kätte ei saa ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et kostja saatis kutse osaniku ainsal teadaoleval aadressil.
27.Eeltoodu alusel kohus ei loe, et kostja 12.12.2013 üldkoosoleku kokkukutsumise põhikirjas sätestatud korda oleks oluliselt rikutud või rikutud määral, mis toob kaasa ostsute tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole seega hagi rahuldamise aluseks.
28.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas otsus võib olla tühine seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega.
29.ÄS § 165 lg 1 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt.
30.Osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-97-10 p 14).
31.Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus ainsana 12.12.2013 emissiooni otsuses näidatud 2nädalase tähtaja jooksul oma mõttelise osas suurusele vastava osa emiteeritud osa maksumusest, mille müük oli talle suunatud (s.o 1 460,88 eurot, maksmise aeg 21.12.2013). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tasus 26.02.2014 ka teiste ühisosanike eest 6 330,45 eurot ühise osa emissioonil omandamiseks. Hageja on 07.12.2013 teinud XXXX ja XXXXle ettepaneku emissioonil osalemiseks (I kd lk 3438). XXXX ja XXXXhagejale ei vastanud ja märkimislepingut ei sõlminud. 20.02.2013 teatas XXXXkostjale e-kirja teel, et tal puuduvad vahendid emissioonil osalemiseks (I kd lk 72). Seega ühiselt ei ole hageja, XXXX ja XXXXmärkimislepingut sõlminud ja viimased pole hagejale emissioonil osalemiseks nõusolekut andnud.
32.Kuna kostja osa on XXXXpärandvara koosseisu kuuluva jagamata varaühisuse osa, siis on kohtu hinnangul olulised ka Pärimisseaduse (PäS) asjakohased sätted.
33.PäS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PäS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärandvara ühisusele kohalduva Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
34.Osundatud normidest tuleneb kohtu arvates see, et kui pärandvara on jagamata ja pärandvara ühisusse kuulub mingi asi või õigus, siis seda asja saab käsutada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
35.Märkimislepingu sõlmimine (vt otsuse p 30) on kohtu arvates osast tulenevate õiguste käsutamine, sest selle alusel omandatakse õigusi ja võetakse rahalisi kohustusi.
Seega saaksid ühisosa omanikud märkimislepingu sõlmida ainult ühisel kokkuleppel. Kuna kokkulepe puudus, siis ei olnud hagejal õigus iseseivalt ega teiste kaasomanike nimel emissioonil osalemiseks.
36.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et emissiooni otsuse tühisust ja heade kommete vastasust ongi hageja sisustanud sellega, et ta ei saanud teiste ühisosa omanike tegevusetuse tõttu sõlmida märkimislepingut ega osaleda seetõttu emiteeritud osade ostmises. Nii on hageja 22.04.2015 toimunud kohtuistungil selgitanud, et vaidlusalune otsus oleks heade kommetega kooskõlas, kui ta oleks saanud osta emissiooni käigus väljastatud osasid.
37.Seega on äriühingu tegevus iseenesest olnud heade kommetega kooskõlas: osakapitali suurendamise otsus vastab ÄS § 192-193 nõuetele ning hageja on asunud oma õigusi selle otsuse järgi realiseerima.
38.Kohus nõustub kostjaga, et osa ühisomanike emissiooniotsuse järgne käitumine ei muuda otsust heade kommetega vastuolus olevas. Ka Riigikohtu praktika toetab seda seisukohta (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-76-01), et kui tehing oli tegemise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi heade kommete vastasust.
39.Küll aga on kohtu arvates küsitav, kas emissiooni otsuse vastuvõtmine on heade kommetega kooskõlas, kui selle üks eesmärkidest ei ole ettevõtte majandamisega otseselt seotud.
40.Hageja on välja toonud selle, et kostja osanike otsused võttis vastu enamusosanik XXXX, kes on ühtlasi XXXX isa. Seega oli XXXX sisuliselt võimalik ette näha, kas hageja saab märkimislepingut sõlmida või mitte. XXXX oli 12.12.2013 otsuse vastuvõtmise ajal 24-aastane üliõpilane ja ilma vanemate abita märkimislepingut täita ei suutnud. Nii on ta ka oma 20.02.2014 e-kirjas kostjale teada andnud – tal puuduvad rahalised vahendid. Seega oli sisuliselt emissiooniotsuse vastuvõtmisel selge, kas hageja saab oma õigusi emissiooni käigus teostada või mitte.
41.Hageja ja XXXX tütre XXXX ja tütre ema XXXX vahel on pärandvara jagamise vaidlus (Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-55856) ning pooled survestavad üksteist (vt ka I kd lk 131 jj). Hageja osa väärtuse vähendamise kaudu saab mõjutada pärandavara jagamise käiku.
42.XXXX või ühisosa teiste omanike käitumisega hagejale kahju põhjustamist ei saa aga antud asjaolude kontekstis pidada emissiooni otsuse tühisuse aluseks.
Ettevõtte eesmärk otsuse vastuvõtmiseks oli äriühingu laenukoormuse vähendamine ja majandustegevuse parandamine (vt I kd lk 177-187; lk 167-168, lk 111-112; lk 76-77). Osaniku XXXX ja XXXX ning XXXX motiivid ei olnud ainsad. ÄS § 188 lg 1 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 188 lg 1 ning 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul võib olla tegu olukorraga, kus ühisosa teised omanikud ja/või ka osanik XXXX, ei ole hageja suhtes käinud heauskselt ning on teostanud oma õigusi viisil, mis on hagejale kahju põhjustanud. Kuid sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud ja sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus käesolevas menetluses tuvastada.
43.Seega on kohus seisukohal, et teiste osanike pahauskne käitumine võib olla aluseks nõude esitamisel nende osanike vastu, kuid ei ole üldkoosoleku otsuse heade kommete vastasuse aluseks ÄS § 1771 lg 1 järgi.
44.Omanikulaenu võtmine 2008 aastal ja selle tingimused puudutavad ettevõtte juhtimist ega saa olla käesoleva vaidluse esemeks. 22.04.2015 kohtuistungil on hageja kinnitanud, et laenu andmise juriidilise kehtivuse üle pooled ei vaidle. Teisi otsuse tühisuse asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud.
45.Otsuses käsitlemata tõendid jätab kohus asjakohasuse tõttu tähelepanuta TsMS § 238 lg 1 alusel.
46.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
48.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: p 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või p 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.