Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja vajaduse ühes kuus on 620 eurot, kuid kostja hageja ülalpidamiseks raha ei anna. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise hageja kasuks miinimumsummas alates hagi esitamisest. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on ta tasunud hagejale elatist igakuuliselt 250 eurot, kuid alates märtsikuust on kostja tasunud hagejale väiksemaid summasid seoses kriisiga. Kostja arvates on hageja vajadusteks märgitud summad liiga suured. Kostja palub temalt elatise väljamõistmisel arvestada ka kostja teise lapse SiimAnder Iljase ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kostja on nõus hagejale tasuma elatist 250 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (t.l. 7). Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kuni hagiavalduse esitamiseni (hagiavaldus, mis on allkirjastatud 19.05.2020, kuid kohtule esitatud 20.05.2020) tasunud hagejale elatist suuruses, mida kostja on pidanud vajalikuks (t.l. 11-14, 16-17). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud suuruses, mistõttu ei ole põhistatud kostja väide nagu ta oleks andnud hagejale elatist hageja vajadustest lähtuvalt hageja soovitud ja seaduses sätestatud elatise miinimummäära suuruses. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hageja igakuised vajadused. Hageja on välja toonud, et hageja igakuised kulud kokku on 620 eurot. Asjaolu, et kostja arvates võivad hageja vajadusteks tehtavad kulutused olla liiga suured ei luba kohtul iseenesest kahelda, et hageja kulutab hagiavalduses märgitud summad enda vajadusteks: s.o. hageja ülalpidamiseks eluasemekuludele 80 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 40 eurot, tervishoiule 150 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmisele 100 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et vaatamata sellele, et Tallinnas on ühistransport tasuta, siis kulub hagejal transpordile seoses vanaema juurde Narva sõitmisega. Põhistatud on ka koolikohustusele kantavad summad seoses huviringide ees tasumisega: 80 eurot laulmine, 32 eurot teatrile, 24 eurot loodusringile, kulutused laagritele ja klassireisile. Kohtu arvates võib nõustuda, et hageja kulutused tervishoiule on siiski ülepaisutatud ja hoolimata sellest, et hageja kasutab kalleid kreeme, palsameid ja maske ja ning ta sööb vitamiine, siis ei ole kohtu arvates veenvalt põhistatud, et hageja vajadusteks peaks mõistliku kõrvalseisjana ilma tõenditele tuginemata hageja ikkagi kulutama 150 eurot kuus. Arvesse võttes muid kulutusi, mida kohus peab veenvalt põhjendatuks, ei ole kohtu arvates põhistatud tervishoiule kulutada rohkem kui 115 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused kohtu arvates põhistatud vähemalt 585 euro ulatuses. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on vähemalt seaduses sätestatud kahekordne miinimummäär. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendusel, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on palunud mõista välja elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ka tulenevalt asjaolust, et kostjal on veel teine alaealine laps, keda kostja üleval peab. Kahtlemata tuleb kohtul arvesse võtta kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel kostja teise alaealise lapsega (t.l. 15), et ka tema hagejatele elatise väljamõistmisel ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei ole veel ühe alaealise lapse olemasolu iseenesest põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et tema juures elav alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peaks hagejat üleval pidama võrdses ulatuses hagejate emaga hagejate vajadustest lähtuvalt, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kui kohus peaks hageja kasuks välja mõistma elatise hagejate vajadustest lähtuvalt, s.o. miinimumelatisemääras, nagu kohus on eelpooltoodult tuvastanud, et kostjaga koos elav alaealine laps osutus seetõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, et kostja teise alaealise lapse tegelikud vajadused jääksid seetõttu rahuldamata. Kostja muud võlaõiguslikud kohustused ei saa aga olla tähtsamad, kui oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Igal juhul ei luba kohtu ette toodud asjaolud arvata, et juhul kui kostja peaks hagejale tasuma igakuuliselt elatist 292 eurot

kuus, siis kostja ei saaks üleval pidada oma teist alaealist last samal määral lapse vajadustest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hagejate kasuks mõista välja elatis nimetatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 20.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb hageja ema V R arveldusarvele xxxx, selgitusega: „lapsele.“ Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, siis ei pea kohus vajalikuks määrata kindlaks hageja menetluskulude suurust, sest hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik osaliselt tühistatud TRK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.