lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-55856/55

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-55856/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Kohtujurist

Külli Kroon

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-55856

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxx ja Xxxx vastu pärandvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-postxxxx)

esindajad

Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx elukoht xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ain Alvin (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-55856.
2.Kinnitada Xxxxning Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud kompromiss Xxxx pärandavara jagamises alljärgnevalt:
2.1.Hageja ja kostjate ühisvarasse kuulub pärandvarana:
2.1.1.AS Xxxx(registrikood xxxx) 959 aktsiat nimiväärtusega 959 eurot, mis moodustavad 2,74% aktsiakapitalist (Aktsiad);

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.1.2.
Xxxxnimele registreeritud pensionifondi LHV Pensionifond XL osakud (osakute arv 5429.101) (Osakud);
2.1.3.Raha Xxxxarvelduskontol IBAN EExxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbankis, konto jääk seisuga 15.12.2016.a. 4764,17 eurot (Raha Arvelduskontol);
2.1.4.Osa ühisvarasse kuuluvast rahast Xxxxarvelduskontol IBAN EExxxxxxxxxxxx Swedbankis, konto jääk seisuga 29.10.2008 -427,40 eurot, EExxxxxxxxxxxx SEB, konto jääk seisuga 29.10.2008 16,71 eurot ja EE xxxxxxxxxxxxxx Danske Bank, konto jääk seisuga 29.10.2008 207,18 EEK (13,24 eurot) (Raha Abikaasa Arvelduskontol);
2.1.5.Kinnistu, registriosa nr xxxx (katastritunnus xxxx ja xxxx) asukohaga xxxx (xxxx kinnistu);
2.1.6.Kinnistu, registriosa nr xxxx (katastritunnus xxxx) asukohaga xxxx (xxxx kinnistu);
2.1.7.Väikelaev Xxxx, väikelaeva registreerimisnumber XXXX, HIN-kood xxxx koos mootoriga (Väikelaev).
2.2.Raha Arvelduskontol, Väikelaev ja Xxxx kinnistu jääb Xxxx ainuomandisse. 2.3.xxxx kinnistu ja Raha Abikaasa Arvelduskontol jääb Xxxx ainuomandisse.
2.4.Aktsiad ja Osakud jääb Xxxx ainuomandisse.
2.5.Muu vallasvara jääb kas hageja ainuomandisse, kui see on hageja või tema esindaja valduses, või kostjate ühisomandisse, kui see on kostjate valduses.
2.6.xxxx, Xxxxja Xxxxon Xxxx kinnistu kinnisomandi üleandmises kokku leppinud ja avaldavad soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Xxxxja Xxxxlubavad ja Xxxxavaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx teises jaos senine kanne ühisomanike kohta ning kanda teise jakku kinnistu omanikuna Xxxx(isikukood xxxx).
2.7.XXXX, Xxxxja Xxxxon Xxxx kinnistu kinnisomandi üleandmises kokku leppinud ja avaldavad soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Xxxxja Xxxxlubavad ja Xxxxavaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx teises jaos senine kanne ühisomanike kohta ning kanda teise jakku kinnistu omanikuna Xxxx(isikukood xxxx).
2.8.xxxx, Xxxxja Xxxxon Raha Arvelduskontol Xxxxüle andmises kokku leppinud ning Xxxx(isikukood xxxx) saab nimetatud eseme omanikuks käesoleva kompromissi jõustumisega. Xxxxon kõik volitatused kõikide toimingute teostamiseks eeltoodu vormistamiseks.
2.9.xxxx, Xxxxja Xxxxon Osakute Xxxxüle andmises kokku leppinud ning Xxxx(isikukood xxxx) saab nimetatud esemete omanikuks käesoleva kompromissi jõustumisega. Xxxxon kõik volitatused kõikide toimingute teostamiseks eeltoodu saavutamiseks.
2.10.xxxx, Xxxxja Xxxxon Aktsiate Xxxxüle andmises kokku leppinud ning Xxxx(isikukood xxxx) saab nimetatud esemete omanikuks käesoleva kompromissi jõustumisega. Xxxxon kõik volitatused kõikide toimingute teostamiseks eeltoodu vormistamiseks.
2.11.xxxx, Xxxxja Xxxxon Raha Abikaasa Arvelduskontol Xxxxüle andmises kokku leppinud ning Xxxx(isikukood xxxx) saab nimetatud eseme omanikuks käesoleva kompromissi jõustumisega.
2.12.xxxx, Xxxxja Xxxxon Väikelaeva xxxx üle andmises kokku leppinud ning Xxxxsaab nimetatud eseme omanikuks käesoleva kompromissi jõustumisega. xxxx on kõik volitatused kõikide toimingute tegemiseks eeltoodu saavutamiseks.
2.13.xxxx, Xxxxja Xxxxkinnitavad, et peale kompromissi jõustumist puuduvad neil üksteise suhtes seoses pärandvara koosseisu, väärtuse ja jagamisviisi osas mistahes vastastikused nõuded ja pretensioonid ning kinnitavad, et pärandvara on jagatud vastavalt hageja ja kostjate tahteavaldustele.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-55856.
4.Kohtumäärus pooltele kätte toimetada ning kohtumääruse jõustumise järgselt saata täitmiseks ka kinnistusosakonnale (kohtumääruse p 2.6 ja p 2.7 osas). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni tn kohtumaja kaudu 1 (ühe) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik ja kohtumääruse selgitused Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxxja Xxxxvastu pärandvara jagamiseks. 30.03.2015 esitas hageja taotluse käesolevas tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 215-1524 kohtuotsuse jõustumiseni. Harju Maakohtu 06.04.2015 määrusega rahuldati hageja taotlus ning peatada tsiviilasja nr 2-1355856 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-15-1524 kohtulahendi jõustumiseni. Kohus edastas pooltele 21.10.2016 e-kirja, milles kohustas pooli esitama asja menetluses osas seisukohad. Hageja avaldas soovi asja lahendamiseks kompromissiga, milleks kohus andis pooltele võimaluse ja tähtaja. 16.01.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisskokkuleppe, milles avaldasid, et soovivad vaidluse lõpetada kompromissiga kokkulepitud tingimustel ning seonduvalt sellega lõpetada tsiviilasjas menetlus. Pooled avaldasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks ei pea. Pooled taotlesid, et kohus edastaks poolte kompromissi kinnitava kohtumääruse pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks kinnistusosakonnale. Pooled leppisid kokku kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse lühendamises 1 päevale. Kohus lähtub kokkuleppe resolutsioonist. Pooled leppisid kokku, et oma menetluskulud kannavad pooled ise. TsMS § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tulenevalt asjaolust, et pooled on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kompromissi kinnitamise läbi, tuleb poolte taotluse vastuvõtmiseks ning seeläbi menetluse lõpetamiseks esmalt peatatud menetlus uuendada. Kohus uuendab menetluse tsiviilasjas nr 2-13-55856. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-55856 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb hagejal esitada taotlus selleks ettenähtud vormil. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et määrusele saab esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium